Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose põhimõtte ning süzee. Lugu armastusest ning kommetest keskendub Bennetite perekonnale, kes elavad Inglismaa küllaltki väikses maakohas. Bennetite perekonnas on viis tütart, igaüks erinevate käitumismaneeridega ning iseloomudega. Kõik viis õde on harjunud oma ema
Analüüs filmist ,,Jane Austeni varjatud tunded" Film ,,Jane Austeni varjatud tunded" räägib briti kirjaniku Jane Austeni armastusloost, siis kui ta kirjutamisega alustas. Filmis on Jane 20-aastane. Romantilise draama aluseks on tema enda kirjad ja teosed. Legend räägib, et romantiliste romaanidega alles pärast surma kuulsaks saanud Austeni nooruspõlve jäänud armastuslugu inspireeris kõiki tema hilisemaid teoseid. Mina analüüsin selle filmi muusikat. Muusika sellele filmile on kirjutanud inglasest helilooja Adrian Johnston. Lugu, mida Jane ise filmi algades mängib on mazoorne, kiire ja lõbus. See iseloomustab Jane'i
Raamatu tegelaskujude analüüs Valisin Jane Austeni raamatu „Uhkus ja eelarvamus“, kuna see teos räägib just nimelt sellest, kui erinevad on inimesed, nende mõtted ja käitumine ning see on ühtlasi ka mu lemmikraamat. Suhted üldiselt Mr. Benneti ja tema tütarde vaheline läbisaamine oli superhea. See mees oli väga mõistev, rahulik ja tasakaalukas. Ta hoolis väga oma viiest tütrest. Oma naist ta aksepteeris ja armastas, hoolimata sellest, et tema naine oli küllatki rumal ja uhke inimene. Mrs
eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta ei ole ilus laps, vastupidi. Ta ei vasta ühelegi tolle aja iluideaalidest. Tal on ilmetud näojooned, sirged hallikad juuksed, tema silmad ei sära, pole tal punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda.
·Charlotte Bront ·Lühiülevaade Charlotte Bront sündis 21. 04. 1816 Inglismaal Yorkshire'is vaimuliku peres, kus ta oli üks kuuest lapsest. Tema õed Emily Jane ja Anne said samuti tuntuks oma teostega. Charlotte esimene romaan oli "Õpetaja" (1846), sellele järgnesid "Jane Eyre" (1847), "Shirley" (1849) ja "Villette" (1853). Tuntuim neist on siiski "Jane Eyre", mis oli omast ajast märgatavalt ees ning on tänapäevani paljude lemmikuks jäänud, Romaanis on autori eluteega ühiseid jooni, näiteks Lowoodi vaestekool on tõetruu kirjeldus koolist, kus Charlotte isegi õppis ja samuti sai temast peale kooli lõpetamist
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata.
Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John.
Teosega "The Bluest Eye" pälvis ta Pulitzeri auhinna. Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest. 2. BIOGRAAFIA Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis. Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski). Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli humanitaarteaduskonda. Seal vahetas ta oma nime, mis ennne oli Chloe, Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb emakeskmisest nimest Anthony. 1953. aastal omandas ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal 1955 kaitses ta Cornelli ülikoolis magistrikraadi
vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen
katoliku kirkikust lahkulöömise tee. Seda tegi ta kindlasti just poliitiliste põhjuste pärast mitte usuliste. 1532. aastal lasi Henry parlamendi Inglismaa paavstikuuriast sõltumatuks kuulutada ning järgmisel aastal Henry ja Anne juba laulatati. Samal aastal kuulutati välja anglikaani kiriku loomine. Poegi ei sünnitanud Henryle ka Anne. 1534. aastal supremaadiaktiga: riigipea kuulutati kirikupeaks ning kõik sidemed Roomaga olid Inglismaa poolt läbi lõigatud. 1536.aasta abiellus Henry Jane Seymouriga. Temaga õnnestus tal ka viimaks kaua igatsetud järglane saada: 1537. aastal sündis Walesi prints Edward. Kuid juba paari päeva pärast suri Jane. Samal aastal abiellus henry uuesti, protestandisst Cleave hertsogi õde Annaga. Nende abielu ei toiminud samuti. See lahutati. Juba samal aastal abiellus Henry uuesti ja sedakorda sai tema abikaasaks Cathrine Howard, kes oli Thomas Howardi sugulane. Ent too osutus vananevale kuningale truudusetuks ja ta hukati seetõttu 1542. aastal
Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool. Jane Austen, Henry Iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, Fielding, Robert emotsionaalsus. Burns, Thomas Sentimentalism 18 saj Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid Gay, Edward zanre nagu eleegia, päevik, kiri jne. Young, Suve Jaan,
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.....................................................................................
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma
Kokkuvõte Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marplei ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima... Mõne hetke sõidavad kaks rongi kõrvuti. Elspeth McGillicuddy näeb vaguniaknast, kuidas kõrvalrongis keegi mees naise ära kägistab. Naine vajub põrandale ja rong kaob silmist. Kuid kes peale Jane Marple'i seesugust lugu tõsiselt võtaks? Lõppude lõouks pole ei teisi tunnistajaid ega kahtlusaluseid. Pole ka mõrvajuhtumit, sest laipa ei leita ning kedagi pole kadunuks kuulutatud.
Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine
FAKTID: H. de Balzac: Ta oli prantsuse kirjanik. Ta sündis Kesk-Prantsusmaal. Tema isa tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Esimesed eluaastad veetis Honoré kasuvanemate juures. Balzac õppis Vendôme`i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" kujutab sündmusi, mis leidsid aset nimetatud Prantsusmaa provintsis, teos toetub faktidele suaanide, vanameelsete ja kirjaoskamatute talupoegade mässust keskvalitsuse vastu. Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel, 1841. aastal said need üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia", mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel e. jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. 1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta
Charlotte Bronte Jane Eyre Autorist Kirjanikuna saavutas edu ja tuntuse Biograafia romaaniga Jane Eyre. Charlotte suri 31. märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853
Emily Bront 'Vihurimäe' 8.klass Narva 2008 EMILY BRONT Emily Jane Brontë sündis 30. juulil 1818. aastal Yorkshire´i krahvkonnas Bradfordi ligidal Thorntonis. Ta oli kuuelapselise perekonna viies laps. 1820. aastal kolis perekond Haworthi lähedale. Pärast ema varajast surma asus perekonna juurde elama üks tädidest. Pastor Brontë kirjutas luuletusi ja lubas lastel lugeda kõike, mida nad soovisid. Kuueaastasena läks Emily, nagu ta teised õedki, pastoritütarde kooli Cowan Bridge´i. Sealsed olud olid
maja nii ilusasti, et kellelgi ei tulnud meeldegi, et maja vajab uut värvikuube ja uusi tapeete. Vastubidi. Kõik tabasid end mõttelt, et see oli parim maja Kirsipuude alleel.aga häda tuli pärast lõunaoodet.Jane oli läinud alla aeda koos Robertson Ayga kaevama.Ta oli just jõudnud külvata ühe rea rediseseemneid, kui kuulis suurt askeldamist lastetoas ja kiireid samme trepil.Kohe ilmus välja näeost punetav ja valjusti hingeldav Michael. ,, Vaata, Jane, vaata!" hüüdis ta ja sirutas käe välja.Peos oli tal mary Poppinsi kompass, mille ketas pöörles metsikult ümber noole,sest Michaleli käsi värises. ,,kompass?"ütles Jane ja vaatas talle küsibalt otsa.Michael puhkes äkki nutma. ,, Ta andis selle mulle," nuuksus ta. ,, Ta ütles, et ma võin selle päriselt endale jätta. Oi.oi,midagi on pahast!mis nüüd küll juhtub? Ta ei ole mulle kunagi midagi andnud." ,,Võib-olla
säilitada, kuid tõmbas oma intriigitsemisega Henry viha üha enam enda peale. Lisaks sellele oli Henryl probleeme ka oma vanema tütre Maryga, kes keeldus Walesi printsessi tiitlist ning katoliku usust loobumast. 1536. aastal, kui suri Henry esimene naine Katariina, langes lõplikult ebasoosingusse ka Anne, kui sünnitas veidi hiljem surnud poisslapse. Oma esimese naise surma tähistas Henry pidutsemisega, kus figureeris juba tema uus soosik Jane Seymour. Samal aastal fabritseeriti Anne'i-vastane protsess, teda süüdistati kuninga petmises mitme poliitiliselt mõjuka mehe, sealhulgas omaenese vennaga. 19. mail ta hukati. Anne'i saatusest hirmunud Mary loobus Walesi printsessi tiitlist ning seega ka oma õigustest troonile, seda oli viimasele soovitanud ka keiser Karl V. 1536. aasta 30. mail abiellus Henry Jane Seymour'iga. Temaga õnnestus tal viimaks ka kauaigatsetud meessoost järglane saada: 1537. aastal sündis Walesi prints Edward
lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe raasugi, poisi ema vastu tunneb aga Holden sügavat sümpaatiat. Naine kutsub Holdenit suvel külla, Noormees valetab aga, et läheb vanaemaga Lõuna Ameerikasse. 9.-11. Peatükk · New Yorgis laseb Holden end ühte odavasse hotelli sõidutada. Hotell kubiseb totratest tüüpidest ning poisil on kange tahtmine helistada õele Pheobe´le või Jane Gallagherile. Holden valib aga viimaks ühe tundmatu tüdruku telefoninumbri, kes temaga siiski välja ei tule. Caulfileld otsustab viimaks ,,Lavendlisaali" sisse astuda, seal tantsib ta kolme endast vanema daamiga, kes tunduvad noormehele eriti totrad. · Holden mõtleb jälle Jane Gallagherile, ta meenutab aega, mil nad veel naabrid olid ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on
põlastatud periood, nn viktooria-ajastu. Kirjanduses on see periood üks niisuguseid, millesse järeltulevad põlved on suhtunud ühtaegu suure imetluse, samas ka suure kibedusega. Ajastu vaimses atmosfääris segunes ettevaatlik, sünnis tagasihoidlikkus õela silmakirjalikkusega ja kaine, aktiivne optimism võltsi reformaatlusega sageli nii keerulisel viisil, et nende vahel on siiani raske täiesti selget vahet teha. Emily Jane ja Charlotte Brontë, Dickens, Thackeray, George Eliot (Mary Evans) moodustavad kirjandusliku põlvkonna, jõulise uue laine, kes kogu inglise 19. sajandi kirjandusele täiesti uue ilme andis. Nad pöörasid kirjandusžanride hierarhia pea peale, tõrjusid luule ja draama pikkadeks aegadeks juhtivalt kohalt kõrvale ja kindlustasid tänini kestva romaani-valitsuse. Kolm õde alustasid kirjutamist varakult, 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega
vaatama mehe edusamme ja nõudma talle lubaduse täitmist. Mees märkas deemonit ning hakkas äkitselt raevust värisedes tükkideks kiskuma olevuse, kelle kallal ta töötanud. Deemon nägi, kuidas hävitas olendi, kelle ilmumisega ta oli sidunud oma õnnelootused. Deemon kadus kuratlikust meeleheitest ja kättemaksuhimust ulgudes. * Kirjuta lõigust variant, milles on sisefokuseering sügaval tegelasel Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus” Mrs. Benneti ematunded leidsid kõige sügavamat rahuldust päeval, mil ta kahest kõige tublimast tütrest lahti sai. Ta külastas nautleva uhkusega mrs. Bingley’t või rääkis mrs. Darcyst. Paljudele emadele oleks selline südamesoovide täitumine nii mitme lapse mehelepaneku näol avaldanud ülimalt soodsat mõju ja teinud nendest ülejäänud elupäevades arukad, sõbralikud, hästi informeeritud naisterahvad, aga mrs. Bennetil ei ole see loomuses. Mrs
isiklikult Edward VI ja Elisabeth I hariduses. Tänu 1543 vastu võetud kolmandale pärimisseadusele, taastas Katherine Henry VII tütred troonipärimise järjekorda. Henry VIII surm Henry VIII oli elu lõpupoole väga palju haiguseid, sealhulgas tema vana jalavigastus, pidevad peavalud ja vitamiinipuudus. Oma elu viimastel aastatel suutis ta määrata troonipärimis järjekorra: Edward VI, Mary I, ja Elisabeth I. Ta suri 28. jaanuar 1547.aastal ja maeti tema kolmanda naise Jane Seymore kõrvale. Kasutatud kirjandus · https://www.sparknotes.com/biography/henryviii/section6/ · https://maryrose.org/henry-viii-the-tudor-story/ · https://www.royal.uk/henry-viii · https://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/Henry-VIII/ · ,,Henry VIII (1491-1547) : rüütelprintsist koletiseks" Erickson, Carolly 2000 · ,,Henry VIII kuus naist" Antonia Fraser 2010
5 fakti realistide eluloost ja 5 loomingust MARIE-HENRI BEYLE ( STENDHAL ) Sündis 23.01.1783 > Grenoble’is Osales 1812. aastal sõjakäigus Venemaale 1814. elas Põhja-Itaalias, Milanos 1831. aastast oli Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes Nägi kuidas Moskvas oli tule kahju, kuid tal endal kogemusi selles ei olnud Milanis ta alustas kirjaniku tööd ja varakult lasi välja "Histoire de la Peinture en Italie" “Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820. aastatel omandas ta endale reputatsiooni kui vaimuka arutlejan 1830. aastatel laseb välja raamatu „Punane ja must“ – seostunud õnnetusega, millest ta luges ajalehe kriminaalkroonikas 1835-1836. aastatel oli huvitatud „Henry Beyle elulugu“ kirjutamisega 1838. aastal lasi välja oma viimase romaani „Parma klooster“ GUSTAVE FLAUBERT Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis
Scott kinnistas lineaarse narratiivi. Ta on palju panustanud ka hilisema realistliku žanri välja kujunemisse. Näiteks ka Balzac on öelnud, et ta on palju toetunud Scottile. 13. loeng 30.11.15 – realism Realism kasvab välja ajaloolisest romantismist. Realismis on kinnitatud lineaarne tegevusviis. Nii Scotti kui Cooperi teosed kujutasid lähiminevikku. Elu tuleb kujutada ilma fantaseerimata ja nii nagu ta on. See ei sobi küll definitsiooniks, aga on realismi juhtmõtteks. Jane Austen – kirjutanud ka gooti romaani paroodia. Austen räägib naisteprobleemidest, mis aga ei olnud nii eripärane, kuna ka näiteks Richardson ja Rousseau rääkisid sellest teemast. Austen kujutab oma aja ühiskonna igapäevaelu. Romantismiaja tungi ja tormi parodeerijad oli näiteks Thomas Love Peacock, kes kirjutas satiirilisi teoseid, kus peategelased kritiseerisid tolle aja filosoofilisi arvamusi. Realismi välja kujunemise toetavaks jõuks oli ka ajakirjanduse areng. Balzac ja Dickens
Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Jane Gallagheri ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale soditud roppusi. Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni enne, kui nad langevad suureks saamise kuristikku. Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed,
Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater. Stradlater veedab oma õhtu Jane Gallagheriga. Ta on üks tüdruk, kellega Holden vanasti käis ja keda ta siiamaani imetles. Rääkimise keskel Holden muutub närviliseks, sest Stradtler viis Jane-i kohtingule. Kui Stradtler saabub tagasi Holden küsib otsekoheselt, kas ta proovis temaga seksida. Stradtler narrib Holdenit, kes aga on nüüd maruvihane ja ründab Stradtlerit. Stradtler surub Holdeni vastu maad ja lööb teda. Holden saab aru, et tal on kopp
jaanuaril 85-aastasena. Ta on maetud St Mary surnuaiale Cholseys. Tema tütar suri 2004. aastal, kuid Agatha tütrepoeg Mathew Prichard elab siiani ning on pärinud kõiki naise teoste kirjastamisõigused. Looming Agatha Christie kirjutas kokku 80 mõrvalugu, mitmeid luuletusi ning pseudonüümi Mary Westmacotti all ka 6 armastusromaani. Viimaseid kahjuks edu ei saatnud. Kõige paremini on tema raamatute tegelastest tuntud belglane Hercule Poirot ning Jane Marple. Miss Marple pidavat olema koopia tema vanaemast. Esimene novell tema tegelaskujuga avaldati 1927. aastal. Selleks ajaks oli ta üpriski tüdinenud Hercule Poirot'st ning jättis oma teostes mehe tapmata ainult seetõttu, et too meeldis avalikkusele. Kontrastiks leidis ta Miss Marple'i. Siiski läksid avalikkusele peale rohkem Hercule Poirot' detektiivilood. Agathalt küsiti palju, miks ei pannud ta kokku neid kahte ääretult kavalat uurijat. Vastus peitus selles, et egoistist
ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale.
läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale.
ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
