Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapäästekomitee (sellest sai tegelik valitsus) Tapeti kõik eelnevad, kes olid silma paistnud Sõjaline edu: Belgia okupeerimine, Preisi ja Austria väed taganesid Tunnistati Kõrgema Olendi kultust,Mõistuse kultus 1794
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine
Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris.
3.Miks kukutati kuningavõim? Üleminekuga turumajandusele kaasnes viljahindade tõus, mis tekitas rahva seas rahutusi. Ka teised uued reformid kutsusid esile rahulolematuse. Kui kuningas vallandas rahanduse peakontrolöri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Ka rahva hirmutamiseks avaldatud manifest ei andnud häid tulemusi, vastupidi paljastas kuninga seotuse välisvaenlastega. 4. Jakobiinide diktatuur. Kuivõrd õigustatud oli terror ühiskonnas? Peale zirondiinide kukutamist, saavutasid jakobiinid Konvendis enamuse. Rahva kaasatõmbamiseks viidi läbi olulisi reforme(emigrantide maade müük, kogukonna ühismaade jagamine, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhinnad toiduainetele jm) Arvan, et terror ei old õigustatud, kuna tegutseti justkui ajendatuna sellest, et kätte maksta ühe oma peamise looja surma eest. Terror muutus suht. Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti.
21.01.1793 hukati giljotiini all Louis XVI Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele
Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma
perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit? Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist.1793.aasta juulis tapeti revolutsionni üks popullarsemaid juhte Jean Paul Marat.Marati mõrva kasutasid jakobiinid ära kutsudes oma poolehoidjad üles kätte maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre.Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese.Enamik terrori ohvreid olid lihtrahvas.1793.aasta oktoobris hukati ka kuninganna
Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmem periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle
1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. Põhiseadus sätestas rahva ülemvõimu ja kõigi kodanike võrdsust. See dokument jäi ellu rakendamata, sest jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa.
riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus
9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu. Danton- Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Kõige vastu sallimatu. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Teemad Prantsuse revolutsiooni põhjused, prantsuse vabariigi väljakuulutamine,
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude
Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia ja loonud vabariigi,seisused kaotati,inimesed võrdsustati ning tõsteti araomanduse puudumatuse,Euroopa kapitalistlike suhetele aitas kaasa ,Prantususe talupojast sai maaomanik,meetrisüsteem kehtib tänaseni.rahvustunde tõus,aitas kaasa valgusideede
riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik
Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7. Olukord Prantsusmaal pärast kuninga hukkamist. Rahvapäästekomitee. Zirondiinide kõrvaldamine võimult. Pärast kuninga hukkamist muutus olukord riigis raskeks, rindel saadi lüüa, majanduslik olukord halvenes. 1793. aasta kevadel toimus rojalistide mäss, märtsis loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Rahvapäästekomitee juhiks sai Danton. Kuna jakobiinide toetus rahva hulgas kasvas, otsustasid nad seda ära kasutada ja korraldasid mässu zirondiinide kõrvaldamiseks võimult. Juhtima said jakobiinid. 8. Jakobiinide poolt 1793. a ellu viidud reformid. TV 63 · Rahva ülemvõim ja võrdõiguslikkus · Igaüks võib rentida vaid kindlat hulka maad · Kodanik ei või omada rohkem kui üht töökoda v kauplust 9. Terror jakobiinide diktatuuri ajal: terrori ajend ja rakendamise põhjus; ühiskonna
Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis:
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5
1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja zirondiinideks 1793 21. jaan Louis XVI hukkamine 2. juuni jakobiinide diktatuuri algus 24. juuni uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi) 13. juuli Jean Paul Marat' tapmine (üldise terrori algus) 1794 27. juuli jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre) 1795 10. okt rojalistide mäss kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, 2
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg · Peale jakobiinide kukutamise järgnes revoulutsiooni taandumine · Tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia · Peale uue põhiseaduse vastuvõtmist jäi Prantsusmaa vabariigiks · Seadusandlikku võimu hakkas teostama Seadusandlik Korpus .
v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide diktaktuur Feodaalkoor- miste kaota- mine vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla.
Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoniette. Terrori poliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi seas vastuolud. Robespierre tembeldas temaga mittenõustuvad kaaslased samuti revolutsiooni vaenlasteks ning saatis nad giljotiini alla. 1794.aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: "Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid prohvetlikuks
( Revolutsiooni algus ) Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine, trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine. 1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON väljendas inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust. 1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö. JeanPaul Marat (17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll
kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette
Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid zirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. ,,Revolutsioon õgib oma lapsi", kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma. Tuli kõrvaldada vaenlased
kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja
Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendi koosseis pärast vabariigi väljakuulutamist koosnes jakobiinidest, zirondiinidest ning soodest. Esialgu olid nende hulgast kõige mõjukamad zirondiinid. Jakobiinide radikaalse suuna esindajate ja zirondiinide vahel tekkisid vastuolud, kuna viimased pidasid vabariigi väljakuulutamist märgiks, et revolutsioon on lõppenud, radikaalsemad jakobiinid pooldasid aga revolutsiooni süvendamist. See viis zirondiinide lahkumiseni Jakobiinide klubist. Rahvuskonvendis vaieldi pidevalt kuninga ja ta tuleviku üle. 1793. aastal algas avalik kohtupidamine ning kuninga saatus otsustati hääletamisel, kus ta mõisteti ühe häälega hukka ning 21. jaanuaril 1793
Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad
6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas 11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799. 13) Konsulaat- riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit. 14) "Marseljees"- C.J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu.
jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Konvendi tegevus Jakobiinide diktatuurini Kuninga hukkamine 1792. aasta lõpul muutus Konvendi meelsus üha vasakpoolsemaks ning kuningavaenulikumaks. Endist monarhi vaadati üha enam kui kurjategijat ning lõpuks otsustati tema üle kohut mõista. Louis Capet ilmselt ei suutnud uskuda, et tema endised ustavad alamad võiksid ta surma mõista, seetõttu ei pööranud ta oma kaitsmisele erilist tähelepanu ning käitus Konvendiga isegi üleolevalt. Selle ning montanjaaride ässitustöö
vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele. Kurikaelaks muutus ta jakobiinide diktatuuri ajal kui valitses suur terror. Maxmilien Robespierre sai sel ajal Rahvapäästekomitee juhiks. Ta oli kõigi vastu sallimatu. Maximilien Robespierre läks ka mitmete oma liitlastega tülli. Robespierre tembeldas kõik endaga mitte nõustuvad kaaslased revolutsiooni
registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid, jakobiinid, „soo“) Kuninga vastased meeleolud tugevnevad • Kuninga põgenemiskatse, sidemed Prantsusmaa vaenlastega • August 1792 – kuningas arreteeriti • 22. september 1792 Prantsusmaa kuulutatakse vabariigiks, uus põhiseadus, Rahvuskonvent • 21. jaanuar 1793 kuningas, Louis XVI (Loius Capet) hukati giljotiini all. Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton
/ Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine
Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsioon sattus ohtu ja selle päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati 50 000 inimest. Ahvas tundis et jakobiinide karmikäeline poliitika on üleliigne ja polnud neile kergendust toonud. Robespierre hukkamisega kukutatidiktatuur. Taandumine Uus põhiseadus, riigipööre. Lõppes prantsuse revolutsioon. 2. Leidke põhjuseid, mis tingisid revolutsiooni radikaliseerumise.
Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni. Päikesekuningas Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Esimene minister aga valitses riiki. Oliver Cromwell- inglise riigimees ja sõjaväelane. Ta juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. William III- Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Sotimaa kuningas 17 saj. Robespierre- prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Jakobiinide liider. Danton- prantsuse advokaat ja poliitik. Jakobiinide liider. Marat- ajakirjanik ja pliitik. Jakobiinide liider.Revolutsiooni jätkamine. Napoleon- prantsusmaa valitseja ja väejuht 18 saj, Prantsusmaa keiser. Võitis Prantsuse revolutsiooniga võimu endale. K. von Metternich- austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler. Iga-aastane kongress, ta oli eesvedaja, et maha suruda revolutsioon. A. Volta- itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Leiutas patarei. M
Intelligentsi kihid, kes sellega kaasa läksid, lugesid tähtsaks kodanlikdemokraatia vabadusi. Pärast kuninga kukutamist nägid nad peaohtu Pariisi sankülottides, kellest kardeti pealetungi omandile ja kodanlikule vabariigile. Zirodiinid esinesid teravate sõnavõttudega Pariisi kommuuni vastu, süüdistades seda rahvuse esinduse võimu vägivaldses omastamises. Süüdistuste taga oli ellkõige võimuvõitlus zirodiinide ja montanjaar-jakobiinide vahel, aga mingil määral ka eri arusaamad revolutsioonilisest võimust. Zirodiinid taotlesid ulatluslikku demokraatiat, jakobiinid toetusid eelkõige revolutsioonilisemele pealinnale ning üks nenfe liidreid, Marat, nõudis avalikult diktatuuri. Võimuvõitlus kommuuni ümber lõppes selle Peanõukogu ümbervalimisega, kuid uus Peanõukogu oli eelmisest veel vasakpoolsem. Zirodiinide kukutamine Olukord sõjatandril ja talupoegade seas järjest halvenes. Kui saada lüüa samaegselt nii
monarhia pooldajatest · jakobiinid- prantsuse revulutsiooni radikaalne tiib,kes käis koos endise Püha Jakobi kloostris; 1793a. Tõusid prantsuse revulutsiooni etteotsa kahetsedes diktatuuri ja terrori · ziroliinid- prantsuse revulutsiooni mõõdukaim tiib · asutav kogu- rahvuskogu, mis pidi koostama prantsusmaa jaoks põhiseadused ning seega panema aluse uuele riigikorrale · jakobiinide diktatuur- nende võimule tulek 1793. tapeti Marat ja sellega kutsuti poolehoidjaid üles . tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga. · ´´inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon´´ - võeti kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. See väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Leidis palju vastukaja kuid olles eeskujuks paljudele teistele riikidele
mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal. 9. Vabariigi väljakuulutamine kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks. 10. Jakobiinide diktatuur revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa
Mirabeau Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve'I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes kuningapere. Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes'is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta 17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon-Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada. Pariisi linnavalitsus(pariisi kommuun,lacomune De paris)äge vaidlus.Bailly astus tagasi, uueks sai Petion.La Fayette pretendeesis,kuid jäi Alla. Lahkus jakobiinide klubist ja asutas föjaanide klubi.poliitilised klubid(esimene oli bretoni klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse. Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski
Järgmiseks küsimus, et mis on karistus kui ta on süüdi. Ühe poolthäälega mõisteti kuningas surma 21 jaanuar 1973 surmatigi Louis Capet. Sellega oli Prantsusmaa täielik vabariik, Zirondiinid ja jakobiinid pidasid võimuvõitlust, kumb juhib prantsusmaad. Kogu selle aja vältel toimusid Prantsusmaa ja teiste maade vahel sõjad. Prantsusmaad tabas sõdades aga langus ja kaotused 1792. aastal ja sellega langes zirodiinide maine. Esile tõusid 1793. aastast kolm meest jakobiinide seas ROBESPIERE, MARAT, DANTON. Nende vahel ka hiljem võimuvõitluses, et kes saab Prantsusmaa juhiks. Lõid mitmeid organisatsioone ja lõhkusid zirodiinide võimu. Jakobiinide populaarsus tõusis ka rahva seas ja 1973 31 mai-2juuni VÕIMUPÖÖRE jakopiinide poolt ja nad haarasid edale võimu. Opositsiooni jäid zirodiinid. See ajastu meelde jäänud nö ''jakobiinide terror''. Robespiere tõusis esile jakobiinide seas. Jakobiinid asusisd zirodiine tapma, kõik kes pooldasi kuningad ka hukati
Prantsusmaal kehtestati piiratud monarhia. Ümberkorraldused võeti kokku Asustava kogu põhiseaduses. See sätestas võimude lahutuse. Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti senist haldusjaotust. Uueks keskseks riigivõimuorganiks said Seaduslik Kogu. Jakobiinid oli Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib. Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris ning nad pooldasid revolutsiooni süvendamist. Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud. Prantsuse revolutsiooni lõpetas novembri riigipööre. Pärast revolutsiooni seisused kaotati ning inimesed muutusid seaduse ees võrdseks. Talupojast sai maaomanik. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni. Kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus. Revolutsioon aitas kaasa ka valgustusideedele levikule paljudes riikides.
d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgnevad sündmused: konsulaat, jakobiinide diktatuuri algus, direktoorium, Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda.
1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma. See läks neil läbi ning zirodiinid kukutati võimult, võim koondus jakobiinide kätte. Jakobiinid korraldasid kiirelt ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793.aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine seepärast, et sätestati rahva ülemvõim ja kõigi kodanike võrdõiguslikkus, mis tagas igale kodanikule võrdsed õigused, vabaduse ja kergema elu. Siiski jäi uus põhiseadus esialgu rakendamata, kuna revolutsioon oli vaja enne päästa.
deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre · Hukati kõik, kes ei ole tõestanud revolutsioonile ustavust (üle 50 000 ohvri) · 1793 oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette Jakobiinide diktatuuri kukutamine
1793. aasta jaanuaris hääletas Danton Louis XVI hukkamise poolt. Pärast kuningavõimu kukutamist sai temast kohtuminister. Dantoni viimased sõnad enne hukkamist: “Robespierre, sa järgned mulle!” osutusid prohvetlikuks. Danton giljotineeriti koos mitmete tema mõtekaaslastega 5. aprillil 1794. aastal. Maximilien Robespierre Maximilien Robespierre täisnimega Maximilien Marie Isidore de Robespierre ja hüüdnimega Äraostmatu oli radikaalne jakobiinide rühmituse juht ja üks peamisi juhte Prantsuse revolutsioonis. Robespierre valiti 1789. aastal kolmanda seisuse esindajana generaalstaatidesse, kus ta kaitses rahva huve. Talupoegade poolehoiu võitmiseks tühistati feodaalkoormised ilma väljaostuta, lihtrahva huvides määrati tarbeainete hindade ülemmäär. Ta võitles vabariigi eest, kus valitseksid voorus, üheõiguslus ja varanduslik võrdsus. Ta sai 1792. aastal konvendi saadikuna jakobiinide vasakpoolse suuna juhiks ja pidas
1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9
kohtupidamine ning peale kolme päevast kohtupidamist mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21.jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Revolutsiooni lõpp Peale kuninga hukkamist tulid võimule Jakobiinid, kes kehtestasid diktatuuri ehk piiramatu ja vägivaldse võimu. Nende võimu ajal hukati üle 40 000 inimese. Jakobiinide diktatuur kukutati nende juhi Robespierre hukkamisega. Pärast neid hakkas Prantsusmaal Direktooriumi ehk valitsuse aeg. Seegi aeg kukutati 9.novembril 1799. aastal Napoleon Bonaparte mõjul. Toimus riigipööre ja algas Konsulaadi ajastu. Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Sellega oli Suur Prantsuse Revolutsioon läbi saanud. Revolutsiooniga seotud isikud Louis XVI (1754-1793) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas
Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10. Õigus riik= kõik inimesed on võrdsed. 11. Soo= kõikuv saadikute osa. (kord valisid ühe erakonna, siis teise poolt) 12. Jakobiinide diktatuur? Millisele lihtrahvale reforme teostati= põhiseadus jäi rakendamata, kaotati feodaalkord. Müüdi ära ka osa aadlimaid. Saavutasid edu, võitsid sõja. Päriselus oli diktatuur ehk tugev võim. 13. Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega= suur terror ehk vastaste füüsiline hävitamine. 14. Jakobiinide juht= Maximilien Rebespierre. 15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt
Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on
revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795
valitsuse silmi oli ta ebameeldiv tegelane. 1790.-1792. aastal elas ta "põranda all" või Suurbritannias. 1792. a. valiti Marat kõrgeimasse võimuorganisse - Rahvuskonventi. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja terrorit ( kuninga pooldajate hukkamist). Aprillis 1793 Marat arreteeriti, kuid kohus mõistis ta õigeks ning tema varemgi populaarsus kasvas veelgi. Ta oli 1793. aasta 31. mai - 2. juuni rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas ägenenud nahahaiguse tõttu vannis. Marat elukaaslane Simonne Evradi hoolitses haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte
annaabi.ee 
