Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja
faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727C- alumina kriitiline piir kuumutamisel, Ar1-jahutamisel Ac3-830C- ülemine kriitiline piir kuumut. Ar3- jahutamisel Alatetektoidsed terased C< 0,83% F+P struktuur Eutektoidsed terased C=0,8 % P struktuur ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur FERRIIT-pehme, plastne 727"C juures Perliit- ferriidi ja tsementiidi meh. Segu. Teralisel on head mehaanilised omadused. 727"C juures Austerniit- Temp. 1147"C väike plastsus ja tugevus. Tsementiit- C=6,67%, sulab 1600"C juures on väga kõva (800HB)
F(0-911C ja 1392-1539C) P(727C) 7)tavalisandid terastes, nende sisaldus Si ( <0,4%); Mn (<0,8%); S (0,035-0,06%); P (0,025-0,045%). 8)malmide liigitus lahtudes C-olekust. Nende tekke eeltingimused · Seotud süsinikuga malmid valgemalmid (kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi (Fe3C) kujul); lisandeid pole ja KIIRE jahutamine · Vaba grafiidiga malmid hallmalmid (kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus); räni olemasolul ja aeglases jahutamisel 9)kuidas liigitakse mitteraudmetallid ja sulamid lahtudes tihedusest, tooge piirtiheduse vaartused · Kergmetallid ja sulamid: <5000 kg/m3 (Li, Mg, Al, Ti) · Keskmetallid ja sulamid: 5000-10.000 kg/m3 · Raskmetallid ja sulamid: >10.000 kg/m3 (Pt, Pb, Sn) 10)CC-CuSn12N1 taht C- vase baasil materjal: CC- valadina, CuSn12N1- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 12% Sn-i ja 1% N-i) 11)liig.plastid, temp toime jargi
Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suurima säästu kombineerides teda elektri- või õliküttega. Seade annab sooja isegi kõva pakasega, kuid siis on soojustegur kehvem. Seade ei vaja spetsialisti hooldust. Mis on õhk-õhk soojuspump? Õhk-õhk soojuspump on kaasaegne tehnoloogia säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks, kusjuures ei jahutamise ega kütmise protsessis ei toimu energia tootmist vaid toimub energia pumpamine. Jahutamisel pumbatakse soojus ruumist välisõhku ja kütmisel pumbatakse soojus välisõhust ruumi. Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule. Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus. Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on
kasvamist struktuur muutub jämedateraliseks. Seetõttu on nõutav täiendav termotöötluse operatsioon struktuuri parandamiseks (täis- või poollõõmutus). Täislõõmutuse ehk täieliku lõõmutuse eesmärgiks on eelkõige sepiste ja valandite struktuuri peenendamine ja sisepingete kaotamine. Täislõõmutusel kuumutatakse terast üle faasipiiri Ac3.Terase ferriitperliitstruktuur muutub kuumutamisel austeniidiks ning jahutamisel tekib ümberkristalliseerumisel austeniidist uuesti ferriit ja perliit. Sellise termotöötluse abil saadakse valamisel ja sepistamisel tekkinud jämedateralisest ferriitperliitstruktuurist peeneteraline ferriitperliitstruktuur. Poollõõmutust ehk mittetäielikku lõõmutust kasutatakse muutmaks suurema süsiniku- sisaldusega terase struktuuri, mis on liiga kõva nii külm- kui ka lõiketöötlemiseks. Kuna sellise
a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
a. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Aurumine Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. Keemias nimetatakse aurumist tavaliselt lendumiseks. Enamasti mõistetakse aurumise all vedela vee muutmist gaasiliseks veeks. Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes või olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallsatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaeng ehk ioniseerivad gaasist saab plasma. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. Veeaur on vesi gaasilises olekus.
2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 1495°C Peritektne tasakaal ja vedelfaas hakkab kristalluma. Ferriidist ja ledeburiidist moodustub austeniit.
Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver Kusjuures toimuvad järgmised faasimuutused: 1.A>F+L 2.F+L>F+A 3.F+A> A 4.A>F+A 5.F+A>F 6.F>F+T 4. Süsiniku %=0,2, struktuur ja selle osad. Osutub, et tegu on alaeutektoidterasega ning selle struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, kusjuures vastav suhe on 3:1. Enam esineb ferriiti. 3 Perliit tekib austeniidi aeglasel jahutamisel alla 727 kraadi C. Eraldi ferriit tekib jahutamisel alla ~800 kraadi C F+A faasist. 5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv. Pole kuigi plastne, on habras. Üldistatult, on kõikide malmidega sama lugu. *Lõiketöödeldavus: nigel, kõvad faasid on sees.
rõhu tõstmine nihutab tasakaalu vasakule N2 + O2 <=> 2NO 1+1 = 2 gaaside molekulide arv reaktsioonis ei muutu ja tasakaaluasend rõhust ei sõltu Rõhu alandamisel on kõik loomulikult vastupidi Temperatuuri mõju Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni (Q < 0 ; ΔH> 0) suunas (see tähendab suunas, mis viib süsteemile lisandunud energia ärakasutamisele) Näiteks: eksotrmiline reaktsioon N2 + 3H2 <=> 2NH3 kuumutamisel nihkub tasakaal vasakule (jahutamisel paremale) endotermiline reaktsioon CaCO3 (t) <=> CaO (t) + CO2 (g) kuumutamisel nihkub tasakaal paremale (jahutamisel vaskule) endotermiline reaktsioon N2 + O2 <=> 2NO kuumutamisel nihkub tasakaal paremale. Tegemist on ühega väga vähestet endotermilistest liitumisreaktsioonidest, enamasti on liitumine eksotermiline ja lagunemine endotermiline reaktsioon Jahutamisel on kõik teadagi vastupidi
Ülijuhtivus Ülijuhtivus Füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes Elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juurest järsult nullini. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekussre toimub alati ühel kindlal ja ainult sellele ainele omasel kriitilisel temperatuuril Tk. Mõnede ainete ülijuhtivuse kriitilised temperatuurid. Sc an n ed a t 13.12.2009 16- 57.jp g BCS-teooria Töötasid välja 1957.a välja ameeriklased John Bardeen, Leon Cooper ja John Schrieffer. Elektronide liikumist ilma vastastikmõjuta
2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500 1000 500 t 4. Ferriit Perliit Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a).
nende oksüdeerimisreaktsioonides eraldub palju energiat. Tekkinud ühendid on energiavaesemad ja seetõttu palju püsivamad. · Metallide looduslikud ühendid: Oksiid - FeO, FeO, AlO, SnO Sulfiid PbS, ZnS, FeS, CuS, HgS Kloriid NaCl, KCl Karbonaat MgCO, CaCO Sulfaat - CaSO, BaSO · Raua tootmine: Redutseeritakse rauamaagist rauda süsinikoksiidi toimel erilistes kõrgahjudes. FeO + 3CO -> 2Fe + 3CO · Ühtlane sulam: Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami. Ühtlase sulami kristallvõre koosneb läbisegi paiknevatest erinevate metallide aatomitest. · Ebaühtlane sulam: Selle koostisosad ei ole üksteised ühtlaselt jaotunud, koosnevad erineva stuktuuri ja koostisega väikestest kristallikestest. · Sulami saamine: 1) Sulatatakse metall + 1 mittemetall 2) Sulatatakse mitut erinevat metalli · Sulami omadused: madal sulamistemp., värvuse muutus, kõvadus, tugevus,
soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva õhu soojendamiseks soojustagasti vahendusel. Soojustagastit võib kasutada ka õhu jahutusenergia kokkuhoiuks kuuma siseneva õhu jahutamisel. Õhuvahetus määratakse sõltuvalt ruumi otstarbest kas inimesest, ehituslikest nõuetest või ruumis toimuvast tehnoloogilisest protsessist lähtudes. Õhupuhtuse säilitamiseks on olulisim õhus esinevate saasteainete kõrvaldamine [7]. Tehnoloogia projekteerimisel tuleb püüda • vähendada saasteallikate hulka, • isoleerida saasteallikas, • vältida saaste levimist ruumi (kohtäratõmme), • muuta õhu jaotust, et saaste ei satuks hingamispiirkonda,
muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil. Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu muutus värvusetuks (läbipaistvaks). Segu jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus alt pool (jahedamast otsast). Järeldus: Kuumutamisel valgukompleksid lagunesid, jahutamisel taastusid. · Maisi- ja kartulitärklise võrdlus
Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba
eest D. takistavad valmistoodete kokkukleepumist Score: 10/10 9. Mis on termoreaktiiv polümeeri kasutamise piirtemperatuur? Student Response Feedback A. 200 ºC B. 100 ºC C. 50 ºC D. 500 ºC Score: 10/10 10. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Student Response Feedback A. polümeer, mis tardub pöördumatult B. orgaaniline vaik, mis tardub jahutamisel C. polümeer, mis tardub surve all D. polümeer, mis tardub ja sulab pöörduvalt Score: 10/10
Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on hapnik ja aine konserdratsioon kasvab. d) effektiivsema katalüsaatrori kasutamisel - kiireneb teaktsioon toimub effektiivsemalt. e) kuumutamisel - kiireneb - osakeste energia on suurem. Mg + H2SO4= MgS04+H2 ! a) temperatuuri tõstmine - kiirendab, osakeste energia on suurem ja kokkupuute tõenäosus on suurem.
kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi
ehitamise tuumajaamade kaitseks. · Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad. · Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. · Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni Minu arvamus: Mina olen tuumaelekrijaama ehitamise vastu. Eesti on pindalalt väga väike ning iga viga võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav
ANIONIIT- anioone vahetav ioniit. ANOOD- elektrood, millel toimub oksüdeerumisprotsess; vooluallikas on anood negatiivseks, elektrolüüsiseadmes positiivseks elektroodiks. ASSOTSIATSIOON- ühe aine osakeste (ioonide või molekulide) omavaheline ühinemine liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil
põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse.Kuna vee keetmisel tema soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. Destillerimist kasutatakse puhta vee saamiseks keemialaborites, apteekides kuid vähesel määral ka tööstuses (destillerimine kulutab palju energiat ning on seetõttu kallis) Teine võimalus vee kareduse kõrvaldamiseks on kasutata reaktiive, mis sadestavad vees
Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele. Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga. Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub.
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal tuntakse ja kasutatakse tuhandeid erinevaid sulameid (malm, teras jpt.). Sulameid saadakse tavaliselt vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm). Sulami tihedus ning värvus on koostisosade vahepealsed. Sulamistemperatuur on enamasti aga madalam kui koostisosadel (jootemetall 180° C = tina 232° C + plii 327°C). Mõned siirdemetallide sulamaid on aga väga kuumakindlad. Kõvadus ja tugevus on enamasti
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Jaulei- Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega. Vooluallikas- seade, ,mis muudab mitte elektrilist energiat elektrienergiaks. Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud.
Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat,
Elektroodidel. - Neg. laenguda redutseerimisreaks. - Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav
kondenseeruma silindriseintele, pestes sealt maha õli. Halveneb silindri ja kolvi vaheline õlitamine. Eriti madala temperatuuriga töötava mootori korral pääseb kondenseerunud bensiin kolvi ja silindri vahelt karterisse, vedeldades seal õli. Sellistes tingimustes kuluvad silindrid, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrmed eriti kiiresti. Järeldus: jahutussüsteemi normaalne töötamine soodustab suurima võimsuse saavutamist, kütusekulu vähenemist ning mootori tööea pikenemist. Vedelikuga jahutamisel kasutatakse suuremas osas sundringlusega, suletud jahutussüsteeme. Suletud süsteemi korral ühendatakse jahutussüsteem perioodiliselt välisõhuga seda juhul, kui rõhk süsteemis tõuseb. Rõhu suurenemine toimub mootori soojenemisel, jahutusvedeliku paisumise tagajärjel. Suletud süsteem võimaldab tõsta jahutusvedeliku keemistemperatuuri vältimaks õhumullide teket silindri kõige kuumemas kohas, see on põlemiskambri piirkonnas. Väikese rõhu
oligonukleotiid on lühike DNA/RNA järjestus 4. Geen- DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ( mRNA vahendusel) ühe VALGU sünteesiks ( rRNA ja tRNA geenid ei kodeerivalgumolekule 5. DNA denaturatsioon - vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidiahelate lahknemine ( kõrge temp. 85 90 ºC)v tugeva aluse v happe mõjul 6. DNA renaturatsioon e noolutamine - termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon 7. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse määramine Lämmastikalused jaotatakse põhistruktuuri alusel - puriin (adeniin, guaniin) - pürimidiin(uratsiin, tsütosiin, tümiin - · Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´- fosfordiesterside 3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde
Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise)oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³
Füüsika 18.okt 1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel? Soojenemise/ jahtumise tulemusena suureneb/väheneb aineosakeste kineetiline energia. 2.Mis on keha siseenergia? Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt? Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. 4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat? Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega. 5.Millisel juhul muutub keha siseenergia?
ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal avastati, et elavhõbeda jahutamisel -269 kraadini kaob selle elektritakistus. Nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks. See on väga kasulik nähtus, sest kui takistus puudub, siis juhtmed ei soojene ja kadusid ei teki. R=R0·(1+·t) R- takistus (), R0- takistus 0 kraadi juures (), - takistuse temperatuuritegur (1/°C), t temperatuuri muutus (°C) 3. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö. Joulie'i-Lenzi seadus Selle avastasid teineteisest sõltumatult J. Joulie ja E. Lenz. Soojusliku toime
sulamis temp-i. (Tinglik märksõna plastmassid) Metallide kristalliline siseehitus Metallide korrapärane aatomite paigutus moodustab kuubilise ruumvõre või mõne muu ruumilise geomeetrilise kujundi (6 tahuga prisma). Põhilised kristall võred oleksid järgmised:1) mahuliselt tsentreeritud ehk ruumtsentreeritud.n=9 2) tahktsentreeritud n= 14 3) heksagonaalne n=17 Olenemata materjali aatomite arvust kujuneb välja materjali tugevus. Puhta raua aeglasel jahutamisel tekivad kriitilised temperatuurid 1410C, 910C, 786C, millede vahemikus esinevad ruumvõrede struktuurid. Termo töötlemine Põhiprotsessid on järgmised: 1) karastamine 2) Lõõmutamine 3) Noolutamine Protsessid koosnevad etappidest: 1) kuumutamine 2) hoidmine(peatamine) 3) jahutamine Karastamise kiirel jahutamisel säiliatakse tahksentreeritud ruumvõre suure aatomite arvuga, mille tulemusena suureneb pinna kõvadus ja tugevus, puuduseks on jahutamisel tekivad sisepinged
kambris temperatuur 75—85 °C. Kuigi ligikaudne keetmisaeg on teada, tuleb alati kontrollida temperatuuri batooni sisemuses. Sisetemperatuuri mõõtmiseks tuleb valida batoon, mis asub kõige ebasoodsamates (tavaliselt raami keskel) keetmistingimustes. 1.7. Jahutamine Jahutamine toimub selleks, et takistada viinerite ja sardellide riknemist ja vähendada kadusid. Keedetud batoonides leidub mikroorganisme (~2%), mis võivad jahutamisel juhuslikes tingimustes teatud temperatuurivahemikus hakata arenema ning põhjustada riknemist. Jahutamisel tuleb jälgida, et mikroorganismide arenemisele eriti sobiv temperatuurivahemik (25–35 °C) mööduks võimalikult kiiresti. Jahutamise lõpptemperatuur on 2–6 °C. Pärast seda saadetakse tooted säilituskambrisse ja sealt müüki. Madalama temperatuurini jahutamine pole soovitatav, sest siis võib vorstide transportimise ja realiseerimise ajal ümbritseva keskkonna
mittepolaarne S8, O2, Br2, C sest on ainult üks aine 15. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. 16. Vesinikside on oluliselt nõrgem kui kovalentne side. 17. Jää tihedus on väiksem kui vee tihedus, sest jääs tekib vee molekulidest korrapärane struktuur, mis on suhteliselt hõre ning seetõttu ongi jää tihedus väiksem, vee jahutamisel kasvab vee tihedus. 18. Ainetel , mille molekulide vahel esinevad vesiniksidemed, on märgatavalt kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur, sest selliste ainete lõhkumiseks on vaja rohkem energiat. 19. NH3 lahustub vees väga hästi, sest ta moodustab veega tugevaid vesiniksidemeid, CH 4 on aga süsivesinik ning seetõttu peaaegu ei lahustugi vees. 20. Metalli aatomid on väiksed ning nende väliskihi elektronid on suhteliselt nõrgalt seotud,
Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada. Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne, siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti
objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Gaas(iline) - väike tihedus, vaba kulgliikumine. Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad gaasist saab plasma. *Temperatuuri abil on võimalik viia ühest agregaatolekust teise. 5.Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel. Ühe aine muundumine teiseks/teisteks (valdav enamik elemente võib
Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A.Joodilahuse lisamisega lahus muutus tume lillakas-siniseks, kuna toimus tärklise (polüsahhariid) ahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kuumutamisega lahus muutus
Hangub 15 25 oC 23. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel moodustub võitera aeglaselt või kiiresti? Võitera moodustub kiiresti, kuid on suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme. 24. Kas mitteküllaldasel (nõrgal) koore füüsikalisel valmimisel saadakse suure või madala veesisaldusega võitera? Saadakse suure veesisaldusega ja või saadakse liiga pehme 25. Kummal juhul saadakse rasvakristallide suurem kogupind: kas koore kiirel või aeglasel jahutamisel (sama temperatuurini)? Kiirel jahtumisel tekib rohkem väikseid kristalle, millede kogupindala on aga suurem. 26. Missuguste füüsikaliste näitajate abil saab reguleerida koore füüsikalist valmimist? Jahutamise temperatuur Jahutamise kiirus Valmimise aeg 27. Kas koore aeglasel jahutamisel tekivad väikesed või suured rasvakristallid? Suured rasvakristallid 28. Kummal juhul saadakse ühesuguse hangumisastmega koorerasvast kõvem või: kas
· Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle)
Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel tekivad sellesse praod. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. Keemilised omadused: Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda
· Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel (duralumiinium lisaks Al veel Cu ja Mn). · Eriterased sisaldavad mitmesuguseid legeerivaid lisandeid (peamiselt siirdemetalle)
Väärismetallid hõbe, kuld ning plaatina on samuti siirdemetallid. Sulamid- koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de)ka mittemetalle. 1) Vask ja tsink= valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad) 2) Alumiinium, vask ja mangaan= duralumiinium (lennukiehitus) 3) Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne). Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami e. tahke lahuse.) Soolad Cl- kloriid NO -nitraat SO -sulfaat PO -fosfaat CO -karbonaat Happed HCl-vesinikkloriidhape HNO -lämmastikhape H CO -süsihape H SO - väävelhape H PO -fosforhape Elektronide loovutamist nimetatakse oksüdeerumiseks. Element, mis annab elektrone on redutseerija. Elektronide liitmist nimetatakse redutseerimiseks. Element, mis võtab elektrone nim. oksüdeeriaks.
3) L - vedelfaas 4) T tsementiit 2. Mehaanilised segud Fe-C sulameis ja nende faasiline koostis: Mehaanilised segud Ledeburiit, Perliit ja Beiniit: a) Ledeburiit(Le) Eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC F ja T. b) Perliit(P) F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC c) Beiniit(B) F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC 3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4% T, oC L 1 ~1510 ~1475 2 A 3 ~790 ~727 4 F + T (jahtumine)
Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada. Termoreaktiivid (ehk termosetid) on võrkstruktuuriga, ristsillatud makromolekulid, mis tahkuvad pöördumatult keemilise reaktsiooni käigus. Ristsildade tõttu ei ole kõvendatud termosetid võimelised sulama ega voolama, toatemperatuuril nad on jäigad ja tugevad. Plaste me kasutame igapäevases elus väga laialdaselt. Näiteks polüetüleenist (PE/PET, HDPE, LDPE) tehakse gaseeritud joogi/ketšupi/majoneesi/nõudepesuvahendi jne. pudelid, piima kannud, kilekotid jne
etapina tsementiiditakse Score: 0 / 15 Küsimus 10 (10 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Valgemalmi võib saada kiirel jahutamisel ka lisandite olemasolul 50.0% b. Valgemalm tekib aeglasel jahtumisel lisandite puudumisel -50.0% c. Valgemalm on survega töödeldav -50.0% d. Valgemalm tekib Si olemasolul ja aeglasel
FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse kohaselt vib olla stabilisaatoriks ka FeCl 3. Sel juhul on Fe(OH)3 mitselli ehitus järgmine: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mlemal juhul tekib positiivselt laetud sool. Mitsell on punakaspruuni värvusega. Jahutamisel hakkab tasakaal aeglaselt nihkuma vastasreaktsiooni suunas, mida saab märgata lahuse värvuse heledamaks muutumise järgi. Seda saab vältida, kui eemaldada hüdrolüüsil tekkinud HCl, kas dialüüsides saadud sooli kuumalt vi juhtides teda läbi kolonni, mis sisaldab nrgalt aluselist OH vormis ioniiti (anioniiti). Seejärel määratakse saadud soolile kolloidosakeste laengumärk ja -potentsiaal kolloidkeemia töös nr 9 kirjeldatud viisil.
annaabi.ee 
