1.1.7.1 Teenust pakkuv allsüsteem Deklaratsioonide haldamise teenust pakuvad deklaratsioonide allsüsteem ja ainedeklaratsioonide allsüsteem. 1.1.7.2 Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused) Deklaratsioonide haldamise teenus kasutab järmiste allsüsteemide teenuseid: · Ainete allsüsteem o Aine otsimine o Aine andmete vaatamine · Õppejõudude allsüsteem o Õppejõu nime vaatamine · Tudengite allsüsteem o Tudengi andmete otsimine o Tudengi andmete vaatamine · Õppekavade allsüsteem o Õppekava vaatamine o Õppekava otsimine · Kasutajate allsüsteem (süsteemi kasutajate kontod) o Kasutaja õiguste kontroll 1.1.8 Teise iteratsiooni planeerimine 2. iteratsiooni eesmärgiks on: Planeerimise / skoobi / konteksti haldamise töövoos: · Üle vaadata ning vajadusel täpsustada skoopi
..... FROM esimese tabeli nimi INNER| LEFT| RIGHT JOIN teise tabeli nimi ON esimese tabeli väli=teise tabeli väli.....; Alampäringud.(subqueries) Alampäring on päring , mis asub teise SQL-lause sees. Süntaks on sama, mis tavalisel päringul, va. puudub ORDER BY klausel. Tuleb vahet teha, kas alampäringut täidetakse üks kord terve SQL -lause kohta või iga pealause kohta eraldi. Näiteks: a) Leida Juhan Juurikaga samal kursusel õppivad tudengid: SELECT pnimi, enimi FROM tudeng WHERE kursus = (SELECT kursus FROM tudeng WHERE pnimi = `Juurikas' AND enimi =' Jaan'); Alampäring (leida Juhan Juurika kursus) täidetakse ainult üks kord. b) Lisa nende tudengite nimed, kes on vanemal kursusel kui nende suund keskmiselt: SELECT pnimi, enimi FROM tudeng x WHERE kursus > (SELECT AVG(kursus) FROM tudeng y WHERE x.suund = y.suund); Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäring viitab pealausest pärit olevale veerule.
Olulisuse nivoo (significance level) maksimaalne lubatud tõenäosus teha I-liiki viga. Kuidas tagada, et I-liiki viga ei juhtuks suurema tõenäosusega kui olulisuse nivoo lubab? Otsustusreegel: 1) Kui p-väärtus < olulisuse nivoost siis otsusta, et õige on H1 (oleme tõestanud, et H0 ei pea paika) 2) Kui p-väärtus > olulisuse nivoost siis nõustu, et H0 võib põhimõtteliselt ka paika pidada (sinu andmed ei kummuta H0-i) NÄIDE 1: H0: "99% tudengitest on lollid" Valim: 1 tudeng (osutus mittelolliks) p-väärtus: 0,01 Otsus (olulisuse nivoo 0,05): H1 5 NÄIDE 2: H0: "99% tudengitest on lollid" Valim: 1 tudeng (osutus lolliks) p-väärtus: 0,99+0,01=1 Otsus (olulisuse nivoo 0,05): H0 7. Hüpoteeside statistiline testimine II Siin suht palju arusaamatut asja ja raskeid valemeid, loodame, et ta ei küsi :D Mure z-testiga
begin < lause 1>; ... < lause n >; end. Programmi kirjutamine OpenWindows-keskkonnas. Meie kasutatavad arvutid on SUN-klassi tööjaamad (tööjaamaks nimetatakse tüüpiliselt tavalisest personaalarvutist võimsamat arvutit). Operatsioonisüsteemiks on Solaris UNIX, töökeskkonnaks OpenWindows. Tüüpiline stardipilt: Menüü e. käsurida Command Tool Text Editor File Manager Shell Tool ·avada Text Editor (hiireklõps tühjal ekraanil!) kirjutada programmi tekst ekraanile. valida File-menüüst käsk Save As... panna vasakule ilmunud aknas oma programmile mingi nimi. !!! Nime järele on soovitav kirjutada ka laiend (tüübitunnus) .pas (näiteks pindala.pas). klõpsata hiirega Shell Tool- aknasse. käivitada Pascali translaator (programm, mis muudab meie kirjutatud Pascal-keelse programmi arvutile arusaadavaks): pc < programmi nimi > < väljundprogrammi nimi > N: pc pindala.pas pindala.out !!! Soovitav on panna väljund- ehk tööprogrammi nime laiendiks mingi
tunnevad. Oodatud on nii neiud kui ka noormehed. Kogu Teaduskooli informaatikakoolitus on jaotatud kolme taseme peale nii, et • ESIMESEL tasemel (ehk alamastmes) õpitakse programmeerimise põhitõdesid, • TEISEL tasemel (ehk põhiastmes) mitmesuguseid vajaminevaid tehnikaid ja algoritme ning • KOLMANDAL tasemel (ehk ülemastmes) keskendutakse ülesannetele, mille kallal murravad hambaid informaatika olümpiaadidest osavõtjad. Niisiis on käesolev kursus loodud selleks, et pakkuda õppematerjale kursuse esimesel tasemel õppijatele, teise ja kolmanda taseme õppematerjale ja ülesandeid levitab TK algkursusele registreerunud ja selle TK juures lõpetanud õpilastele. (Kui õpilane on algteadmised programmeerimisest omandanud omal käel, siis II tasemele saab õppima asuda üldistel alustel, vaata TK infolehte.) Mida sellel kursusel ei õpetata?
jah jah ei üle 0,5 l ei viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul ei jah ei kuni 0,5 l jah viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul ei jah jah ei joo ei viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul PIKKUS MASS 160 86 162 60 Kas tudengite pikkused ja massid on seotud? 164 51 165 54 Tunnuste 'Pikkus' ja 'Mass' vaheline lineaarne korrelatsioonikordaja 165 68 168 58 r(pikkus;mass) 0,62 168 68 169 60 Pikkuse ja massi vahelise seose kirjeldus leitud korrelatsioonikordaja põh 169 65 (Seose suund - kuidas muutuvad ühe tunnuse väärtused teise tunnuse väärtuste muutu 169 79
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.1 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 SISUKORD Ülesande tingimused..................................................................3 Programmi lähtekood.................................................................3 Programmi disaini kirjeldus.........................................................9 Katsed: 1. katse listing......
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
iseloomuomadused), et Te valmistasite endale üpris nutika roboti ja otsustate saata roboti enda asemel kooli. Et Te ei taha minna teed näitama, siis peate robotile võimalikult täpselt seletama, kuidas Teie koolitee kulgeb - alustades koduuksest ja lõpetades koolipingiga. Seletus ise peab olema käskivas toonis ja selle algus ning lõpp võiksid olla näiteks järgmised: 1) Mine koduuksest välja. 2) Sulge enda järel uks. ... L) Istu koolipingi aknapoolsele kohale. Programmeerimise algkursus 9 - 89 Kontrolliks võite kirjapandud käskude järgi proovida oma sõpra kooli saata, kui see talle tüli ei tee. 2. Loetlege üles 10 Teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 3. Tooge 3 näidet sellest, kuidas Te juhite televiisorit
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (Pealkiri, Autor, Aasta, Koht, Lk_arv, Keel, Hin
CurDir Input, Seek Värvid RGB, QBColor Dialoog InputBox, MsgBox Keelestruktuurid Valikud * If tingimus Then tegevus * If tingimus Then tegevus(ed) End If * If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... End If Select Case avaldis Case väärtus1 tegevus(ed)1 Case väärtus2 ... End Select Kordused Do While tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop While tingimus Do Until tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop Until tingimus For muutuja=algväärtus To lõppväärtus Step samm korduv tegevus Next muutuja For Each muutuja In hulk/massiiv Väljumine
Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180)
Visandage kaks kolme välja ja nelja kirjega tabelit ning andke neile nimed. Esitage lühidalt struktuuri kirjeldus. 2. Imiteerige tabelite kasutamist FoxPro käsurealt: ● Sulgege kõik avatud andmebaasid ● Avage tabelid tühjas tööpiirkonnas ● Aktiveerige esimene tabel ja liikuge selle kolmandale kirjele ● Liikuge teises tabelis viimasele kirjele ● Kuvage mõlemast tabelist vähemalt kahe välja sisu ekraanile ● Summeerige ühe arve sisaldava välja väärtused ja kirjutage vastus. „Ainus koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamatus“ Vidal Sassoon Avaldised (expression i.k.) Avaldised • Oluline osa andmete ja andmebaasi kasutamiskeelest. • Koostamisloogika on rakendustes (ka tabel- arvutus või näiteks R) üldiselt sarnane! • Sisult arvutuseeskiri (valem) ja/või tingimuslause. • Avaldises saab kasutada tüübireegleid arvestades
Do ' Tekitab pausi pikkusega pp s Dim pl pl = Timer() + pp laused Do laused DoEvents Loop While Timer() < pl tõene tingimus End Sub Loop While tingimus väär Sub Mäng_3() ' Kordab lööke. Juhitav kordus Dim n% Range("andmed").ClearContents n = InputBox("Mitu lööki?", "Juku", 20) n - täisarvuline muutuja - löökide arv Do % - tüübi (täisarvu) tunnus
pidime muutujad ja teksti siduma omavahel punktiga. Topeltjutumärkide puhul
võite aga kirjutada muutujad otse muutuja sisse.
?
1 //kahekordsed jutumärgid
2 echo "$nimi on $vanus aastane
";
3
4 //ühekordsed jutumärgid
echo $nimi.' on '.$vanus.' aastane
';
5
Testides on topeltjutumärkide kasutamine ka natukene kiirem
(www.phpbench.com). Topeltjutumärkidega saame muutujat jätkata muu teksiga -
näiteks käänata. Ning selleks tuleb kasutada loogelisi sulge muutuja nimes.
?
1 //muutuja käänamine
2 echo "${enimi}il on kiire auto!
";
Aga mis saab siis kui on vaja tekstis kuvada jutumärke ja/või ülekoma? Sel juhul
kasuta väljaspool teisi märke. Näiteks soovid tekstis kuvada kahekordseid
jutumärke, siis väljapoole lisa ühekordsed ja vastupidi.
?
1 //jutumärkide kuvamine
2 echo '"Welcome to Estonia"
';
3 echo "Shakespeare'i teosed
";
Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. II Sõja ajend (lk24): 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atentaadi korraldas "Must Käsi", mis oli: Serbia natsionalistlik salaorganisatsioon, kuhu kuulusid kõrgemad serbia ohvitserid ja kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip Tapatöö põhjus: Franz-Ferdinand oleks takistanud Suur-Serbia loomist. III Sõja algus ja riikide sekkumine (lk 35-36):
Hüpoteesid enamasti kasutatakse kvantitatiivsetes töödes, kus selge taustateooria, mis näitab selgeid seoseid kontseptide või muutujate vahel. Kui seda pole, siis pole hüpoteesid vajalikud ja kohustuslikud! Paigutatakse tihti teooria ossa või selle lõppu Alauurimiseesmärgid mõnikord kirjutatakse ka need lahti või need asendavad ala-uurimisküsimusi pole aga RTI BA-töödes eriti levinud praktika Levinuimad tudengite vead uurimisdisaini tegemisel Teemal puudub riigiteaduslik fookus "Põlva maaparandusameti" sündroom liiga kitsas, vähe huvipakkuv uurimisprobleem "Ühe arvu" sündroom selgub üks arv/fakt või tehakse üks tabel ja rohkem polegi midagi uurida "Maailma uurimise" sündroom liiga lai uurimisfookus Uurimisküsimused ja alauurimisküsimused ei lähe kokku või üks alauurimisküsimus vastab kõik teised ära
löödud ja vanad kartulikorvid külge riputatud - olgu need nii suured ja vägevad tahes. Tööle hakkamiseks on hinge vaja. Aga hinge ei saa enne sisse puhuda, kui väikegi tervik olemas. Ning C# puhul näeb lühim tervikprogramm välja ligikaudu järgmine: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Esmapilgul võib tunduda, et suur hulk tundmatuid sõnu on ekraanile ritta seatud. Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne"
ttlemine. Seejuures tuleb kik koodid kirjutada erimrkide < ja > vahele.
Osa koode on paariskoodid, millest esimene <...>mrab mjupiirkonna alguse,
teine aga selle lpu. Lisaks sellele vib mnedes koodides nidata
veel he vi mitu tpsustajat. Tpsustajad eraldatakse koodis thikutega
Klõps vastaval “nupul” valib tegevuse: Näide 4 21 Käsu QUIT hoiatusaken muudatuste salvestamise kohta Veel üks soovitus – kuna selles joonises tehti üks võrdlemsi keerukas trikk, vähemalt kooligeomeetria suhtes – konstruktsioon, kus ehitati ringjoon R ≈ 25.55 mm (igatahes senini pole ükski tudeng iseseisvalt selle joonestamise võttele tulnud!), siis oleks vist otstarbekas kaitsta joonist salasõnaga. Selleks klõpsata akna Save Drawing As parempoolsel ülanurgal asuva nupu [ Tools ] juures asuval kolmnurgal ▼ ja edasi klõpsata avaneva nimistu real Security Options , Vestlusaken Security Options joonise kaitsmiseks salasõnaga. Näide 4
prinditakse meile välja ka funktsiooni prindiTervitus() tegevus.): Näide Mainist: ühe funktsiooni välja kutsumine: Üks hea progamm koosnebki mitmetest klassidest, mis käivitatakse järjekorras mainist. IV. Tsüklid Tegutseme näidete lihtsuse mõttes jälle ainult mainis. Tsüklid on selleks, et korrata mingit tegevust või funktsiooni osa. On olemas kahte sorti tsüklid, mida nimetatakse While ja For tsükliteks. For-tsükli puhul teame me täpselt, kui kaua tahame mingit tegevust korrata. While tsükkel sobib pigem pikemateks kordamisteks, kus otsitakse kindlat tingimust. 1) For tsükli kuju: for(int i=0; i<10; i++){} a) Sulgudes esimesel kohal on muutuja deklareerimine ja algväärtustamine. b) Sulgudes teisel kohal on tingimus, kui kaua tsükli tegemine toimub, see tähendab, et tsükkel ei lõpeta oma tööd enne, kui i on võrdne 10 ehk i=10.
0b1-setup.exe või EasyPHP-5.3.0-setup.exe või siis otse sourceforge lehelt: EasyPHP Juhul kui masinas on Skype käivitatud - lülita see installeerimise ajaks välja. Käivita allalaetud EasyPHP-xxx-setup.exe fail. Järgige samme 1-8: samm 1 samm 2 samm 3 samm 4 samm 5 samm 6 samm 7 samm 8 EasyPHP käivitamine Kui installeerimine on lõppenud peab taskbaris ilmuma EasyPHP ikoon. Klikkige sellel ikoonil kaks korda, siis ilmub ekraanile EasyPHP kontrollpaneel: Juhul kui teie arvutis on installeeritud Skype, siis võib juhtuda, et Apache veebiserveri käivitamisel tekib järgmine veateade: Apache2 port (80) is used by "skNotifyForm" (Skype.exe)!. Selle põhjuseks on see, et Skype reserveerib endale pordi 80 ja Apache vaikimisi port on alati 80 ning tekib konflikt. Et probleemi lahendada tuleb Skype välja lülitada, käivitada Apache ja seejärel Skype.
näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik – Iga hüpoteeside juurde vastav selgitav lõik, kuidas see teooriast/varasematest uuringutest tuletati. • Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu. Optimaalne arv mitte üle 6-7. Hea hüpoteesi kriteeriumid • Empiiriliselt uuritav • Nt. Eetilisema poliitilise kultuuriga ühiskonnad on demokraatlikumad (pole uuritav!) • Üldistav –seletama laiemat fenomeni, kui üksikjuhtum • Nt. tudengite hinnete ja pidutsemise vaheline seos peaks olema laiendatav kõigile Eesti tudengitele • Viitab seosele, mis võiks reaalselt eksisteerida • nt
Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264? Mitu muudatust HTML failis tuleb teha selleks, et Tanel Tammeti näidiskalkulaator mitte ei l
Faktilised parameetrid: syt korral m ja n Tagastusväärtus: a public class Euclid { public static void main (String[] param) { int m=15; int n=6; if (param.length > 1) { m=Integer.parseInt (param [0]); n=Integer.parseInt (param [1]); } System.out.println ("SYT (" + m + ", " + n + ") = " + syt (m, n)); } // main public static int syt (int a, int b) { while (b != 0) { int j22k = a % b; a = b; b = j22k; } return a; } // syt } // Euclid Massiiv Kui muutujaid on vähe, siis pole ka probleemi neile nimede leidmisega. Näiteks ruutvõrrandi lahendamise programmis leidsime kaks lahendit ja võisime neid nimetada x1 ja x2. Kui peaksime aga arvutama 1000 väärtust mingi rutiinse reegli järgi, siis oleks väga ebamugav kirjeldada 1000 eraldi muutujat. Ka tavaelus oleks
(Paljud kasutajad ei teagi sellise Administraatori konto olemasolust, rääkimata juba sellisest Windows Xp'sse sissesaamise viisist...) Kuidas tegutseda? · Käivita kompuuter ja kui ilmub Windows Logon Welcome ekraan, siis vajuta kaks korda järjest Ctrl-Alt- Del klahvikombinatsioone, st vajuta algul Ctrl+Alt+Del klahve (lõpetades on kõik need 3 klahvi alla surutud...), siis vabasta need klahvid ja seejärel korda sedasama protseduuri. · Seejärel ilmub ekraanile Log On to Windows dialoogiaken, kuhu tipi ülemisse User name tekstikasti sõna administrator ja jäta alumine Password tekstikast tühjaks ning klõpsa OK. · Seejärel jõuadki Sa rahumeeli Windows XP-sse kus muuda kohe oma kasutajakonto parooli, st tee uus parool (Kuidas seda teha, sellest oli ülevalpool juba juttu). 3. Kasuta Password Reset Disk'i abi: Juhul kui Sa olid loonud varem Windows Vista või Windows
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Tööle ja Aitab pöördumisel Sub Muuda(värv, p) Shapes("tuli").Fill.ForeColor.SchemeColor = värv paus p End Sub Sub Aitab() Muuda 0, 1 ' must End End Sub mprotseduur parameetrid Sub paus(pp) duurid Dim pl pl = Timer() + pp Do DoEvents Loop While Timer() < pl eColor = värv End Sub Kordused_1 Veski Koostada kaks makro pöörlema 1. Veski_0 Võimaliku Pöördenurga juurd 2. Lugeda töölehelt käik gaas käik pöördenurg 20 40 gaas (1 50), pa
Do ... Loop-lause Do ... Loop-lause võimaldab käsutada korduse juhtimiseks erinevaid variante. Mõnevõrra lihtsustatuna võib tema üldkuju ja täitmiseeskirja (skeemi), kui esinevad kõik mittekohustuslikud elemendid, esitada järgmiselt: Siin on tingimus võrdlus või loogikaavaldis ning laused suvalised liht- või liitlaused, sh võivad nad olla ka korduslaused. Do-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma alguse. Kui temas esineb fraas While tingimus, siis leitakse iga kord tingimuse väärtus ning kui see on tõene, jätkatakse korduse täitmist, vastupidisel juhul lõpetatakse kordamised ja täitmisjärg antakse lausele, mis järgneb Loop-lausele. Loop-lause määrab kordamisele kuuluva lauserühma lõpu. Kui temas esineb fraas Until tingimus, siis leitakse iga kord tingimuse väärtus ning kui see on tõene, lõpetatakse kordamised
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
