320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud. Kuid teisalt leidub mere Sumatra ja Kalimantani rannikul pikki asustamata rannaribasid.
Giboneid on maailmas 7 liiki. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Gibonid on levinud Teine tase Bangladeshis, Kolmas tase Neljas tase Malaisias, Viies tase Tais, LõunaHiinas, Sumatral, Jaaval, Kalimantal, Hainanil ja teistel saartel. looduses 25 ja enam aastat Säilimise staatus: kõik liigid on väga ohustatud elupaikade hävimise ja salaküttimise tõttu Täiskasvanud giboni lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase tüvepikkus on 4264 cm Kolmas tase Neljas tase (ja enamgi) ja kaal 413
Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11. Keskkonnaprobleemideks on rannikuäärsete riikide majandustegevus, tihe laeva liiklus, suubuvad jõed, vähene veevahetus avaookeaniga
2. Too näiteid võimsamatest / ohvriterohkematest maavärinatest. V: 1) 2010 aasta Tsiili maavärin, kus maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi ja kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased maavärinad ? V: Geograafilise asendi tõttu laamade suhtes esineb Jaapanis sageli maavärinaid, 3 laamat liiguvad üksteise poole. 2) Island on noor ja
25.12.12 4 Taimed ja Loomad Puud - Palmid,akaatsiad jne. Loomad Ninasarvik,leopard jne. Linnud Papagoi,haigur jne. 25.12.12 5 25.12.12 5. 1 Keskkonna probleemid Vulkaanid ~300 vulkaani ~60 tegevvulkaanid Ohtlikem Gunung Merapi Jaaval 25.12.12 6 Majandus Toorainete poolest rikas Odav ja arvukas tööjõud Muld väga viljakas vulkaanilistel aladel 25.12.12 7 Inimesed Sõbralik ja uudishimulik rahvas "Mau ke mana?" (kuhu lähed?) "Dari mana?"(kus tuled?)
eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. JAHUBANAAN EHK KEEDUBANAAN 1. Väga tärkliserikkad 2. Peaaegu 40% süsivesikuid 3. Troopikamaades üks peamistest toiduallikatest KIUBANAAN EHK KANEPBANAAN 1. Kasutatakse manillakanepi saamiseks, millest valmistatakse nööre ja köisi 2. Looduslikult kasvab Indias ja Filipiinidel 3. Kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral HTTP:// WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=VAWDPWNIJWW KASUTATUD ALLIKAD www.miksike.ee/docs/referaadid/banaan_teel ekepler.htm http:// www.miksike.ee/documents/main/refera adid/banaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Banaan
Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, aga kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval. ● Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 meetri kõrguse puuna. ● Tema suured, piklikovaalsed lehed on umbes 15-25 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Tootmine ● Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). ● Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades. Faktid
lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse Sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan (kanepbanaan) Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA
parem pudelig_a löödi välja Jaavan. Norskab -- kõmisevad laevaküljed, ärkab -- ropul kombel sajatab ja praalib, vihan sütib -- saadab kerre tina, prassib -- paiskab pahupidi pool kvartaali. Kardet iga laiuskraadi linnan, lähen, pole kuski pikka püsi Oleandril -- tema seltsimeheks sügistorm Kap Hornil, koduks kõik maailma saared, veed ja mandrid. Merel mere õigus, merel mere kohus. Ilma kodumaata kapten Oleandril jalad pandi kett briti praamil, randmed raudu Jaaval, juuksed põlesid Jamaikal, parem silm sai paugu, juhtus mõnda muudki Okinawal. Ilma eluloota kapten Oleandril suus on kümned keeled, murjanite murded. Kõikjal võhivõõras, kõikjal kurikuulus -- kusagil ei püsi kapten Oleander. Tema kaaslane on marumöll Kap Hoornil, kodu igas urkas-kolkas, igas ilmakaares, igal mandril, saarel. Algvariant ei paku just palju ja on pärast suurt poeemi (või värssluhiromaani) «Lugu valgest varesest» järsk kunstiline tagasilangus. Kuid
Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini.
Kaitsma peab teda külma ja põua eest. Viigipuule ei meeldi kiired temperatuuri muutused ja ka suur kuumus. Kastma peab eriti kevadel ja suvel. Kasutatakse viljapuudena, kautsukipuudena ja ilutaimedena. Kasvatatakse troopilistel aladel. Lõuna- ja Ida-Aasia dzunglites, Türgis, Alzeerias, USA-s ja Austraalias Sisalgaavi kasvatati algselt Mehhikos ja Kariibimere vahel. Taim on oma nime saanud Mehhikos asuva sadamalinna Sisali järgi. Teda kasvatatakse ka Brasiilias, Bahama saartel, Jaaval, Ida- Aafrikas ja ka Lääne-Aafrikas. Sisalgaavist valmistatakse nööre, laevaköisi, ka laeva ülijämedaid kinnitustrosse. Temast tehakse veel kalavõrke, põrandamatte, harjasid, kauboilassosid, võrkkiiki, jalanõusid ja käekotte. Ta kasvab sademetevaestel aladel. Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad
........................................8 2 Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained Kesknärvisüsteemi ergutavate ainete (kesknärvisüsteemi stimulaatorid) hulka kuuluvad: · koka ja kokaiin · amfetamiin jt sünteetilised ained · kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud uimastid. Koka ja kokaiin Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine.
Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C– 26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad
(H. Kiik, Maailma Viljad, 1989) 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora) Kongo kohvipuu kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. 1900. aasta paiku viidi kongo kohvipuu Jaavale. On väga kohanemisvõimeline ja tänapäeval kasvatatakse mitmelpool, on araabia kohvipuu järl kasvupinnalt teisel kohal. Peamised kasvatusalad on Aafrikas, eriti Lääne-Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval, ja mõnes teises Aasia riigis. Kongo kohvipuult saadud kofeiinirikas robusta kohv moodustab umbes 25% kohvi maailmatoodangust. Kongo kohvipuu on troopikatasandite kultuur, araabia kohvipuud kasvatatakse rohkem mägisel alal, kuid mitte kõrgemal kui 2000 m üle merepinna. Alla +8 °C temperatuuril võivad kohvipuud hävida. Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 m kõrguse puuna. Lehed piklikovaalsed, suured, 15-20 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Nii luuviljad kui
mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Koor seotakse kimpudesse ning jäetakse 1-2 päevaks mattide alla käärima. Seejärel eraldatakse koore sise- ja väliskiht ja lastakse puhastatud koorel päikese käes kuivades rulli tõmbuda. Tüüpilise kollakaspruuni värvi omandab kaneel kuivamisel. Kaneelikangi moodustavad mitu rulli üksteise sisse lükatuna. Parim kaneel tuleb Sri Lankalt, kuid tseiloni kaneelipuud kasvatatakse ka Tellicherryl, Jaaval, Sumatral, Lääne-Indias, Brasiilias ja Egiptuses. 3. Omadused Kaneel on oma omaduselt väga aromaatne, veidi magusa maitsega, kuid samal ajal ka pisut mõrkjas maitseaine. Heledad rullikeeratud kangid on parima kvaliteediga ning mida õhem on koor, seda peenem on kaneeli maitse. Kaneeli kvaliteeti hinnatakse spetsiaalse mõõtühikuga ekelle. Parima kaneeli hinne on 00000, seega mida vähem nulle, seda kehvem kvaliteet.
Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad
püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi. Looduslikult kasvab tiikpuud kõige rohkem Lõuna-Aasia riikides Tais, Birmas, Laoses, Malaisias, osaliselt Indias, Lõuna-Hiinas, Indoneesias. Tiikpuu kuulub väheste troopiliste metsapuude hulka, mida tänapäeval siiski kultiveeritakse. Suured istutatud tiigimetsad on Jaaval, Sumatral, Indias, Lõuna-Hiinas, Filipiinidel. Mahagonipuu Mahagonipuu (Swietenia mahagoni) on oma sugukonna tähtsaim ja tuntuim. Mahagon pole küll tiikpuuga võrreldes nii tugev, raske ja vastupidav, kuid mahagon on ilusama tekstuuri ja värvusega ning kergemini töödeldav. Mahagonimööbel on kõige tuntum väärispuust mööbel. Nüüdseks on nimetusel ,,mahagon" tegelikult kaks tähendust: algselt oli see Ameerikas
ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja orjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak'id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod, kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest. Rongid sõidavad vaid Jaaval. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Becak ja turistid Turism Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad, mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem
16. jaanuar - Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas. 31. jaanuar - Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt 15. veebruar - Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele. 16. veebruar - Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel. 1. märts -Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3. märts - Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele. 8. märts - Jaapani väed maabusid Uus-Guineal. 9. märts - Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele. 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. 17. juuli - Algas Stalingradi lahing. Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood. Oktoober-november - Briti väed ("Montgomery kõrberotid") alustavad Al-'Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia (Erwin Rommel) vägede vastu
Ramjee kiud on pikad ja looduslikest kiududest tugevaimad. Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina.Kuna seda kasvatatakse väga palju, siis on dzuut tähtsuselt teine taimne kiud maailmas tootmise ja kasutamise järgi. Peamiselt kasutatakse sisustustekstiilide, kotiriide ja köite valmistamisel, samuti looduses nn geotekstiilina. Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev. Peamiselt kasutatakse sisalit köite, põrandamattide jms valmistamiseks. Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile.Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. 5 Kapok Kasvab troopilises Ameerikas ja kuulub villapuuliste sugukonda. Kiudu saadakse suure
narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. 1.4.3 Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on siidiläikelised ja valkjashallid. Kiu kätte saamiseks töödeldakse seda kui lina. 1.4.4 Sisal Mehhikos, Brasiilias, Jaaval ja Ida-Aafrikas kasvav agaaviliik. Kiudu saadakse sisali lehtedest ja see on väga tugev.Peamiselt kasutatakse sisalit kõite, põrandamattide jms valmistamiseks. 1.4.5 Kenaff mõnest hibiskiliigist saadav kiudaine, mis on oma omadustelt lähedane dzuudile. Kenaffist valmistatakse jämedat riiet, kalavõrku ja kõit. Samuti tehakse sellest paberit. Ajalooliselt on seda kasvatatud Indias, Tais ja osads Aafrika osades.
kohvikutes, rajoonis, mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street. Kohv saabub Euroopasse Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati Veneetsias 1683, kõige kuulsam ja tänapäevani tegutsev Caffe Florian San Marco väljakul 1720. Kohv tuleb Aasiasse Hollandlased kasvatasid kohvi ka Malabaris Indias ja 1699 viisid seda ka Bataaviasse Jaaval, mis nüüd on Indoneesia. Mõne aastaga muutusid Hollandi kolooniad Euroopa suurimateks kohviga varustajateks. Tänapäeval on Indoneesia maailmas neljas kohvi eksportöör. http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(30.03.06) Espressost on saanud Itaalia elu ja kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espresso baari. Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu
Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum'it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused. Pikim orhidee on Jaaval kasvav kuni 40 m pikkune liaan Galeola altissima. Väiksemad orhideed on vaid mõne millimeetri kõrgused, näiteks Austraalia Bulbophyllum minutissimum (foto 3). Troopiliste orhideeõite omapärane ilu on innustanud neid taimi kasvatama ka kunstlikult loodud keskkonnas. Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete
peletamiseks.Puhast kokaiini hakati valmistama 1860.aastate alguses.Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena,seda sisaldasid mitmed patentravimid.Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini kuni aastani 1903.Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel. 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted Kokataim,Erythroxylon coca,kasvab mitmel pool maailmas,muu hulgas Peruus,Boliivias,Ecuadoris,Kolumbias,Jaaval ja Sri Lankas.Tähtsaimad kokatootjad on Peruu,Boliivia,Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks.Õied on valged,lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad.Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini.Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks.Kokalehed on kokapasta,koka lähteaine,kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed,lisades lahustit.Nii
vaid osakese liikumissuunda. Elektromagnetiline induktsioon ? Muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja. ? Muutuv magnetvali tekitab muutuva elektrivalja. Elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog iseloomustab pinda labivat magnetvalja Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil pohinev seade, mis on moeldud vahelduvpinge muundamiseks jaaval sagedusel. ELEKTROMAGNETKIIRGUS Elektromagnetiline induktsioon muutuv elektrivali tekitab muutuva magnetvalja, see omakorda muutuva elektrivalja. Elektromagnetlaine on ruumis levivad elektromagnetvalja vonkumised. Ioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis tekitab vabu elektrone ja ioone. Ioniseerivad kiirgused on suure energiaga kiirgused: ? rontgenkiirgus, ? gammakiirgus. Mitteioniseerivad kiirgused ? ultraviolettkiirgus, ? nahtav valgus, ? infrapunakiirgus, ? raadiolained.
Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid. Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest. Kiubanaani ehk kanepbanaani kasvatatakse manillakanepi saamiseks. Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi. Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral. Melon Melon kuulub kurgiga ühte perekonda ja on botaaniliselt sellele väga lähedane. Meloni kodumaaks on hakatud pidama troopilist Aafrikat, kuigi umbrohuna esinevaid looduslikke, ploomisuuruste, söögiks kõlbmatute viljadega teisendeid leidub nii Aafrikas kui ka Ees-Aasias. Aafrikast tulnud taimel tekkis Iraanis, Kesk-Aasias, Indias ja Hiinas erinevais
16. veebruar 1942 1. märts 1942 Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel. Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel. 3. märts 1942 8. märts 1942 Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele. Jaapani väed maabusid Uus-Guineal. 9. märts 1942 Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele. Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on. Venemaal on Saksa-Nõukogude sõda (19411945) tuntud ka Suure Isamaasõja nime all. Põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt
Leiti ka tule jäänuseid - sütt, tuhka. Hiljem tekkisid kahtlused, kas tuld ikka leiti, sest esimesed kaevajad tulejälgedest ei kirjuta. Homo erectused oskasid ise tuld teha ja kasutada? Homo habilist leitud ainult Aafrikast. Homo erectus nii Aafrikast, Aasiast kui Euroopast. Kus erectus kujunes? Jaava saarel olevate Homo Erectuste juures pole tööriistu aga Aafrikas olevatel Erectustel on algelised tööriistad. Bambus annab lõhestamisel hea tööriista, sellepärast polnud Jaaval kivist tööriistu vaja? Homo Erectuse esindajad Gruusiast, 1,8-1,6 miljonit aastat vanad. Erectused olid esimesed, kes sõid küllalt palju liha. Liha söömine arendas aju, inimene hakkas mõtlema, kus jälle liha saada. Liha söömine oluline aju kujunemise juures? Rohusööjatel kulub toidu seedimisele palju energiat ära aga liha seedib paremini, siis jääb energiat, valke jms ka aju arendamiseks. Liha tulega töödeldud. Küpsetatud liha seedib veel paremini.
Fair Trade märki haldab Rahvusvaheline Õiglase Kaubanduse Assotsiatsioon (IFAT). (Ibid) 4.10 Huvitavaid fakte maailmast Maailma kalleima kohvi Kopi Luwaki valmimisel mängivad tähtsat rolli kassi meenutavad kärplased - Aasia palmitsiibetid (Paradoxurus hermaphroditus). Kopi Luwak on eksklusiivne ja seda toodetakse aastas umbes 230 kilogrammi, kirjutab Reuters. Kilogramm neid kohviube maksab 700 dollarit. Indoneesias Ida-Jaaval tegutseb 27 mitu Kopi Luwaki tootjat, kes samas peavad ka tsiibetifarme. Kohvipuu viljad söödetakse tsiibetitele, kelle seedetraktist need läbi käivad. Need loomad eelistavad juba punaseid, pisut kirsse meenutavad vilju. Kohvitootjad koguvad seedetrakti läbinud ja üksteise külge kleepunud viljad kokku. Kleepunud oad lahutatakse, pestakse ja pannakse kuivama. Neil on pärast kärplase seedekulglast väljatulekut säilinud ümbritsev kest
võrdluseks. Sotsialism, millel poliitiline aspektis eri varjundid. Kuidas poliitikud nägid sotsialismi taotlemise teid. Sotsiaaldemokraatia 19. sajandi lõpul jõudis Venemaale ja Riiga, Tartu Ülikooli kaudu (üliõpilased) ja Tallinnas eliidi ja tööliskonna hulgas (Saksa-Austria variant, mis reformistlik, muudatused reformide teel). Andres Saal (1861-1931) kooliõpetaja ja fotograaf, populaarteaduslike jutustuste autor, kelle teosed olid antifeodaalse suunitlusega. Hollandi kolooniates (Jaaval) kartograaf. Klaas kirjutanud Saali kartograafi perioodist. Klaas õpetas Aafrika aineid, sellepärast oli Olav Klaas huvitunud Saali elukäigust. Ajalooteosed eesti talurahva olukorrast, oma tõlgendus sellele (antifeodaalne) ,,Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu" I ja II 1891-1893 ilmusid. I osas pärisorjuse kujunemine, rahva rõhumisest, pärisorjuse kadumisest. II osas kuidas talurahva elu kujunes peale pärisorjust. Saal püüdis anda ülevaatliku teavet. Saal
pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani esiaajalooline leiukoht, Lorentzi RP ning Sumatra vihmametsad. Turism hakkas hoogustuma 1980. aastate keskel tänu turismirajatistesse tehtavatele suurtele investeeringutele. iseseisvusvõitlus. Indoneesia vaatamisväärsusteks on sealne lopsakas troopiline loodus, mäed ja vulkaanilised pinnavormid; budistlikud, hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused. Bali saarel on üle 30000 templi ning lopsakas loodus, mis meelitab sinna turiste. Filipiinid : Turismi osatähtsus on väiksem kui KaguAasia arenenud maades, kuid suureneb kiiresti. Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korall laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue
annaabi.ee 
