Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi.
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM Allan Margus MIS ON ÜLDSE JÄÄTMED? · Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi.
*Mida rohkem inimesi tarbib,seda rohkem tahetakse et toodetaks. *Rahvastiku kasvuga tõuseb jäätmete hulk, kuid neid jäätmeid keegi ei kogu ega töötle. *Jäätmeprobleemid on olemas ka vaesemates riikides, kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega. Probleemi põhjused Rahvastiku arvu suurenemine Tarbimise ja tootmise suurenemine Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed 1. Linnade ümber kasvavad prügimäed 2. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti 3. Pinnase, õhu- ja veesaaste Mida saab ette võtta? Vähem tarbida ja toota seda, mida ei saa taaskasutada Takistamaks saaste imbumist pinnasesse katta prügimäe ala eelnevalt vastava kilega Prügilast eralduv nõrgvesi - kanalisatsiooni Eralduvaid gaase (metaani) - koguda ja kasutada kütmiseks
...................................................................................lk 3 Mida saaksid sina teha?....................................................................................lk 4 Kokkuvõte.............................................................................................................lk 5 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 5 Teemaks valisin ma selle pärast jäätmeprobleemid, sest kodus olen ma mõnikord ka vanematega sellel teemal rääkinud ning ka selle pärast, et mind ise ka huvitab see teema ja ma tahaks teada, kuidas on võimalik takistada uute probleemide teket ning kuidas saan mina ise kaslulik olla jäätmeprobleemide vähenemisel. Informatsiooni jäätmeprobleemide kohta otsin internetist erinevatelt lehekülgedelt. küsin ka vanematelt abi. Loomulikult kasutasin ma ka natukene oma enda teadmisi.
Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade ümber kasvad prügimäed ning tänu nendele on pinnas, vesi ja õhk saastatud kahjulike ühenditega. Need juhtuvad tänu rahvastiku arvu suurenemise; tarbimise ja tootmise suurenemise. Samuti on käibel materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Mida saaks ette võtta? Takistamaks saaste imbumist pinnasesse tuleks katta prügimäe alune ala eelnevalt vastava kilega, kasvõi oma enda koduaias. Samuti prügilast eralduvat nõrgvett võiks suunata kanalisatsiooni. Prügilast eralduvaid gaase nt
aastal olevat sündimuse langus pisut pidurdunud. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Samas regioonis on ka teravamad keskkonnaprobleemid Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas 2 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid.. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks;
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni;
saastunud. Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase-, õhu- ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus- ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMO-de ulatuslikum kasvatamine.
Jäätmeprobleemid: prügi illegaalne mahapanek Põhjused rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine, tootmise suurenemine, kasutusel olevad materjalid (plastik). Tagajärjed prügimägede kasv linnade läheduses, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 milj tonni prahti, pinnase, õhu ja veesaaste. Lahendused korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid, ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse, prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kilega, prügimäelt eralduvat nõrgvett saab juhtida kanalisatsiooni, eralduvate gaaside kogumine kütmiseks, prügilal puhastus ja töötlemisseaded. Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid: Liikide hävimine: loodusliku mitmekesisuse vähenemine Põhjused keskkonna muutmine, hävimine ja saastumine, soode kuivendamine, ohtlike liikide hävitamine, jahipidamine, röövpüük ja kaubitsemine, võõrliikide sissetoomine, haruldaste liikide kogumine, GMOde ulatuslikum kasvatamine.
Vee saastumine- vee kvaliteedi langus, veekogude kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, vee õitsengud. Põhjused: tööstusvete jõudmine vette, halvasti käsitlevate heitvete jõudmine vette, happevihmad, naftareostus. Tagajärjed: nakkushaiguste levik. Lahendus: merevee puhastamine, mitte mahavalada värve ja muid kemikaale. Jäätmete probleemid- rahvastiku arvu suurenemine, tarbimise ja tootmise suurenemine. Tagajärjed: linnade ümber tekivad prügimäed, igal aastal kantakse ookeanisse 6,5 milj tonni prahti, pinnas, vesi ja õhk saastuvad. Lahendus: prügimäe alla kavandatav ala katta vastava kattega, prügilast eralduvat vett suunata kanalisatsiooni, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kohtadesse, prügi sorteerimine. Happevihmad Tekkepõhjused: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ja tekivad happelised reaktsiooniga sademed.
Suured maa-alad on kaetud prügimägedega Ookeanid reostuvad (Igal aastal kandub ookeanidesse 8 miljonit tonni jäätmeid) Õhk, pinnavesi ja põhjavesi saastuvad Taimede ja loomade suremus kasvab Erinevad terviseprobleemid Tagajärjed Lahendused Ökoloogilisemate materjalide kasutamine Prügilast eralduva vee juhtimine kanalisatsiooni Jäätmete taaskasutamine Plastmassi lagundavad bakterid Ala, kus tahetakse rajada Prügimäge kaetakse eelnevalt kilega Ohtlike jäätmete kogumine Prügilast eralduvaid gaase on võimalik koguda ja kasutada kütmiseks Jäätmekäsitluse hierarhia Kasutatud kirjandus http://www.zerowasteamerica.org/statistics.htm https://www.youtube.com/watch?v=Sdq3K2JAIhg https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=119834&top rint=1 http://keskkonnakaitse.weebly.com/uumllemaailmsed-kes kkonnaprobleemid.html https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmed http://www.economist
kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks
Kuidas ma saan aidata jäätmeprobleeme leevendada? Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn
Toidupuudus: Lahendus: toitumusharjumuste muutmine; maaharimisviiside ja- tehnoloogia täiustamine; kõrge saagikusega põllukultuurid(GMOd); vältida mulla vaesumist/erosiooni; majandusabi Jäätmeprobleemid: Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Põhjused:rahvastiku kasv; tarbimise suurendamine; tootmise suurendamine; kasutusel olevad materjalid Tagajärjed: prügimäe kasv, ookeani saastumine; pinnase,õhu ja veesaaste. Lahendused: kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse; prügimäe alla kavandatava ala katmine vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed.
Uute, pakem industrialiseerimine- suurenenud CO2 moodustatud teine kaitsevad, filtrite vabanemine, aerosoli kasutamine, auk, kuid väiksem. monteerimie (näiteks heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1
* Tarbimise suurenemine * Igal aastal kandub vetesse 6,5 milj t * Tootmise suurenemine prahti. * Kasutusel olevad materjalid. * Pinnase, õhu ja veesaaste. Probleemi lahenduseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse- Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni. Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus
5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4. Tootmisjäätmed- tööstusjäätmed, põllumajandusjäätmed, lammutus ja kaevandusjäätmed 5. Ohtlikud jäätmed- toksilised, meditsiini, Hg sisaldavad, plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed Olmejäätmed: Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, ( ka ettevõtetes) hulk jäätmeveos väike, Sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. ( kg/ t, m3)
järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. Tänavu sügisel sündis Maa 7 miljardis asukas. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks teadlaste hinnangul aastaks 2150 inimeste arv maailmas 11,6 miljardini. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71%
toitunud närilised? Koostage ka toiduahel ja püramiid. Ø Bioloogiline mitmekesisus v Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus- liigisisene geneetiline varieeruvus. Liigiline mitmekesisus- bakterite, seente, taimede ja loomade liikide paljusus. Ökosüsteemide mitmekesisus- erinevad metsad, niidud jne. Keskkonnaprobleemid 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused:Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: innade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta:Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala
konkurentsivõimelise toote pakkumiseks; 4 · valitsuste ja ettevõtjate kasvav teadlikkus sellest, et turismi kasv võib keskkonda kahjustada; · kohalike kogukondade kasvav teadlikkus sellest, et nende võimuses on turismipoliitikat mõjutada.1 1 Säästev turism. MTÜ Arhipelaag. 5 2. ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 2.1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: · Rahvastiku arvu suurenemine · Tarbimise ja tootmise suurenemine · Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu Tagajärjed: · Linnade ümber kasvavad prügimäed · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti · Pinnas, vesi ja õhk on saastunud prügimägede poolt tekitatud kahjulike saasteainetega Mida saab ette võtta:
kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Sellega seoses on tekkinud jäätmeprobleem, sest prügi pole enam kuhulegi panna. Pealegi üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Igal aastal toodetakse maailmasb umbes 100 miljonit tonni plastikut, millest näiteks lõpuks jõuab maailmamerre 10% sellest. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Enamjaolt saatavad maailmamerd just arengumaad, kus ei ole veel välja
Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tuleb erinevate jäätmetega erinevalt ringi käia. Ajalooliselt hakkasid tekkima jäätmetega probleemid ja vajadus neid käidelda siis kui asustustihedus hakkas kasvama ning tekkisid linnad. Enne sellega murel ei olnud, ümbritsevat ruumi oli palju. Kui koos elasid väiksed inimhulgad jäätmeid massiliselt ei tekkinud. Linnade
Vanametalli saab viia keskkonnajaamadesse. Autorehve on võimalik tasuta üle anda Jaama 72c keskkonnajaamas. Lisaks saavad elanikud viia vanametalli seda kokkuostvatesse ettevõtetesse. Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid jm) saab viia keskkonnajaamadesse. Aegunud ravimeid võtavad tasuta vastu apteegid. Vanaõlisid ja akusid võtavad vastu 12 tanklat ning ohtlike jäätmete käitlusfirma AS Epler & Lorenz. Patareisid ja akusid võtavad vastu müügikohad. Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Tartu linna keskkonnajaamades. Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid ladestatakse Turu tänava ja Ihaste 12a asuvates pinnasetäitekohtades. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse kogumissüsteem põhineb TÜ Kliinikumi meditsiinjäätmete kahjutustamiskeskusel. 2007. a juunis käivitus AS Epler&Lorenz'i ohtlike jäätmete täielikult renoveeritud põletusseade
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete liigitus ja koostis Jäätmete liigitamise võimalusi - tekkekoha alusel, nt olmejäätmed, tööstusjäätmed, Jäätmete liigitamine põllumajandusjäätmed, meditsiinijäätmed, kaevandusjäätmed, ehitusjäätmed, jne Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed,
maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine
pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning flora kooslus on suuresti muutunud. Keila - Joa raketibaas Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused, purustatud seadmed, vanametall ja mahakallatud raketikütus. Üksnes juunis 1993 oli maha kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. " Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90. aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks
Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks. Absorptsiooni kasutataksegi eeskätt hästilahustuvate gaasiliste komponentide kõrvaldamisel
Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Jäätmed satuvad ka maailmamerre - igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Kokkuvõtteks Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades. Arengutaseme ühtlustamine toob kaasa rahvaarvu stabiliseerumise ja annab inimestele võimaluse
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeld
Külgtoru kaudu pumbatakse düüsi all vett (vesilahust), mis kokkupuutel gaasivooluga pihustub. Gaasi-vedelikusegu lahutatakse tsüklon-tüüpi separaatoris, kus segu kiirus väheneb kuni 4-5 m/s. Puhas vesi eraldatakse mudast setitis ja pumbatakse taas pesurisse. Venturi tolmupesuri puhastusaste ulatub peentolmu ja udu eraldamisel kuni 99 %-ni, kuid suure hüdraulilise takistuse tõttu tarbib seade palju energiat. Väga tolmuseid tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaazaparaatides (vahttolmupesurites), kus puhastatava gaasiga kokkupuutuv vedelik vahustub. Seetõttu on kokkupuutepind vedeliku ja gaasi vahel suur ning puhastusaste kõrge (95-96 %). Nimetatud aparaatides kasutatakse üht või mitut läbi- (Joon. 3.8, a) või ülevooluga (Joon. 3.8, b) avadega taldrikut. Gaas läbib taldriku avad, barboteerub läbi vedeliku ja vahu kihi, puhastudes tolmuosakeste sadenemise tõttu gaasimullide siseseintele.
omadustega, mida kasutatakse nende valmistamise materjalides ja segudes, teiselt poolt keemiliste ainete omadustega, mis eralduvad õhku ja vette autode ekspluateerimisel, remondil, teenendamisel vms. Auto rehvide utiliseerimiseks on kasutatud põletamist, mis on väga kallis ja keskkonnakahjulik ettevõtmine. Põlemisprotsessis tekivad dioksiinid ja furaanid, mille vastu võitlemine nõuab suuri kulutusi. Lisaks satuvad atmosfääri suures koguses põlemisega kaasnevaid gaase - süsinikdioksiide ja -monooksiide, lämmastikhappeid ja ka tahkeid osakesi. Alternatiivse meetodina on rehvide utiliseerimiseks kasutatud ka puhtal kujul pürolüüsi, see tähendab et protsessi ei kaasata põlemist. Väheneb oluliselt heidete kogus atmosfääri. Eestis on rehvide pürolüüsi suhtes oldud skeptiline, kuna ei teata seda tehnoloogiat. Samuti on seda ka keelanud Euroseadused [8]. 2.2.2 Rehvide põlengud
Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni barrelit naftat. Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
