Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaapan- Aasia imelaps". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majandusime, põhiseadus, nsvl, jaapanil, aasia, ümberkorraldusi, monarhia, jaapanis, elektroonika, imelaps, ülesehitust, riigikorda, jaapanlaste, maareform, territoorium, põhiseaduslik, kahekojaline, loobuma, taastumine, pearl, teistsugune, aastakümnetel, muutuma, majanduskasv, optika, autodest, kuulsaks, jaapanit, maailmasõdaSelle kava elluviimiseks tugevdati relvajõude ja laevastikku. · Relvastumine tõi kaasa suuri kulutusi ja elatus tase langes. · Jaapan liikus totalitaarse riigikorra suunas, mida iseloomustasid majanduse riiklik reguleerimine ning sõjakus. · Ametlik riigi valitseja oli keiser, kuid tegelik võim kuulus sõjaväe kõrgemale juhtkonnale. · 1945.aasta septembris sattus Jaapan USA okupatsiooni alla. ,,Meie Jaapani rahvas...": · USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani, mil sõlmiti San Francisco rahuleping. · Tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ja jaapanlaste mõttelaadi. · Maareform kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. · Suurettevõtete tugevuse piiramine ja kaotamine. · Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal sellega kehtestati parlamentaarne kord.
nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul
Samuti olen lisanud kirjeldused tol ajal seal valitsevast olukorrust ja tõeliselt räämas linnadest. Majanduses on olnud suured muutused. Pärast II maailmasõda sai Jaapani majandus tuule alla. Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA okupatsioonist, suurte reformide perioodist jpm. 1. ÜLDANDMED Ametlik nimi: Jaapan Asukoht: Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug- Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Lähimad naabrid: Lõuna- Korea, Hiina ja Venemaa Pealinn: Tokyo (8,8 mln; koos eeslinnadega 35,7 mln.) Rahvaarv: 127,4 mln. Pindala: 376 520 km2 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Haldusjaotus: jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri Rahaühik: Jeen Riigikeel: Jaapani keel Riigihümn: Kimi ga yo Riigikord: Parlamentaarne monarhia
Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes. Riigi soli 6 miljonit talupoega, kellel oli maad alla 1 hektari. Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda.
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine
· Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. · ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine:
Ühendriike vabariiklastest presidendid. Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna. SISEPOLIITIKA. Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased. 1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat "Ameerika individualism," kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega
lüüa. Venemaa kokkuvarisemine. (ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud. Veebruarirevolutsioon · Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle.
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem),
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik 3. II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III. 4. II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik. 5. III Vabariik 1870-1940. President, kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid. 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940. Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine, et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased. Prantsusmaa 1870-1914 Vastuoluline ,,kahe Prantsusmaa" pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism
saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine.
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne)
piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne. 1860Ndatel lõi Vm kohati ägedaid lahinguid sealsete väikeriikidega, enamik alistati, Hiiva ja Buhhaara moodustasid erandi, vormiliselt säilitasid iseseisvuse, tegelikult sõltuvuses Vm-st. Pisikestest Kesk- Aasia riigikestest moodustati Turgestani kindralkubermang 1860ndate lõpus. Kolmas suund Hiina poole- Hiina oli 19.saj lõpus üsna nõrk, ehkki hiigelsuur ja rikas riik, Vm surus hiinlastele peale mitmeid lepinguid, 1858 lepingulisel alusel võeti Hiinast Amuuri jõe vasakkallas, 1860 lisandus nn Primorje. Seoses osalemisega Hiina bokserite mässu maha surumises läks Vm kontrolli alla ka Mandžuuria piirkond, vene väed viidi sisse. Kõiki Hiinalt ära võetud prk-de
teistega 10.09. 2008 Jaapan sai enda kontrolli alla Liadongi poolsaare. Venemaa alustas Jaapani kõrvaletõrjumiseks kampaaniat. Õhutas Koreas Jaapanivastasust. Jaapanile suruti peale kohustus Liadongi ps-lt lahkuda. Venemaa sõlmis Hiinaga kokkuleppe, mis pidi talle kindlustama ülemvõimu kogu piirkonnas. Venemaa sai endale ps ühte ossa 25 aastaks rendiõiguse. Jaapan ja Venemaa hakkasid valmistuma sõjaks. SB ja USA toetasid Jaapanit. Venemaad toetas Saksamaa (kes lootis Venemaa huvi Aasia vastu äratada, et Ve Euroopast eemale hoiaks). 27.01.1904 Ja laevastik ründas Ve laevastikku 3 Vene võimsaimat sõjalaeva tehti seega kahjutuks, Ve sõjalaevastik muutus sellega tükiks ajaks võitlusvõimetuks. Ja alustasid ka maismaal aktiivset pealetungi. Ve väed jäid kaitsele. Port Arturi (Ve baas Liadongi ps-l) piiramine kestis 7 kuud, lõpuks Port Artur kapituleerus. Mitmed kaotused tabasid ka Ve Mandzuuria armeed.
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
