Oli torm Oh pidin ma täna välja tulema, ohkas Jaak ja tõmbas mütsi sügavamalt üle kõrvade pähe. Kaasavõetud külakost pudel veini ja kreemitort hakkasid juba õhukeses maksimarketi kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja
Jaak läheb Ullole töö juurde ning talle meenub, kui Ullo rääkis, kui ta oli 1944. a septembriõhtul näinud, kuidas Pika Hermanni tornist libistati alla haakristiga lipp ja selle asemele hõisati Eesti oma, ning kuidas Eesti ohvitser, kes Eesti lipule au andis, lasti saksa ohvitseri poolt maha, lasuga kuklasse. Ullo veetiski oma viimased 40 eluaastat kohvreid valmistades (vastandiks järjest tõusvale poliitilisele karjäärile nooruses). Ootamatult helistas Ullo Jaagule ning palus tal teda haiglasse vaatama tulla. Ullo oli saanud mürgituse. Ta andis Jaagule vihiku, kuhu oli kirjutanud Jaagu kirjutatava Ullo biograafia jaoks veel lisa. Ullo käitus väga paranoiliselt ning lähkudes rääkis Jaak Ullo arstiga. Ta sai teada, et Ullol on nõrk süda ning kalduvus skisofreenia poole (on näinud nägemusi, hallutsinatsioone). Mürgitus oli Ullo meelepete ja paranoia. Mõne päeva pärast Ullo surigi teise südameinfarkti tagajärjel
· Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn. Koju tuli ka Juhani kaksikõde Virve. Neljakesi(Virve,Jaak,Aino,Penn) kuulati muusikat,oodati kuna Juhan ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. · Jaak mõtles pidevalt Virvele. Kirjutas luuletuse Virvest. Õpetaja nägi seda luuletust ja käskis tahvlile kirjutada see oli hea
rääkima nii nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk
oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk
nagu tegelikult oli või nii nagu klassis otsustati (et keegi ei tea midagi). Õnneks jäi see jutt ära, sest koju saabusid Aino (Juhani vanem õde) ja tema kannul Penn. Varsti jõudis koju ka Juhani (ehk Jussi) kaksikõde Virve. Neljakesti (Virve, Jaak, Aino ja Penn) kuulati muusikat ning oodati kuni Juhan ja Laasik oma õpingud lõpetasid. Vahepeal tiris Penn Aino tantsima (nad olid paar) ning Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve silmnähtavalt. Nad rääkisid Vaimuühingu igavusest Hiljem, kui Juhan ja Laasik valmis said, hakati ühiselt sööma ning teed jooma. Jaak püüdis Virve tähelepanu Laasik väitis, et Juhan ei tea olulisi asju, kuid samas mõttetuid teab. Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18
mille järgi Juss kõik eksamid ära teeks ning kuidas Laasik teda õpetaks. See juhtum oli minu arvates väga heaks alguseks, näidates kohe klassi tuumiku ühtehoidvust ja seltsimehelikku hoolimist. Ülejäänud teos kulgeb sarnases rütmis, tehakse sigadusi, rivaalitsetakse Virve pärast, käiakse koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist. Endised sõbrad lähevad tuliselt vaidlema oma vaadete üle, sest nad on sunniviisiliselt olnud sunnitud jagunema punaste ja natside pooltele. On ka neid, kes on jäänud eestimeelseks. Mälestatakse Pennot, kes küüditati perega Siberisse. Hilisema tegevustiku käigus saadetakse Jaak vangilaagrisse, tagasi tulles avastab, et Virve on kodumaalt lahkunud. 6
Virve käitus alati viisakalt ja daamilikult. Söögilauas oli ka viisakas ja jälgis ennast. Ta oli natuke tagasihoidik, see tuli välja siis kui ta oli Jaaguga koos. c) Virve oli külalislahke nagu ka ta ema, pakkus alati külalistele süüa ja teed. Virve ei suhelnud eriti palju võõraste inimestega ja ta oli alati ettevaatlik, nagu ka siis kui Jaak üritas teda köögis suudelda. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele a) Jaagule. Miks sa ei küsinud Virvelt kohe, et mis tunded tal tema vastu on ? b) Jaagule. Miks sa ei rääkinud isale Virvest kui oma tüdrukust, et saada Virvega reisile ? 6. Teose miljöö a) Tegevus toimus 1937. aastal enne maailmasõda. b) Tegevus toimus linnas kus sõitsid trammid jne.. See mõjutas Riksi õnnetust. c) Suheldi ainult inimestega keda tunti, võõrastega ei räägitud sõnakeski. Enne armupaari suudlemist teietati teineteist. Nende vanemad olid neile eeskuju andnud.
Lisaks sellele, pidid nad osa omast viljasaagist mõisale andma, samuti pidid nad maksma riigimakse. Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, toimus Rootsi võimu perioodil lõplik talupoegade pärisorjastamine. Hakati korraldama rahvaharidust. Hakati õpetama talupoegi piiblit lugema. 1684 hakkas korraldama Bengt Gottfried Forselius õpetajateseminare. Lõpetanutest umbes 50 võisid hakata koolmeistrina tööle loodavates kihelkonnakoolides. Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Rootsi aja võiks heaks lugeda eelkõige hariduse valdkonnas, sest kihenkonnakoolide loomine andis tohutu tõuke rahva lugemisoskusele. Samas oli Rootsi
13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? Maia Tallinnast. 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? Koolipeol. 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? Ta tuli liiga hilja koju. 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? Kirjandust. 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 4 poisil olid keemia ülesanded tegemata. Harril ei tulnud välja, Jaagule ja Aarnele ei meeldi keemia, Ainolt ei küsitutki. 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? Tädi Ida elas kollases majas ja kui Aarne tädi majast lahkus, lamas kollane kass päikese käes. 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? Ta tahtis, et Maia hakkaks uskuma, et tüdruk joonistada oskab. 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema?
aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996. aasta paraolümpiamängudel Atlantas pälvis ta hõbemedali naiste kaugushüppes.
Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis need poisid, kes sellest osa ei võtnud, tegid muid asju. Hea näide oli väike Trull. Tema ei läinud "Maria juurde", kuid ta aitas poisse sellega, et kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus rääkida nii kaua, et õpetaja ei saaks teisi poisse oma küsimustega piinata. Penno oli Jussi hea sõber ja samuti Jussi vanema õe Ainoga tihedalt seotud. Juhanil oli ka kaksikõde Virve, kes meeldis väga Jaagule. Laasik käis Jussi õpetamas lõpueksamite tarvis ja seetõttu külastas tihti Pukspuude kodu. Pikapeale muutus Jaak kahtlustavaks ja kartis, et Laasik üritab temalt Virvet ülelüüa. 5)Isiklik hinnang loetule. Põnev oli lugeda Wikmani poiste lugusid. Nende lõputud krutskid koolis olid huvitavad. Nende poiste võtted igapäevaste kooliasjade lahendamiseks olid üsna erinevad meie omadest praegu. Vahel ma soovin,
ka flöödist. Flööt oli Virve lemmikpill. Lõplikult sai Jaak aru, et Riks on armunud Virvesse, kui nad selgitasid, kes peab õpetajatele lõpumärke viima. Jaak oli üks nendest, kes pidi viima ning ta tahtis et tema seltsiline oleks Riks. Riks alguses ei tahtnud ja ütles, et temal pole aega raisata, kuid kui Penn tegi märkuse, mis vihjas tema tunnetele Virve vastu, siis ta oli kohe nõus. Samuti andis Jaagule kinnitust see, kui Riks kutsus kohe pärast Jaaku Virve lõpuballile. Kes oli Maria ja missugune oli tema seotus poistega? 4) Maria oli kioskimüüja, kelle siseõues tihti peale kooli (Ajutrust) koolipoisid koos istusid ja midagi arutasid. Maria pakkus neile iga kord isetehtud õunaveini, mis polnud küll suurem asi alkohol, kuid seest tegi ikkagi soojaks. Iseloomusta kooli teist direktorit! 5) Peeter Puhm oli poiste jaoks teine direktor (esimene oli Wikman). Ta hüüdnimeks oli tublion
eksamiteks valmistuda aitaks. Laasik oli nõus, kui talle makstakse 30 krooni kuus. Raha teenimiseks tegi ta koos emaga luude ja erinevaid harju ning müüs neid. Kui poiss oleks Jussi hakanud õpetama ei oleks saanud ta ema aidata ning selleks vajaski 30 krooni, mis hüvitas kaotsiläinud aja harjade valmistamisel. Jussil oli õde Aino kellega Riks läbi käis. Noored meeldisid teineteisele, aga Jaagule meeldis Aino õde Virve ning ajapikku hakkas ka tüdrukule poiss meeldima. Enne Jussi eksameid käis Virve koos oma tädiga Kanaari saartel. Ta kutsus ka Jaaku sinna, kuid viimase isa ei nõustunud välja käima oma terve kuupalga suurust summat. Vahepeal jäi direktor haigeks ning kutsus kõigist klassist kolm kõige tublimat poissi enda juurde. Direktor elas kooli vastasmajas koos oma õega. Alumisel korrusel oli raamatukogu. See tunnist välja
Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem kutsusuti direktor Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid juurde, ja direktor rääkis neile, et olgu nad korralikud ja hoitku Wikmani poiste au, kuna tema sureb varsti. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Virve kutsub Jaaku reisile, aga Jaak ei saa minna kuna isa ei luba. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse. Wikmani koolis on selline tava, et iga lend kujundab oma märgi ja kingivad neid siis
Lapsed tulevad meiega suvitama, või (= või muidu) me loobume üldse maale minekust; c) ega ees, kui see tähendab 'ei ju', nt Võta aga pealegi kott poisilt vastu, ega tast jumal teab mis koormat pole; d) ja, ning, ega, või ees, kui see järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile, kiillausele vms, mis nagunii tuleb muust lausest komadega eraldada, nt Vend ütles, et tal ei ole aega sisse astuda, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin! Andsin selle ülesande Jaagule, oma parimale sõbrale, ja ta oli väga rahul. 3. Kui rindosalause seletab või täpsustab eelneva osalausega avaldatud mõtet või järeldab selle põhjal midagi, võib tema ees kasutada koma asemel koolonit, nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Kuid tulija jahmus: need silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. 4
poisid. Võis arvata, et Virvele meeldib Riks rohkem, ta sai temaga igapäev kokku kui Riks pidi Juhanit õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Kuna Virve mängis flööti, hakkasid poisid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole. Kui Riks kontrolltöö vastuseid viies haiglasse sattus, käis Virvel teda haiglas vaatamas. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja süütunne ja ta saadab Virvele postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad
Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest Mimm ja Seeliohw lahkuvad, Silvia vestleb Jaaguga, kiidab tema poega, kaupleb Jaagule naist Mimm tuleb Jaagu juurde, Silvia lahkub, Jaak puikleb vastu, Mimm lubab talumajanduse selgeks õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele, annab Seeliohwile reha kätte, kamandab tööle jahmunud Jaak vaatab, Juhan annab peremehele soovitusi, läheb reha õlal, tööle Maret ja Jaak lähevad samuti teistega tööle pimendusse, 1. vaatuse lõpp
Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13
Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes esoteerilist kirjandust, otsitakse taga hiiekohti, samal ajal olles ühiskondlikul tasandil kategooriliselt vastu igasuguse religiooniteema käsitlemisele. Ullo loobumisvalik on eetiline, isiklik kasu ei ole tema jaoks argument. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest lähtuvad, on küsitav. 9) Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms. Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks. Ta isa on jäänud vanaks, läinud paksuks ning tal on suus sigar ja käes viskiklaas – ilmselt viitab ta Churchillile. Ta süüdistab oma ’’isa’’ äraandmises ja tahab, et ta end süüdi tunnistaks. Ullot painab ilmselgelt see, et läänemaailmalt ei tulnud Ida-Euroopale mingisugust abi
MTÜ Tartu NAK asutajaliige (2009).Aastail 20012007 töötanud Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana. Kirjastuse Jutulind üks rajaja (2006), aastail 20062010 juhatuse liige, toimetaja ja projektijuht. Aastal 2007 lühiajaliselt toimetaja kirjastuses Tänapäev. Hetkel (2013) vabakutseline kirjanik, toimetaja ja stsenarist. 2. Millest nimi Wimberg tuli? Nimi tuli nii, et seitsmendas või kaheksandas klassis tõid klassivennad Jaagule sünnipäevaks pappkasti mille põhjas oli ümbrik rahaga ja kiri: osta endale kingitus ise! Kasti küljele oli kirjutatud suurelt Wimberg. Panin kasti kapi otsa kirjaga väljapoole. Nii see mind kummitama hakkaski kuni võttis minu üle võimust, räägib sulesepp oma kirjanikunime saamisloost. 3 Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet pappkastiga. (Allikas: http://laulukene.blogspot.com/2008/04/kultuurilooline-kast
Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. Oli juba möödunud kümme tundi, ja mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või me loobume üldse maale minekust. Koma peab panema, kui rindosalause järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile vms, mis nagunii tuleb komaga eraldada. Vend ütles, et tal ei ole aega, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin. Andsin pileti Jaagule, oma töökaaslasele, ja ta oli väga rahul. SAMAVÄÄRSED JA HÕLMAVAD TÄIENDID, LISANDID VÕI MÄÄRUSED sinised, punased ja kollased õhupallid – samaväärsed täiendid suur, paljuharuline lühter – järgnev täiend täpsustab eelnevat uued tumerohelised tugevad lehed LISANDID Kõrvuti lisandid on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga. Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu.
kooli mütsi ja selle eest pidi ta ka käima direktori jutul. Poisid palusid Riksi, et ta aitaks Pukspuu Jussil õppida, et too teeks ära eksamid kõigis ainetes. Kuna Laasiku aeg oli kallis, nagu ta ise ütles, siis pidid Wikmani poisid talle ka selle eest maksma ning Riks nõustus. Õpingud sujusid väga hästi ja eksamid said sooritatud. Riksile hakkas meeldima Pukspuu Virve. Tundus, et ka Virve polnud just eriti ükskõikne, kui tüdruk andis siiski Jaagule suuremaid lootusi, kui Laasikule. Riks oli natukene häbelik poiss ja suhteliselt vaikne. Penno Penno, ehk Penn oli Wikmani gümnaasiumi õpilane. Ta kurameeris Pukspuu Virve õe Ainoga. Penno oli väga hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud mitte millegi ees risti ette. Ja kelle puhul muuseas ei saanud hästi aru, kas ta mänglev jõumehelõtvus ja lobe suupruuk oli soov kriipsutada alla miljonäripoja enesetunnet või hoopis palve, et
Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde. Poeg Jaan oli pahane, sest tema tegi ja käis alati isaga ise igal pool kaasas. Linnast sai Kati uusi riideid ja saapaid, ka teistele toodi kingitusi. Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis, et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles. Kati Jaagule meeldis, sest Katile meeldis loomade eest hoolitseda ja töötada. Jaak tahtis, et Toomas jääks Katiga veel kauemaks tallu, sest Kati pidi tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad. Kati veetis aega Jaaguga tagakambris. Toomas rääkis Katile, et see polegi tema talu. Tema talu asuvat ligidal. Tal olevat lausa häärber. Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda
2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa
igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Virve mängis flööti, mõlemad poisid hakkasid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole. Wikmani poisid teadsid, et kosmograafiaõpetaja Trump annab ka Bürgeri tüdrukutele tunde ja kontrolltööd olid ühesugused ning toimusid samal päeval. Kontrolltöö vastused kirjutati ümber ja toimetati tüdrukutele. Loosi tahtel pidi Riks vastused ära viima. Vastuseid ootas uksel Virve. Kuid vastused ei jõudnudki kohale, sest Riks oli sattunud haiglasse. Nimelt vastuseid viies jäi ta trammi alla. Kõigil oli Riksist kahju.
üksteisega sõber olla, kuni toimus omavaheline mõõduvõtmine. Kuigi Pauli füüsiline läbiöögivõime oli vaimsest suurem ning ta oli väga kiire, tihke ja agressiivne tahtis ta olla klassi kõige tugevam. Jaak oli aga kasvanud Paulist pikemaks ja see häiris teda. Nad klobisid teineteist terve pika vahetunni, kuni tuli Viruskundra nende vahele. Pappel Paul, Jaagu võistluskaaslane suri mitme nädala pärast koljuluu murdu. ( Võis öelda ,et see juhtus tänu Jaagule). Kogu eesti rahva ühiskondlikuks probleemiseks oli sõda nimelt Teine maailmasõda, millest on ka raamatus juttu. Jaagu klassikaaslaseid viidi Siberisse, vangistati või värvati tegevteenistusse NSV Liidu sõjaväkke. Oli ka juttu, kuidas pommid lendasid ning Jaagu maja sai pihta. Kõik, kes vähegi said, põgenesid üle mere Soome või Rootsi. Usuõpetuse õpetaja, Härra Tooder põgenes paadiga tormisel päeval Rootsi,
Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa, kuid poisi isa ei olnud sellega nõus. Koos perega mindi hoopis Haapsallu. Jaak luges ajalehest, et Wikman on surnud ning rõõmustas, et ta polnud Virvega reisile läinud, sest siis oleks ta sellest alles augustis kuulnud. Virve tõi Jaagule punase sportsärgi ja päikeseprillid, mida poiss terve suvelõpu iga päev kandis. Algasid Jussi eksamid. Esimene oli eesti keel, mille ta kolmele tegi. Juss pidi sooritama ka võimlemiseksami, mille toimumises poisid olid kahelnud. Selle eksami eest oleks ta peaaegu kahe saanud, kuid õpetaja pani talle siiski kolme. Viimase eksami (matemaatikas) sai Juss viie. Kui kõik eksamid olid sooritatud võttis Juss oma paberid koolist välja ja viis Kustisse. Teine osa Viieteistkümnes peatükk
sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas
Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas
et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vi mitte). Virve on nende mlema vastu ühtemoodi sbralik (annab mlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde pikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju. Härra Wikman sidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas
annaabi.ee 
