Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need ol...
Kordamine arvestustööks Piibel. Keskaeg. Itaalia renessanss 1. Mis on piibel? Piibli osad. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum. Piibel koosneb 2 osast: Vana testament ja Uus testament. 2. Tunnis loetud piiblitekstide sisu tundmine (mehe ja naise tegemine, inimeste elu paradiisis ja väljaheitmine ning karistused, Kaini ja Aabeli lugu, veeuputuse lugu, Paabeli torni lugu, Saalomoni ülemlaul) Inimene on tehtud mullast. Naine on tehtud mehe küljeluust ja mees jätab maha oma ema ja isa ning hoiab oma naise poole ja nemad on üks liha. Madu ahvatleb naist hea ja kurja tundmise puust sööma ja naine annab mehele ka. Mao karistus on see, et ta peab roomama, naise karistuseks oli sünnitusvalu ja mees valitseb tema üle. Mehe karistuseks oli see, et ta peab eluaeg tööd tegema. Aadam ja Eeva said la...
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked mat...
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
Mis on keskaeg?-Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Algas 476.a. ja lõppes 1492 a. Eristatakse vara- V-X saj Barbari riikide teke, frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine, lõppeb Frangi riigi lagunemisega. ;kõrg- X-XIV saj. ja hiliskeskaeg e. varauusaeg-katoliku kiriku puhastuse lõhenemine. Katoliku kiriku domineerimine on läbi. Suurrahvaste rändamine-375- 568 .a. Liikumine toimub karjaga( hunnid on inimesed, kes elavad hobuse seljas) Kuulsaim juht on Attia. Hõim- sugkond+ sugukond, hõimlased- kaugemad sugulased. Frangid, Goodid, vandaalid, Lango. Ajend: Hunnide liikuma hakkamine Aasiast.Põhjused: Ilmastiku jahenemine, paremate tingimuste otsimine, rahvastiku juurdekasv ja toitva maa nappus. Tagajärjed: Barbarite riikide teke, Lääne-Goodid (hispaania), Frangid (prantsusmaa); Ida Goodid- pealinn on Ravenna (Itaalia); Angosaksi kuningriigid, Vandaalis P...
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
Keskaja periodiseerimine Keskaeg on ajaloo periood vana ja uue aja vahel. Keskaega vaadetakse perioodidena milledel on kõikidel erinevad tunnused. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15.saj. ning seda kasutatakse ainult Euroopa ajaloo käsitluses. Kokkuleppeliselt algas keskaeg kuskil 5.sajandil (476.a PKr. Kui kukutati viimani Rooma keiser)ning kestis kuni 16 sajandini (1492.a Columbus avastas Ameerika). Keskaeg jaguneb 4 perioodiks. Pikka pimeduse ajajärk,kaubanduse,käsitöö, 510saj. Varakeskaeg linnade allakäik;kujuneb välja feodaalkord;laialt levib ristiusk Euroopas Linnade k...
Õppevara analüüs "Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" Mait Kõiv, Priit Raudkivi Avita, 2004 "Keskaeg II. Töövihik 7.klassile" Eda Maripuu, Ivo Maripuu Avita, 2007 Teksti ülesehitus Selge Jaotatud mõõdukateks lõikudeks, millel on oma pealkiri Itaalia linnade õitseng Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle...
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 14...
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma jä...
Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 7...
Kirjandus ARVESTUSTÖÖ III PIIBEL 1. Millest koosneb piibel? Piibel koosneb kahest põhiosast : Vanast Testamendist (39 raamatut) ja Uuest Testamendist (27 raamatut) 2. Missuguse osa hõlmab piibli I osa, missuguse II osa? I osa 12. sajand Kristuse sünnini. II osa Kristuse sünnist 2. sajand pKr 3. Missuguseid kirjandusliike on piiblis esindatud? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 4. Millal tõlgiti eesti ...
AJALUGU KESKAEG Mis on keskaeg? Keskaeg on periood,mis jääb vanaaja ja uueaja vahele. Keskaja algus ja lõpp Keskaja alguseks ppetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist ehk 476.aastal. Lõppu ei saa konkreetselt öelda, sest väga palu eriarvamusi on. Näiteks osad arvavad, et keskaeg lõppes siis kui avastati ameerika, teised arvavad et keskaeg lõppes siis kui leiutati trükikunst. Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua? EI, näiteks Eestis peetakse keskaja alguseks umbes 1200. Aastat. Keskaeg algas eestis siis kui siia jõudsid saksa- Skandinaavija vallutajad. Eesti keskaeg lõppes aastal 1558, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa hävingu. Kuidas keskaeg jaguneb? Keskaeg jaguneb perioodideks. Varakeskaeg(6.-10. Sajand), Kõrgkeskaeg(11.-13. Sajand), Hiliskeskaeg(14.-15. Sajand). Varakeskaeg: Rooma riik laguneb. Maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad...
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Üle viiesaja aasta tagasi võtsid Itaalia humanistid kasutusele mõiste ,,keskaeg", millega tähistati ligi tuhande aasta pikkust perioodi meie inimkonna ajaloos. Kuigi keskaega nimetatakse ,,pimedaks keskajaks" mängivad tolle aja avastused ja saavutused suurt rolli veel tänapäevalgi. Kahtlemata on kõige tähtsamaks selle aja saavutuseks trükikunsti leiutamine, mille leviku ja arengu otseseks kõrvalmõjuks oli kogu Euroopa rahvastiku harituse suurenemine. Munkade ja ülikute kõrval hakkasid just selle tõttu lugema ja kirjutama ka talupojad. Tänu trükikunsti odavusele ja kiirusele võrreldes varasema käsitsi kirjutamisega, levisid raamatud laialt ning nõnda ka neis kirjutatu. Oli ju peamiseks trükiseks piibel ning ristiusu levikus mängis trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keska...
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Sheet1 STIIL MAA KUJUNEMISAEG VOKAAL M. Grigooruselaul, Rüütlilaul, KESKAEG Frangi suurriik 5-17 saj. Kangelase laul. Ilmalik laul, Ilmalik polü- Madalmaad ja fooniline laul. RENESSANSS Itaalia 14-17 saj. Kaanon, Villa-Nella. Kujunesid ooperid. BAROKK P-Itaalia 1600-1750 nt. koomiline ooper KLASSITSISM Euroopa 19 saj. Dramaatiline kõnelaul Page 1 Sheet1 INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard...
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaade...
Keskaegne kirjandus. Keskaeg ajastu mis tänapäeva noortele tundub kui külm ja kõle , täis vägivalda. Ajastu mil inimesed kartsid kodust väljuda ning pidevalt elati surmahirmus ja põeti kõiksuguseid jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel usk...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista mida...
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine...
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
Kaubandus keskajal Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg ol...
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. ...
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalüh...
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik ol...
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT...
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...
Antiikaeg on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal e...
Ajaloo KT vastused 1. Keskaja mõiste võtsid kasutusele Itaalia humanistid. Nad vastandasid keskaega oma ajastule, sest nende arvates ei toimunud seal midagi märkimisväärset. Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid ...
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maail...
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati...
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
annaabi.ee 
