umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. . Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor
tuhat pealtvaatajat Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor.
Colosseum Amfiteater on roomlaste leiutis, see kujutab endast ovaalset areeni, mida ümbritsevad astmeliselt tõusvad istmeread, kust tohutud rahvahulgad võisid ohutult jälgida all toimuvat võitlust ja tapatalguid. Siin võistlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda aldul ainult vaadati ning kes seejärel tapeti. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale.
Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias
Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tpe, sest miimika, mida nd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tttu publikust. Teater koosnes jrgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid lestikku vhehaaval laienevate kontsentriliste poolringide nol. Rhtsate, veidi avaramate lbikikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, pstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt les, - kiiljaiks lvideks; esimesed istmeread olid mratud valitsejaile ja muile thtsamaile isikuile. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nd nimetame lavaks ja mida antiikajal tpsemalt nimetati proskenioniks ehk lavaesiseks. Proskenion titis algul nhtavasti ainult dekoratiivset
Avamispidustused (pidustused kestsid 100 päeva) peeti juba järgmise keisri Tituse valitsusajal 80. aastal. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga, neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed
ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. 15. Mida kandsid näitlejad etenduse ajal? Näitlejad kandsid etenduse ajal maske. 16. Kes oli Kerberos? Kerberos oli vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev mitmepealine koer, kes valvab Allilma väravaid, et hoida põgenemast neid, kes on
kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad. Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal.
akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus: 1) Basiilika algidee pärines samuti Kreekast. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist. 2) Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. 5 3) Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sporditegemiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. 4) Akvedukt kujutas endast lahtist vöi kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise
all asuva sisebasseiniga. Triumfikaared Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube
pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe klgmise sissekiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt nitlejatele mberriietumiseks meldud telgitaoline ruum, kust nitlejad ilmusid oma osi titma. Hiljem asendus see psiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi vi templi esiklge. Skeene asetses nitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekigud jagasid vaatajate ruumi likudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate hkutusmiseks oli midagi tstekraanataolist 32. Millised snad vanakreeka teatrist on judnud ka eesti keelde ? 33. Mida thendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri nitlejaid
Colosseum ehitati Flaviuste ajal.Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused, hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
stiili sambaid: dooria stiil-vanim-keskosast pisut jämedam, kapiteeli moodustavad ümmargune plaat. Joonia sambad saledad, kapiteeli ülaosas kivi, mille otsad rulli keeratud. Korintose sammas iseloomulik hellenistlikule ajale-kõige uhkemad, kapiteeli ülaosas taimemotiivid. Klassikaline ajajärk-akropol ehitati, templi eripäraks ebatavaline koda, mille katust ei kanna sambad vaid oorte neidude marmorkujud. Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt. Vanakreeka skulptuur-kujuritre peamine ülesanne oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ja jumalate, kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujusid, viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailisel ajastul on kujud jäigd ja sirged, kuid klassikalisel ajastul juba liikumises nt polykleitose odakandja, riietuse osa tihti kullast või elevandiluuga kaetud. .
Kunst Hellenid õppisid palju vaadelt Idamaadelt. Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid. Etendati komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega
suuremaks kasvavatesse linnadesse. Ühiskondlikest hoonetest tähtsaimateks on amfiteatrid ja saunad e. termid . Termid olid roomlastel väga uhked, nimelt võis suurest saunakompleksist leida erineva temperatuuriga higistamisruume, basseine, suuri saale, mis olid mõeldus lõdvestumiseks, suhtlemiseks ja jalutamiseks . Roomlased armastasid väga vaatemänge, selle tarbeks ehitati Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad istmeread. Suurimaks ja tuntuimaks amfiteatriks oli Colosseum. Colosseumi iseloomustab: 1. Kolmes erinevas stiilis sambad, 1. Korrusel dooria, 2. Korrusel joonia ja 3. Korrusel korintose stiilis. 2. Neljandal korrusel kasutati pilastreid- poolsambataolisi, kui õhukesi müüriribasid. 3. Ehitise kindlus ei sõltu sammastest vaid hoopis kaartest ja võlvidest. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängupaik Circus Maximus, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi.
aastal. Roomlased kasutasid ehituses tellinguid ja metallsõrestikke ja enda leiutatud betooni. Ellipsikujulise põhiplaaniga peaaegu 50 m kõrguse välisfassaadiga neljakorruseline Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Gladiaatorid olid kas sõjavangid, kurjategijad või orjad, kes olid surma mõistetud
akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri
2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium. Rooma amfiteater, ehitatud keisrite Vespasianuse ja Tituse ajal, valminud aastal 80. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. Praegu on Colosseum varemeis. 4) Pheidas Feidias (u. 500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos,
kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte
Olemuselt rahva kogunemise koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes kõrgel künkal, kuhu püstitati linnriigi kõige esinduslikumad hooned. akvedukt üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune või elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võistluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile. ampiirstiil hilisklassitsistlik stiil Lääne-Euroopa arhitektuuris ja kunstis 19. saj I veerandil, tekkis Prantsusmaal Napoleon I keisririigi ajal. Ampiirstiili
(Lill.A. 2004, lk 248) 2.3 Lava Antiikteater (pildil) koosnes järgmistest osadest: 1) theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid ülestikku vähehaaval laienevate kontsentriliste poolringide näol. Rõhtsate, veidi avaramate läbikäikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2) orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3) skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd nimetame
Saatüridraamade stseenid olid vaasimaalijate meelisaineid.(Lill.A. 2004, lk 248) 1.3 Lava Antiikteater (pildil) koosnes järgmistest osadest: 1. theatron, publiku asupaik. Kaljusse raiutud istmed kerkisid ülestikku vähehaaval laienevate kontsentriliste poolringide näol. Rõhtsate, veidi avaramate läbikäikude kaudu istmete vahel publiku vaateruum jagunes ridadeks, püstloodsete kaudu, mis hajusid kodarjalt alt üles, - kiiljaiks löövideks; esimesed istmeread olid määratud valitsejaile ja muile tähtsamaile isikuile. Alguses olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. 2. orchestra, koori asupaik keskel asetseva Dionysose ohvrialtariga; orchestrasse viis paremalt ja vasemalt poolt, publiku vaateruumi ja skene vahelt, kaks sissekäiku ehk parodost. 3. skene (stseen, lava), tagaplaanile asetsev ehitis, mis piiras seda ruumala, mida me nüüd
maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel. Theatron oli kahe ringkäiguga jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee lavaehitis kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum
Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega kaitstavate loodusobjektide tuleohutusnõuded. § 21. Avaliku ürituse tuleohutusnõuded (1) Avalikku üritust võib korraldada ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises või selle osas ning maksimaalselt nii suurele inimeste arvule, kui palju on antud ehitises ette nähtud. (2) Kui avalik üritus toimub üle 200 istekohaga ruumis, siis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge selliselt, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon. (3) Ehitises toimuva avaliku ürituse ajal ei tohi vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust ega paigutada läbikäiguteele lisaistet. (4) Avalikul üritusel tuleb tagada kõigi inimeste kiire teavitamine võimaliku ohu korral. Avaliku ürituse puhul kontrollida eelnevaid meetmeid ja ruume, väljapääsuteid jsm. 17
Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad. Teatritegemisepaik oli vabaõhuteater, mis kasvas välja ümmargusest tantsuplatsist ehk orkestrast. Orkestra paigutati mäekülje alla. Orkestra see kus etenduse tegevus toimub, ringikujuline väljak. Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn-telk orkestra taga, hiljem puidust ja kuuri moodi ja ajutine). Skenee oli lõpuks kivist püsiv ehitis, kus muudeti esiseina. Skeneest tehti nagu tiibhoone, millel oli palju funktsioone. Skenee esist kaunistati sammastikuga. Skenee ees oli proskeenium ehk väike lavake
Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 8 eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha Elamutest oli levinuim ühekorruseline maja e domus,(mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana
Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor
Juba 1580. aastatel oli kogu hispaania täidetud siseõue rajatud näitelavade võrgustikuga. Talvised etendused algasid correaalides kell 14, kevadel 15, suvel 16, pärast siestat. 1580 aastate keskel oli näidendeid õigus mängida 4 korda nädalas, hiljem 5 korda nädalas, kõigil päevadel va laupäeval. Lava ees võisid olla ka istekohad los taburetes, mida oli umbes 300. Patio külgedele oli paigutatud amfiteatrina tõusvad istmeread, mida võis olla max 7 rida. Nende kohal olid loozid väga tähtsale publikule, need loozid olid eest võrega kaetud, see andis privaatsuse, olid väga kallid kohad. Järgmiseks olid lahtised rõdud, istmetega varustatud loozid, mida nimetati pööninguteks les panes. Kõige ülemine rõdu tertrulia pikad pingid, mis mahutasid kõik ligi 100 inimest. Osa, mis jäi lava vastaskülge: arohheeriad, sellised loozid, kus sai osta populaarset jooki aloho
alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks
annaabi.ee 
