Prantsusmaa Napoleon Bonaparte ajal. (Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti rebimata koos oma rahvaga. (See on tähtis.) Faktide valik on iga Napoleoni kohta koostatud raamatu puhul raskeks probleemiks. Nii näiteks on inglaste maailmanägemus mandri-eurooplase omast tublisti erinev. K...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus?
....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused.
Isiksus ühiskonna surve all Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu. Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine. Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad? Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas. Tänapäeval on noortel populaarne kuulata trance-muusikat. Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis
Kuna inimesed on üksteisest väga erinevad, on ka identiteet alati iga inimese puhul erinev. Kui ei oleks identiteeti, siis oleksime kõik samasugused ning ei suudaks üksteist eristada. Minu puhul näitab identiteet seda, et olen eestlane, õpilane, lõbus, mitmekülgne, sõbralik ning huvitav inimene. Identiteet on see, mis teeb minust minu, ilma selleta ei olekski mind olemas, sest mind ei saaks teistest eristada. See näitab minu isiksust ning väljendab minu tundeid, emotsioone ja igapäevaseid harjumusi ning tegevusi. Identiteet on iga inimese jaoks väga tähtis, sest selleta ei oleks meid tänapäeva kiires ja tehniliselt arenenud maailmas olemas. Kõik inimesed oleks kui üks suur mass, kus keegi kelleski ei erine. Identiteet ütleb meile meie nimed ning isiksuse, vanemad ning suguvõsa. Ilma nendeta me ei olegi keegi, sest need on üheks meie elu tähtsamaks tugipunktiks. Identiteet väljendab meis
Kuna inimesed on üksteisest väga erinevad, on ka identiteet alati iga inimese puhul erinev. Kui ei oleks identiteeti, siis oleksime kõik samasugused ning ei suudaks üksteist eristada. Minu puhul näitab identiteet seda, et olen eestlane, õpilane, lõbus, mitmekülgne, sõbralik ning huvitav inimene. Identiteet on see, mis teeb minust minu, ilma selleta ei olekski mind olemas, sest mind ei saaks teistest eristada. See näitab minu isiksust ning väljendab minu tundeid, emotsioone ja igapäevaseid harjumusi ning tegevusi. Identiteet on iga inimese jaoks väga tähtis, sest selleta ei oleks meid tänapäeva kiires ja tehniliselt arenenud maailmas olemas. Kõik inimesed oleks kui üks suur mass, kus keegi kelleski ei erine. Identiteet ütleb meile meie nimed ning isiksuse, vanemad ning suguvõsa. Ilma nendeta me ei olegi keegi, sest need on üheks meie elu tähtsamaks tugipunktiks. Identiteet väljendab meis
ja väljapaistev ning enesekindel. Kuid tegelikult ka need, kes on vaiksed ja hoiavad omaette. See on nende isikupära. Igalühel on meil omased iseloomujooned. Me võime leida inimese, kellel on sarnane iseloom, kuid temal väljendub see lihtsalt teisiti. Maalimas on miljardeid inimesi, kes on erineva nahavärviga ja pärit erinevast keskonnast. Isiksuse väljakujunemine on protsess, kus sünnipärased emotsioonid põimuvad ja lapsepõlve kogemustel on inimese isiksust mõjutav osa. Sündides me saame välimuse, mida saab igat moodi muuta, kuid lapsepõlves kujuneb välja meie iseloomujooned. Kodune õhkkond, emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi
Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetke meeleolu, mitte tema üldist isiksust. Näiteks kui mul on ikka paha tuju siis võin soperdada sinna paberile mida iganes koledat. Psühholoog peaks siis selle järgi kohe arvama, et olen agressiivne, depressiivne ja üldse halb isiksus. Järgmine päev aga võin hea tujuga joonistada lilli ja liblikaid, mis näitab ju hoopis teisi isikuomadusi. Nii et võta nüüd kinni kui usaldusväärsed need tulemused on. Erinevad lähenemised: Psühhodünaamiline - S. Freud rõhk on lapsepõlvekogemustel ja alateadvusel
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus,
Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida? Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele
väita, et selle nad ka said? Alguses oli nende elu ilus kena ja rahulik, kuid hiljem hakkasid ka sekti liikmed aru saama, et nendega justkui mängitakse. Inimeste käitumine ei põhine mitte otsesel ja kindlal teadmisel, vaid inimese enda loodud või talle etteantud kujutluspildil. Seega määrab inimeste käitumist ja soove igal ajahetkel see, kuidas maailma endale kujutatakse või lastakse endale kujutada. Jim Jones'i isiksust võib võrrelda kameeleoniga, ta muutus vastavalt olukorrale. Kuid kuidas saab üks inimene eeldada, et ta suudab ligi tuhande inimese maailmapilti nii jäädavalt muuta, et oma käsi määrimata, nad tappa. Jim oli isekas, samuti võib tema isiksust võrrelda ka tänapäeva poliitikutega, kes kergekäeliselt valimislubadusi annavad, samas neid ise täitmata. Sama juhtus Jim Jones'iga, kuni selle ajani, kui mõned liikmetest hakkasid tähele panema Jimi poolt tehtavaid vigu
Lumiste näitemäng läks täppi, sest Alexandre Amilcar'i ego oli sama suur, kui ta rahakott ning Lumiste näitas seda ka hästi välja. Olles kiireloomuline ning range, nagu peab üks rikkurist raamatupidaja olema. Riho Kütsari roll kunstnikuna ning loomult rõõmsameelse, kuid samas abi vajaja sõbrana oli üsna huvitav, sest jättis väga reaalse mulje, olles üks hetk kunstnik ja pärast seda sõber, kes samas varjutab tema kunstniku isiksust. Kui muidu näiteks kooliteatris näideldakse, siis on tihti tunda vastava inimese isiksus tema liigutustes ja sõnakasutuses. Siin pidid Riho Kütsar, Liisa Pulk, Marika Barabanstsikova ja Jüri Lumiste näitama oma teises rollis algset isiksust, mis muutis etenduse minu jaoks väga huvitavaks. Lavakujundus muutus tihti, kuid põhiplaanis oli lava ülal valge riie, kuhu näidati projektoriga pilved, ühel pool lava oli väike ruum, kus valmistuti ette härra Amilcari jaoks korraldatud elu
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid
Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole. 2
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik
Suhtlemisreeglid. Taavi Kanter K-12A 1. Kuula teine inimene lõpuni ära. 2. Austa enda ja ka teiste aega. 3. Hoidu tegemast teiste inimeste kohta lõplikke järeldusi 4. Õpi naeratama 5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. 6. Valeta vähem. 7. Ära kritiseeri inimese isiksust, vaid tema teguviisi. 8. Kiida kõigi ees ja laida nelja silma all. 9. Kui on karistatud, siis on ka andestatud. 10. Õpi andeks paluma. 11. Ära tegutse esmavihas. 12. Austa teise inimese isiklikku füüsilist ja vaimset ruumi. 13. Õpi ,,ei" ütlema. 14. Püüa teises inimeses leida midagi, mis teid ühendab, mitte eristab. 15. Ära püüagi olla üliinimene. 16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. 17. Räägi oma emakeeles. 18. Oska vaikida. 19. Karda poolikuid lahendusi, aga mitte konflikte. 20
Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada (Neuronation 2003). IQ-le mõjuvad järgmised faktorid: pärilikus, geenid, ümbritsev keskkond, sugu, riik, rass. Isiksus Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid. Samuti sõltub isiksuse kujunemine inimese ümbritsevast kultuurist, sotsiaalsest keskkonnast ja ka inimese isiklikust kogemusest, ümbritsevatest inimestest. Kaht ühesugust isiksust ei ole olemas, sest kõik inimesed on sündinud oma isikupäraselt seatud tugevate ja nõrkade külgedega. 1 Dementsus- intellektuaalsete võimete taandareng. 3 Abiks inimesele, et paremini oma isiksusest ning põhiolemusest aru saada, on olemas temperamentide grupeerimine. Temperamenditüübide abil on võimalik teada saada, kas inimene on Särav Sangviinik, kellest õhkub õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt
reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks? Isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogumit. Millest koosneb isiksuse struktuur? 1.Suundus: - vajadused - huvid - veendumused - ideed - hoiakud 2. Temperament 3. Iseloom 4. Võimed Iseloomusta seesmise kontrollkeskmega isiksust. Edu ja ebaedu sõltuvad eelkõige iseendast. Arvestavad oma võimeid ja tegevustulemusi. On otsuste tegemisel uurivamad ja kaalutlevamad. Mõjutustele raskesti alluvad. Eelistavad elukutseid, kus vaimsete võimete osakaal suurem. Omavad püsivamaid eesmärke ja nad ei lükka nii sagedasti tänaseid toimetusi homse varna. Naudivad praegust hetke samamoodi kui unistusi tulevikust seltsivamad. Hea enesevalitsemisega. Iseloomusta välimise kontrollkeskmega isiksust.
Mõdriku 2010 Isiksuse profiil NEO PI mudeli järgi Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine;
külalisprofessor. 1935 asus ta USA-sse püsivalt elama. Adleri rajatud individuaalpsühholoogia käsitab inimest kui terviklikku indiviidi, kellel on kindel elustiil, mis avaldub tema suhtes keskkonnaga. Seetõttu tuleks terminit ,,individuaalne" mõista kui ,,jagamatut". Sellega erines Adleri holistlik käsitlus Freudi reduktsionistlikust teooriast. Freudist erinevalt seletas Adler ka isiksust. Freudi seletus põhineb determinismil, tema arvates määravad lapsepõlves kogetud traumad suuresti inimese hilisema elukäigu. Adleri järgi tuleks aga isiksust seletada teleoloogiliselt, lähtudes teadvuses loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik,
Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool. Selle keskne suund sümbolism- mis
Renessans oli keskajale järgnenud 14.sajandi algusest 17.sajandi alguseni kestnud periood Euroopa kultuuris. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Põhjuseid, miks tahta elada renessansis on mitmeid. Esiteks see, et seda iseloomustab eemaldumine religioonikeskselt väärtuselt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Renessansis väärtustatakse inimest kui isiksust ning hinnatakse inimliku tarkust kõige laiemas mõttes. Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et renessassi ajastu juhtlauseks on "Ela tänases päevas". Kui seda lahti seletada siis inimene peaks elama üks päev korraga, mitte planeerima asju ette, sest kunagi ei või teada mida toob homne päev või mis juhtuda võib. Kindlasti oleksin ma tahtnud kohtuda selle ajastu kirjanikega, eriti William Shakespeare ja Dantega. Olen lugenud ühte Shakespeare teaost, milleks on "Hamlet"
kunstnike vabast ühendusest • Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv • 1874 aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese impressionismi näituse • Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon Miks ? • Sellel ajal domineeris Prantsusmaal kunstiakadeemia, mis seas karmid nõuded • Hinnati rangelt ka maalide sisu • Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust • Noorte kunstnike protest Claude Monet • Elas 1840 – 1926 • Üks impressionismi rajajaid • Kokku tema poolt umbes 2500 teost Claude Monet, Impression, soleil levant, 1872 Pierre-Auguste Renoir • Üks impressionismi esindajaid • Elas 1841 – 1919 Renoir - The Two Sisters, On the Terrace Alfred Sisley • Elas 1839 – 1899 • Inglise impressionistlik maalikunstnik • Alustas kunsti õppimist 1862 aastal Flood at Port-Marly, 1876
George Gordon Byron kui romantiline poeet G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna romantismi esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja. Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti vabadust
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus
toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 4. Millised on teeninduse aspektid (6tk)? Protsessikeskne, mittemateriaalse tegevuste seeria, kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel, klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile , Veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt 5. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)?
ROMANTISM REALISM Romantism tekkis 18. sajandi lõpus Realism tekkis 19. sajandi 30. aastatel. Saksamaal. TUNNUSED : TUNNUSED : * Romantism väärtustab isiksust, tema * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; elamusi ja tundeelu, igatsusi, lootusi, * täpne, usutav, elutruu miljöö ; armastust ja õnne, aga ka nukrust ja * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste müstilise maailmavalu meeleolusid. ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid * Romantismilised kangelased on enamasti fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida uhked, ülimalt tundeerksad, erandlike õpitakse tundma kogemuste kaudu ;
NÄHA PÕHJUSEID Maha tegemine 2. KONKURENTSI AUSTAMINE 3. DEFITSIIT ON NORM Defitsiit likvideeritakse 4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM Ebavõrdne kohtlemine 7. VÕRDNE KOHTLEMINE sallimatus 8.TOLERANTSUS Klienditeenindus põhineb kaupade ja teenuse pakkumisele läbi kehtestava, isiksust arvestava käitumise. Kaupade ja teenuste vaheline erinevus seisneb järgnevas: 1) materiaalsed - mittemateriaalsed 2) homegeensed - heterogeensed 3) saavad muutuda omandiks ei saa muutuda omadiks Teenindusprotsess on erinevate teenindustoimingute kompleks, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil Kes osalevad teenindusprotsessis?
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕ...
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise
“Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika. Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Humanism on maailmavaade ja mõtteviis, mis väärtustab inimest kui isiksust. Humanism sisaldab inimese õigust langetada iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid, kasutades selleks oma mõistust ja südametunnistust. Tänapäeval tunneme seda maailmavaadet kui inimsuse all . 19. Põhjenda kas ja kuidas Thomas More'i utopistlikud ideed ning humanism seonduvad. Need seonduvad humanismiga, kuna Utoopia ise on hüpoteetiline ideaalriik
sina oled homo sapiens.See on ladina keelne nimi, mis tähendab tarka inimest. · Alguses pesitsesid nad Euroopas,Aasias,Aafrikas,A ustraalias ning hiljem ka Ameerikas. Kuidas nad elasid? · Muistsed inimesed elasid sugukondadena.Seal oli tavaliselt mitukümmend isikut.Kõigil hõimudel oli sama keel.Hõim on mitu sugukonda ja lähestikku elavat isiksust koos. · Naiste ning meeste tööd olid erinevad.Mehed küttisid,naised tegid paljusid asju ,mida naised tänapäevalgi teevad. Tööriistad · Kui inimesed õppisid valmistama kivist ja luust tööriistu oli parem ka küttida.Loomaluust tehti ka nõelu.Kuid üks tähtsamaid asju oli vibu leiutamine ning see pidi olema terav ,sest siis oli parem tabada jahiloomi nii kaugelt kui ka lähedalt. Küttimine
S 2010-05-22 ISIKSUS JA TESTID Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga inimene. Isiksuse kohta loodud teooriaid on mitu. 1) Psühhoanalüütiline käsitlus (S.Freud) Rõhub lapsepõlve kogemustele ja alateadlikule motivatsioonile. 2) Tunnusjoonte teooria Peab tähtsaks kaasasündinud iseloomujooni, millest järeldub, et keskkondmõjutab isiksust vähesel määral. 3) Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Esiplaanile tõstetakse kogemused ja õppimised, mis kujundavad isiksust. 4) Humanistlik psühholoogia Rõhutatakse inimese ainukordust kui ka elu jooksul kogunenud kogemuste tähtsus. I Psühhoanalüütilised Inimese arengut ja käitumist mõjutavad temas olevad konfliktid ja kuna need mõjutavad arengut ja kohanemist keskkonnaga, tuleb need välja selgitada.
olukordi erinevalt (Mis ühele võib olla sügavalt solvav, võib teisele olla naljakas.) ja iga inimene väärtustab asju erinevalt (Näiteks ühe jaoks on tähtis palju raha, teisele on tähtis palju sõpru). Organisatsiooni juht peab mõistma, et ta kasutab liiget tervikuna. Kuidas liige käitub mingis olukorras lähtub ikka sellest, mida on see liige varem kogenud, tundnud ja õppinud. Juht peab arvestama ka liikme kodueluga ja sellega, et organisatsioon võib kujundada ka mingil määral isiksust, seega on see vastutusrikas roll. Mida suurem on soov organisatsiooni liikmel sekkuda organisatsiooni asjadesse, seda rohkem hoolib ta sellest organisatsioonist. Ning (loodetavasti) tahab, et organisatsioonil läheks hästi. Seega tuleks teha kõik, et inimene oleks sellest huvitatud ja seega on ta motiveeritud, mis on väga tähtis eduka organisatsiooni toimimise juures. Vastasel juhul kui liige ei soovi sekkuda organisatsiooni asjadesse, pole ta sellest huvitatud ja lihtsalt veedab oma aega
· Praktiline väärtus. Kas teooria pakub lahendusi probleemidele ning võimalusi käitumise muutmiseks ja arengu toetamiseks? · Arengu selgitamine. Kuivõrd hästi selgitab teooria arengu toimumist? Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu tõukejõuks on inimese vajadused. Kuilaps tunneb vajadust teistega suhelda siis ta õpib rääkima. Kui keskkond on selline, et tems kõrval inimesed palju räägivad, siis on tal seda lihtsam õppida.
Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille tulemusena inimese isiksus muutus. Vahel muutus inimene seeläbi rahulikuks, kuid vahel kahjustati liiga palju ajurakke, ning inimene muutus seeläbi põhimõtteliselt juurikaks, ehk ta ei saanud enam väga midagi aru
planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang Osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi Kasutatud materjal http://corners.kolhoos.ee/stories/storyReader$205 http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html TÄNAN KUULAMAST!
inimesed sarnaneksid üksteisele. Kui poleks igaühel oma naer, stiil, maailmavaade ja muu tunnustav, poleks seda mis teeks meid eriliseks ning meeldejäävaks. Kõik tunduks halli massina, mis muudaks päeva veelgi igavamaks. Seepärast on väga tähtis, kui sul on olemas oma enda tunnusmärk, see mis muudab su eriliseks, ning jätab su kellegi mõttesse pikkaks ajaks. Igaühte armastatakse selle eest, et ta on keegi ning keegi selline, kes pole nagu kõik. Inimesed armastavad isiksust, mitte jäljendit. Kindlasti ei saa öelda, et me kõik oleme ideaalsed ning ei vaja muutusi, keegi pole täiuslik, igal ühel on oma head ja pahed. Ei tasu püüelda selle poole, et olla keegi teine, Tema elu ei pruugi olla parem sinu omast. Inimesed ei näita oma halbu külgi või piinlikusi, igaühe elu võib kõrvaltvaadates tunduda täiuslikuna. Me ei mõtle sellele, mis meil on, vaid tihti tunneme puudust sellest mida meil ei ole.
Ortograafia töö 1. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumiks. (raekoda.tallinn.ee) 2. Seintele telliti telliti piibliainelised lünettmaalid, mille autoriks oli Johann Aken. (raekoda.tallinn.ee) 3. Lugege ja rääkige ma tehtud teema all mis arvate, mida ootate? (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 4. Kõik sellised keelud ja juhtumid on väga erinevad, sõltuvad antud isiksust. (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 5. 28.09.2016 allkirjastati Täistera mõiste kasutamise Hea tava leping, mis määratleb täisteri standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks. (http://www.eestipagar.ee/uudised) 6. Pariisi kesklinnas toimus 13.11 õhtul mitu koordineeritud jõhkrat rünnakut, milles pealtnägijate sõnul džihadistlikke sõnumeid hüüdnud kurjategijad tapsid kokku üle 150 inimese.
Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang) saksa noorte kirjanike liikumine, ideeline juht oli Herder. Veel liikmeid : Friedrich von Schiller ja Johann Wolfgang Goethe Neid ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu,nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. Friedrich von Schiller Saksa kirjanduse suurim kirjanik · Ta oli ka saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. · Oli Johann Wolfgang Goethe sõber Teosed:"Röövlid", "Maria Stuart", "Wilhelm Tell" jpt. Johann Wolfgang von Goethe Ta oli Saksa kirjanik ja loodusteadlane Õppis õigusteadust
Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks. Nad mõjutavad me kodust keskonda, nagu ka haigla, kontor ja kooli miljööd. Isegi inimese riiete värv peegeldab tema isiksust ja mõjutab tema psüühikat, värvid avaldavad otsest mõju kõigile inimsuhetele. Valgus on elu aluseks. Kõik värvid saavad alguse valgusest ning, igaühel neist on oma kindel mõju meie organismile. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest, mis taastavad vaimse ning kehalise harmoonia ja tasakaalu. Värviteraapia ajalugu Iidsed kultuurid on kummardanud päikest kui valguse ja kõikide värvide allikat, ning tundub tema tervendavat jõudu
§20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Täiskasvanute kohustused : seada igal pool ja alati esikohale lapse huvid, heaolu, areng ja tervis. Tuleb tagada võimalused ja tingimuse mänguks. Täiskasvanud peavad austama lapsi. Tagada eakohane ja vabatahtlik töö. Kohustus õppida last mõistma ja tundma, et tama arengut asjatundlikult toetada. Kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Koheld last nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt. Vägivalla või halva kohtlemise tõttu kannatada saanud lapsele tuleb anda vajalikku abi. Vaadata ,et laps saaks hariduse, mis arendab tema vaimseid ja kehalisi eeldusi ning kujundab trviklikku isiksust. 5.Lastega seonduvad Eesti Vabariigis kehtivad seadused: Riiklike peretoetuste seadus ( kehtib alates 01.01.2002.) ; Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (kehtib 10.10.1993); Sotsiaalhoolekande seadus (kehtib 01.04.1995 ); Perekonnaseadus (kehtb 01.01
kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu - vabade assotsiatsioonide meetod - keelevääratused ehk parapraksiad - ülekanne - hüpnoos EGO KAITSEMEHHANISMID (automaatsed psühholoogilised protsessid, mis kaitsevad isiksust stressorite teadvustamise eest) - eitamine - projektsioon (vastuvõtmatute mõtete või tunnete ülekandmine teistele, süüdistamine) - asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia)
tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse. Ta lasi Tartuffe´il ennast võrgutada, teades, et nii püüab ta Tartuffe´i lõksu. See tal ka suurepäraselt õnnestus ning Tartuffe´i tegelik isiksus paljastus. Piisas ainult ühest
Subjekti nägemuses vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti lastekaitses. Eesti lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse vajalikkus esineb eriti lapse kohtlemise koha pealt. Lapse kohtlemise põhitõeks on, et igat last tuleb kohelda kui indiviidi, tuleb arvestada tema isiksust ja erinevust ja sugu. Laste õigused on viimaste aastastega suurenenud ja lastekaitsel on selles suur osa. Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või karistatud viisil mis on lapsele piina valmistav, kehalisi kahjustusi tekitav või ohustab teisiti tema tervist. Viimastel aastatel on lastekaitse osa laste elust muutunud olulisemaks. Lastekaitse pöörab
Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks. Samas annab selline eesmärkide täitmine siiski indu juurde ning mingil määral toovad ka luhtunud eesmärgid kasu. . Mis puudutab pikaajalisi eesmärke, siis võrreldes lühiajalistega, on need palju keerukamad. Neid on raske täita, kuna aeg muudab nii olusid kui ka isiksust. Näiteks olen ka mina mõelnud palju sellele, kus ma mingi hetk oma elus sooviksin olla. Laias laastus on mul paika pandud edasine õppimine, töötamine ning üldiselt oma iseseisva elu ülesehitamine. Need on eesmärgid, mille poole ma igapäevaselt püüdlen, kuid ma näen seda juba praegu, et erinevad asjaolud võivad keerata seatud plaani pea peale. Näiteks oma tahetud erialale mittesissesaamine tähendaks juba suurt muutust minu eesmärkides. Tegemist oleks suure
Kas kokakunst on kunst ? Minu arvates on kokakunst teiste kunstiliikidega võrdväärne. Nagu teised kunstiliigid, vajab ka kokakunst oskust, annet ja loomingulist mõtlemist. Kokakunst nagu ka näiteks maalikunst ja teised kunstiliigid, peegeldab selle tegija isiksust. Söögitegemine on aga paljude jaoks midagi nii tavalist, et selle kunstilise poole peale ei vaevu enamus inimesi mõtlemagi. Tavainimesed isegi ei mõtle kõikide võimaluste peale, mida toiduga teha saab. Tegelikult on söögitegemine aga tõeline kunst ja vajaks rohkem tunnustust. Esimene asi mida toidu juures vaadatakse on välimus. Öeldakse, et inimene sööb silmadega. Juba see fakt näitab et kokakunst on oluline ja teiste kunstiliikidega võrdväärne.
Baskin ''Baskini kogutud anekdoodid II'' Romantism. Realism Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis? Millal, kus tekkis? 18.sajandi lõpus tekkinud Valitses kirjandusvooluna 1830- kirjandivool, tekkis Saksamaal. 1870. Iseloomulikud jooned Iseloomulikud jooned •Realismi viljelevad kirjanikud •Tähtsustati inimese isiksust, tulid tagasi argiellu ning tema sisemaailma, tundeid. ühiskondlike probleemide juurde. Oluline teema oli armastus. • Nende sõnakasutus oli täpne •Tegevuse taustana eelistati ja üksikasjaline. metsikuid maastikke, • Nad kirjutasid põhiliselt proosat. Realistid taotlesid
Ühe joogi arvamuse kohaselt "...koosneb inimese keha arvututest elusatest rakkudest... Teie elusad rakud moodustuvad kooskõlas toiduga, mida te sööte. Rakud omakorda mõjutavad teie mõistust. Kui inimese rakud saavad oma toitu mädanenud ja haisvast söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku". Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka füüsilises mõttes. Tänapäeval mõeldakse taimetoitlase all ainult inimest, kes tarvitab taimset toitu. Seda on kinnitanud näiteks Maurice Maeterlinck, kes ütles kunagi, Lihasöömin et härg tarbib ühe naela liha tootmiseks sada naela sööta. Professor Harper Cornellist tõendab, et inimesele terveks aastaks e on piisavalt kaloreid, mineraale ja vitamiine andva viljakogusega saab
salatseda, varjata, peita oma tundeid ja palju muud sinna juurde. kahjuks on paratamatus, et kui sa püüad jääda ise endaks siis jääb sinu elu väga lühikeseks, sest paratamatult lõppeb see surmaga kas kellegi teise või su enda käe läbi, seega ei saa mitte mingil juhul ja mitte kunagi rääkida oskusest jääda ise endaks, sest keegi meist ei ole meie ise, vaid me kõik peitume paratamatult suuremal või väiksemal määral maski taha, mis muudab meie iseloomu ja isiksust. seetõttu oleks ikkagi õige rääkida teemal kuidas ja miks me muutume, mitte ärme räägi oskusest jääda ise endaks, sest see on võimatu tänapäeva ühiskonnas.
annaabi.ee 
