toodud näiteks humoorikas mõistulugu jumalatest, kes pärast Maa loomist otsisid kohta, kuhu end inimeste eest peita ning lõpuks leiti lahendus: Pikka aega oli vaikus. Kõik mõtlesid. Lõpuks pakkus üks tilluke jumal, kes märkamatult nurgas oli istunud, välja oma idee: ,,Peidame ennast inimese sisse, sinna ta ju ometi ei vaata". See tähendab, et endale sobiv töökoht leida, tuleb tegeleda eneseanalüüsiga ning leida endale sobiv isiksusetüüp ja milliste töökohtadel siis edasi arendada. Kuidas leida kõikidest andmebaasidest see õige töökuulutus ning miks üks tööandja valib töötajat tööle, teine jällegi mitte? Vastused on ka neile raamatus olemas. Raamat on heaks infoallikaks ka neile, kes veel seadusega niivõrd kursis pole ning soovivad näiteks saada teelt ,,takistust", mis piiravad neil edasi jõudmast karjääriredelil. Lõpuks jõutakse välja selleni, et kuidas minna edasi
kahjuks teha kui inimene seda ise ei soovi. Meile on antud sündides kaasa meie temperament, ning ümbruskond kujundab meie iseloomu. Igal isikul on oma isikupära ja see, et ta on teistest erinev ei tähenda, et ta on erak. See on hea kui inimsed on erinevad, sest muidu kui kõik oleksid ühesugused oleks maailm ebahuvitav ja üksluine. Isiksuseomadused ei ole võrdselt avatud teistele sinu ümber ega ka sulle endale. Sellega võib öelda,et on hea kui igal inimesel on oma isiksusetüüp ja kõik erinevad natuke üksteisest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/isiksus_ja_emotsioonid_liissandre.htm
Enesetajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetuna. Elust läbisaamiseks allutab ta oma huvid teise, olulise isiku omadele, keda peab tugevaks, hoolitsevaks ja kompetentseks. Allub täielikult teise inimese soovidele ja vajadustele. Ta ei suuda ilma teise inimese toeta teha ühtegi otsust. Üksi olles on ta abitu ja valdab ebamugavustunne. Samuti on tal paaniline hirm hülgamise ees, veendumus, et ei suuda ise toime tulla ja teeb kõik selleks, et teda maha ei jäetaks. Nartsislik isiksusetüüp: äärmiselt tähtsust täis. Liialdab oma saavutustega, nõuab imetlust, eesõigusi ja erikohtlemist. Kriitikat ei talu. Häbi ja alandus lähevad sageli sellisel juhul üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks kui vahendid, paneb meelsasti teise tema heaks tegutsema. Empaatiavõime puudub neil. Tema probleemid on tähtsad, usub, et neid suudab mõista aind eriline inimene. Näeb asju aind oma vaatevinklist.
maailmaga kannab informatsioonilist iseloomu ja kujutab endast vastastikust informatsioonivahetust. Analoogiliselt sellele, kuidas inimese elu on rajatud aine ja energia füüsilisele vahetusele, ainelisele (või energeetilisele) metabolismile, kõrvuti sellega toimub inimese psüühika funktsioneerimine, mis oma olemuselt on inimese informatsiooniline vahetus ümbritseva keskkonnaga. Seoses sellega isiksusetüüp pole midagi muud kui inimese informatsioonilise vastastikutoimimise teda ümbritseva maailmaga ,,tüüpiline süsteem", ehk maailmataju ning maailmatunnetuse ,,tüüpiline viis". A.Augustinaviciute seletab seda nii: ,,... Informatsioonilise metabolismi tüübid (IM tüübid või IMT d) see on lihtsalt inimese informatsioonilise aparatuuri ehitus. ,,Toodetakse" kuueteistkümne
turu segmenteerimisel toote/brändi positsioneerimisel turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, hinnatase jne Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania
Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm,kes reageerib ühiselt teatud turundusmeetmetele. Vajadused ja tundlikkus turundusmeetmetele varieeruvad uuesti erinevate segmentide vahele, kuid mitteoluliselt ühes segmendis. Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus kogu turg(tarbijad). Segmenteerimise alused · Demograafilised näitajad(vanus,sugu,sissetulek,rahvus,haridus). · Geograafilised näitajad(piirkonnad). · Sotsiaal-psühholoogilised näitajad(isiksusetüüp,elustiil,sotsiaalne klass,tarbimisstiil). Segmenteerimise nõuded · Mõõdetavus: kliendigrupi suurus ja ostujõud peavad olema mõõdetavad · Juurdepääs: kliendigrupile peab juurde pääsema ja neid peab saama teenindada · Tulutoovus: kliendigrupp peab olema piisavalt suur ja/või tulutoov · Tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust. Sihtturu valimine
................................................................................... 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp...................................................................................................... 9 2.3 Oranz isiksusetüüp......................................................................................................... 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp...................................................................................................... 11 3.1 Must.................................................................................................................
Paljud inimesed elavad ka armukadedusega, sest nad usuvad et nendel ei ole jõudu, midagi teha sellega. Armukadeduse füüsilised sümptomid on nagu näiteks südame pekslemine, peapööritus, iiveldus, lihaspinged ja unehäired. Samuti hõlmab see mitu hävitavat emotsiooni: hirm, hüljatus, kurbus, viha, reetmine, kadedus ja alandus. Naised ja mehed kogevad erinevalt armukadedust. Meestel seostub see ennekõike intiimsuhetega, naistel aga armastusega. Mida labiilsem on isiksusetüüp, seda armukadedam ta võib olla. Psühholoog Steven Stosny sõnul saab haiglase armukadeduse võtta kokku nii: ebastabiilne inimene on sattunud ebastabiilsesse suhtesse. 4 Truudus Truudus on omadus, mille puhul ollakse lojaalsed kas mõnele inimesele, inimeste rühmale või mõnele printsiibile. Abielus tähendab truudus monogaamiat. Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövjõuku
1. Kuidas saab rakendada tarbijakäitumise tundmist? · turunduskeskkonna analüüsil · turu segmenteerimisel · toote/brändi positsioneerimisel · turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel · turundusuuringutes 2. Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid · konkurents, pakkumine, hinnatase jne 3. Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib
Emo-stereotüüpi on selle enesehävitusliku külje tõttu peetud aktsepteerimatuks ka täiskasvanud üldsuse poolt. On avaldatud arvamust, et emo olemine väljendab probleeme kasvatuses, perekonnas jne. Feministlikult positsioonilt on emo-bändide sõnumit peetud seksistlikuks, kuna objektiveerib naissoo esindajaid ning sunnib emo-kultuuriga seotud naisisikutele märkamatult peale enda-objektiveerimise ideaali. Üldiselt emodest Emo (inglise keele slängisõnast emo) on tänapäevane isiksusetüüp, millele on omane teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna hüvede ignoreerimine. Algselt kutsuti emodeks emo muusika fanaatikud st vastava subkultuuri esindajaid, kuid sõna tähendus on laienenud ja emo all peetakse silmas üliemotsionaalset ja eemaletõmbunud noorukit, kes kannab sageli musti riideid, värvib juuksed mustaks, kannab soengud, mille tukk varjab teda maailma eest, kitsaid pükse, luitunud kitsast t-särki, kulunud pintsakut jms. Emodele omistatakse tihti teatud suitsidaalsust.
Inimtüüpide maagiline maailm · Aira Tammemäe, Tln 2010 · Inimtüübid võrreldud "Karupoeg Puhhi" tegelastena Isiksusetüübid · Nõrkused on inimeste kiiksud · Kriitilises olukorras avaldub juhi isiksusetüüp · Iiahil ja Jänesel on paremad eeldused juhiks olla · Puhhil on hea potensiaal, aga 1 kiiks vaja kontrolli alla saada ( peab õppima järjepidevust, tööde süstematiseerimist, muidu kaos) · Notsul vähe kindlameelsust, ei suuda otsuseid langetada · Eri aegadel on vaja erinevaid juhitüüpe: kui päris hull seis, siis aitab välja Iiah, Puhhide algatused lõpevad pankrotiga Iiahi tugevused: · sõltumatus · näitab juhile otsekoheselt tema vead ja
asetsevad isiksusetüübid. 21.3. Kuidas on seotud inimese oskus tajuda oma isiksusetüüpi ja rahulolu? Mida täpsemini inimene tajub oma isiksusetüüpi ja oskab teadlikult valida oma isiksusetüübiga sobivat ametikohta, seda rahulolevam ta on. 21.4. Milline on sama isiksusetüübiga inimeste omavaheline suhtlemine? Sujub tavaliselt hästi või halvasti? Sujub hästi. 21.5. Kuidas mõjutab isiksusetüüp seda, millist töökeskkonda inimene eelistab? Inimesed otsivad töökeskkondi, mis võimaldavad neil rakendada oma oskusi ja võimeid, väljendada hoiakuid ja väärtusi ning täita sobivaid rolle. Inimesed tunnevad enda isiksusetüübile sobivat töökeskkonda toetavamana ja see tõstab nende tööga rahulolu. 21.6. Kuidas mõjutab töökeskkond töörahulolu? Kui inimene töötab oma isiksusetüübile sobivas töökeskkonnas, on ta suurema tõenäosusega edukas ja õnnelik
(d) kiiruse, ökonoomia ja järjepidevuse 50. Inimesed on altid sisemiselt omaks võtma (a) argumenteerimata, kuid üllatavat teavet (b) olemasolevate hoiakutega kooskõlalist teavet (c) tavakodaniku poolt vahendatud teavet (d) pressis ilmunud teavet 51. Kuuletumist instrukstioonile valmistada teisele inimesele kannatusi soodustab (a) mõne teise grupiliikme mittenõustumine (b) kuuletuja internaalne isiksusetüüp (c) toetumine autoriteetse isiku nõudmisele (d) mitteametlik situatsioon 52. Inimene "seadistab" oma hoiakud eelkõige (a) ametlikule arvamusele toetudes (b) keskmisele arvamusele toetudes (c) referentgruppi arvamusele toetudes (d) arvamusliidrile kõige julgemini vastastuva inimese arvamusele 53.Inimeste varieeruv sotsiaalne staatus toetub eelkõige
masenduses ja vajab proffesionaalset abi. Teine kategooria ongi psühholoogilised haigused, kus mängib olulist rolli emotsionaalne stress.Stress ei tekita otseselt haigusi inimestele, vaid ta aitab kaasa kui inimesel on juba eelsoodumus.Suuremad haigused kujunevadki sellest edasi, kuna inimese elustiil muutub ja organism on nõrgem, kui ta on stressis. 2. ISIKSUS JA STRESS 2.1. A-tüüpi isiksus Teisisõnu Sisyphose tüüpi isiksusetüüp, keda iseloomustatakse inimesena kellel on alati kiire, nad on kannatamatud, liigselt enesekontrollivad ja kalduvus rivaalitsemisele. Tunnevad, et neil on kõik kontrolli all ja nad on enesekindlad, kuid tegelikult on neil enese usaldamisega probleeme, kuna nad on perfektsionistid. Nad võtavad endale liiga palju kohustusi ja selletõttu jäävad tihti ajahätta. Paljud neist on töönarkomaanid. Suheldes
neuroos. Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga); 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu); 3) Püüd kaugeneda teistest; 4) Omaenda abituse tunnistamine. Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik; 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev; 3) Liikumine teiste vastu agressiivne. Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. 10. Erikson
(Totton, Jacobs 2007) Sotsioonika Teiseks oluliseks uurijaks Ausra Augustinaviciute, samuti arendades edasi Jungi teooriat, pani aluse sotsioonikale. Sotsioonika on teadus informatsiooni töötlemisest inimese intellekti poolt, psüühika aluseks on indiviidi infovahetus välise maaimaga. See on teadus teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel ning on ülesehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ja väljastab informatsiooni erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse
heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Ühtne "homoseksuaalne isiksusetüüp" on samavõrra väljamõeldis nagu seda oleks "heteroseksuaalne isiksusetüüp". 4.5. Seksuaalkultuur Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja
on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada solvanguid. Isik moonutab kogemusi ja tõlgendab teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või põlglikke. Ajab visalt ja sõjakalt taga oma õigust olukordades, mis ei vasta tegelikule situatsioonile. Kahtlustab alusetult (näiteks abikaasat)
Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson.
Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused: - vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates. - sugu: mehed teevad rohkem. - intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam. - impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon. - antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele. Geneetilised uuringud Käitumisgeneetilised uuringud on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud. XYY sündroom geneetilise defektiga mehed; suurt kasvu, mitte kuigi kõrge IQ-ga, agressiivsed, impulsiivsed.
Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene, tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks. Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus. Galenos (129-199) Vana-Rooma arst ja anatoom Toetus Hipokratese vaadetele. Loomade lahkamisele toetus Arvas, millistele haigustele vastav isiksusetüüp mis oli määratud keha vedelike järgi vastavalt Hipokratesele. Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt. Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil. Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste. Haigus võib lokaliseerida ennast kuhugile kehasse. Rene Descartes (1596-1650) Haigus on seotud mingi halva teo või muu sellise eest. Arstiteadus oli madalseisus. Vaim ja Keha on omavahel lahutatud, kuid nende vahel on koostöö
Nooremal perioodil oli neli taktikat, kuidas sellest vabaneda. 1) Neurootiline püüd armastuse poole (armastus iga hinnaga) 2) Neurootiline võimupüüdlus (hirm ja vaenulikkus teiste vastu) 3) Püüe kaugeneda teistest 4) Omaenda abituse tunnistamine Elu lõpu poole taanduvad need kolmeks. 1) Liikumine teiste poole järeleandlik 2) Liikumine teisteste eemale eemalehoidev 3) Liikumine teiste vastu agressiivne Tekib vastav isiksusetüüp (järeleandlik, eemalehoidev, agressiivne). Tüüpide teke on omane tervetele inimestele. Tervetel ja haigetel on erinevad neuroosid. Tervetel teadvustatud ja kindlas olukorras, haigetel teadvustamata ja kogu aeg. Inimestel on ka erinevad minapildid. Üks on ideaal ja teine tegelik mina. Mida erinevamad, seda suurem võimalus neuroosideks. Psühhoteraapiate eesmärk on need pildid võimalikult lähedale viia. Pilet 10. E. Erikson.
Hirm tekib uudsetes olukordades. On olemas hirmude põhivormid, millest tulenevad kõik muud hirmud: 1. Hirm sõltuvuse ees- oma minast loobumise hirm, hirm saada kellestki või millestki liiga sõltuvaks 2. Hirm isoleerituse, üksinduse, liigse erinevuse eest teistest- 3. Hirm muudatuste ees 4. Hirm paratamatuse eest- vabaduse puudumine Kõigil on need olemas, aga mingil põhjusel võib hakata mõni neist domineerima ja lähtudes sellest tekib isiksusetüüp. Selle tekke põhjuseks on tavaliselt lapsepõlve hirmud. Lapsed on oma hirmude eest kaitsetud ja need mõjutavad teda väga palju. Täiskasvanul on tekkinud kaitsemehhanismid. Neid nelja tüüpi nimetatakse vahel ka neljaks neuroosi suureks põhivormiks. Kui esimene hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse skisoidseks tüübiks. Kui teine hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse depressiivseks tüübiks. Kui kolmas hirmu
maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: 1) Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Selleks üritatakse tema eest kõik ära teha ning tänutäheks oodatakse vastuarmastust. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on). Kui lapse jaoks tehakse kõik ära, siis laps ei saa vaimses mõttes karastuda. Ta ei õpi raskustega toime tulema, ei saa nendega hakkama. See
Need kes algul on passiivsed, uruivad välja põhjalikumalt, kulub kauem aega o Sea seljatest pannakse siga selili ja vaadatakse kaua ta sipled, enne kui alla annab o Kana küljetest o Tihaste käeshoidmise test (palju ta teeb hädahüüdmisi) Isiksuse pärilikkus · Pigem kaasasündinud, mitte õpitud isiksus o Nt agressiivne isiksusetüüp kadus laborihiirtel, sest nad liga palju hammustasid laboritöötajat o Katsed rasvatihasega kui kiiresti nad avatud ruumi avastavad mida rohkem neid omavahel paaritada, seda kiiremini o Rasvatihaste katse Jagati proaktiivseteks ja reaktiivseteks Ei aastatel edukad üks tüüp, teisel aastal teine tüüp Sõltub toidu hulgas
Isiklike suhete arengurada B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine ... Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud ... Sarnasus-erinevus Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased ... Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Vahetusteooria Avanemise/sõltuvuse teooria Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation).
seksuaaltungi erinevatele avaldumisviisidele. Erinev võib olla seksuaaltungi objekt (seda kirjeldab liibido kateksis e. hõivang e. paine), tungi eesmärk (kas seksuaalsuhe või sublimatsioon) kui ka seksuaalse erutuse allikas (erogeenne tsoon). Freud märkis, et mõnel inimesel on suurem osa liibidost paigutatud miskisse (erootiline tüüp), mõnel minasse (nartsislik tüüp), mõnel aga üliminasse (obsessiivne tüüp). Eriti suure ebaproportsionaalsuse korral pole see enam isiksusetüüp, vaid juba isiksusehäire. C. G. Jungi järgi tähistab liibido kogu psüühilise energia sfääri, kõiki ihasid ja kalduvusi millekski. S. Freudi. järgi on liibido seksuaaltungi energia. See lepitamatu erinevus katkestas psühhoanalüüsi isa S. F. ja kroonprintsi C. G. J. isiklikud suhted ja kulmineerus S. F. kirjas C. G. J.-le 1913. a. septembris sõnadega “...olen sunnitud oma hõivangu sinu pealt ära tõmbama.”
Väärtuste kujunemine stiimulite väärtustamine. Hakatakse paika panema, mis on oluline/tähtis (nt laulukooris käimine, kui mõlemad seal käivad). Väärtuste põhjal kujuneb 3.staadium Rollide kujunemine kes me teineteise suhtes oleme (tuttavad, sõbrad, elukaaslased). Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus. Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Miks kaks inimest omavahel sobivad? Miks tekib tõmme (nt sõprus)? Sarnasusteooria Newcomb mõõtis esimese aasta tudengid ära (väärtused, hoiakud jne). Aasta pärast võttis sama kamba ette ja vaatas, kes kellega tuttavad, sõbrad, elukaaslased jne. Vaatas, kas nende tunnuste osas on mingi loogika, kas sarnaste tunnustega hakkasid omavahel tõmbuma või oli see juhuslik. Ta jõudis järeldusele, et püsivaid suhteid loovad
Isiklike suhete arengurada • B. Mursteini (1970) mudel: stiimul-väärtus-roll • Stiimulite lugemine: välimus, vanus, käitumine … Sarnase otsimine. Ei eelda suhtlemist • Väärtuste lugemine: perekond, eelistused, veidrused, hoiakud … Sarnasus-erinevus • Rollide kujundamine ja fikseerimine: tuttavad, sõbrad, elukaaslased … Mis määrab sobivuse? • Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused • Vahetusteooria • Avanemise/sõltuvuse teooria • Devendra Singh: P/P suhe (vööümbermõõt ca 70% puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid • Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused.
See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: 1) Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Selleks üritatakse tema eest kõik ära teha ning tänutäheks oodatakse vastuarmastust. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on). Kui lapse jaoks tehakse kõik ära, siis laps ei saa vaimses mõttes karastuda. Ta ei õpi raskustega toime tulema, ei saa nendega hakkama
annaabi.ee 
