karvased, pealt läikivad paljad. Sügisvärv kollane kuni punane. Õied suured (3-4 cm), lõhnavad, kännastes. Õitseb enne lehtimist mais. Viljad ümarad, 2-4 cm läbimõõdus, söödavad kuid veidi kibedad. Sobib parkide rekonstrueerimisel pargivälude servadesse, häiludesse jm. Ei talu pinnases seisvat vett. Sordid 'Belorusskaja Pozdnjaja'-TALISORT Puu on nõrga või keskmise kasvuga, tiheda võraga. Sort on varaviljuv ja ühtlaselt saagikas. Isetolmleja. Vili on keskmise suurusega, valminult oranzkollase põhivärvusega, kaetud vaarikapunase jumega. Viljade koristus oktoobri alguses, heades oludes säilib kuni kevadeni. Viljaliha keskmise tihedusega, sulav, mahlane ja kivisrakkudeta. Mullastiku suhtes leplik. Piisavalt talve- ja kärntõvekindel. 'Karmla'- Sügissort. Valmib septembris, säilib paar nädalat. Vili keskmine kuni suur, tömpkooniline. Põhivärvus rohekaskollane, kaetud
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus
Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks Valmimisaeg Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast Tolmuandja `Emma Lepermann` Märkused Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega ’Emma Leppermann’ Vili Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpus) Tolmuandja Isetolmleja ja üks paremaid tolmuandjaid teistele sortidele. Tema saagikust suurendavad `Edinburgh` ja `Ave` Märkused Hilisevõitu kandealgusega, kuid saagikas, talvekindlus keskmine ’Jubileum’ (2. puul koor vigastatud) Vili suur või väga suur, piklikovaalne, pruunikaspunase värvusega. Viljaliha on valkjaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, magus, väga hea maitsega. Luuseeme on lahti. Valmimisaeg septembrikuu algupoolel.
3. Lühema kasvuaja tõttu lihtsam teha umbrohu tõrjet Puudused: 1. Lühikese kasvuaja tõttu kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. 2. Kevadised külviaja tööd kuhjuvad ja on pingelised. 3. Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga. 4. Osad on pika kasvuajaga ja koristamine sademeterikkale ajale jääb. Oder Kasutamine mitmekülgne: 1. Söödaks 2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja
Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, talvekindel, isetolmneja, hea haiguskindlusega. HAPUKIRSIPUUD 3-1 Prunus cerassus 'Läti-Leedu 2011k Vili valmib juulis, saagikas, varaviljuv, sün. Cerasus Madalkirss' talvekindel, isetolmleja. Tumepunased, vulgaris magushapud viljad. VAARIKMAASIKAD 4-1 Rubus illecebrosus Maasikvaarikas 2012k Vili valmib augustis, kannab vilju sama- aasta võrsetel. Viljad suured, punased, maitse üksluine. Eelistab vett hästi
ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab kanepit ja kenaffi. LINA Tuntakse ainult 1-aastase kultuurtaimena. Ta on isetolmleja. Sisaldavad õli u 30-50%. Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas. On ka vanim kiudaine, 20. saj toodeti paberit Toodetakse 20 korda vähem kui puuvilla LINA Soodsad kasvutingimused - jahe ja niiske. Pärineb Mesopotaamiast. Tänapäeval kasvatavad lina USA ja Venemaa. KANEP Pärineb Aasia mägipiirkondadest. Kasvab soojas ja parajas kliimas.
Aiaplaan Juuli Maalin Perekond Sportlastest noorpere äärelinnas Isa, ema ja poeg 5. aastane. Perele meeldib vabalajal tegeleda spordiga Pere jaoks on väga tähtis füüsiline vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom ...
Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA- 1) Põhjus, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks. * 1a taime, isetolmleja, kindlad tunnused 2) Põhjus, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks * lihtne kasvatada, kindlad tunnused, 3) Inimesel esinevad dominantseid tunnuseid. *brünett, pruunid silmad, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud. 4) Inimesel esinevad retsesiivseid tunnuseid. *blondiin, sinised silmad, pea külge kasvanud kõrvanibud. 5) Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas.
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka
õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim ● Kasvatatakse lähistroopilises kliimas ● Kiu- ja õlitaim ● Tahab head mulda ● Tuultolmleja ● Keskmiselt 1.5 m pikkune ● Üks tugevamaid kiudaineid
mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus lehekiud sisal, manilla kanep ehk abaka, turbakiud viljakiud kookos
Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll.
11. Kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid? A) Sipelgad on lehetäide suurimad vaenlased, nad tassivad lehetäi mune pessa oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11. Kas pildil olev taim on ... A) putuktolmleja B) tuultolmleja C) Isetolmleja 5.- 6. klass 12. Sellel Eestimaa puul on süsimustad pungad. Tema eripära on veel see, et kevadel lehtib ta teistest puudest hiljem, aga sügisel on esimene, kes lehed maha heidab. Puul on väga väärtuslik puit. Mis puu see on? A) Harilik saar B) Tamm C) Harilik vaher 7.-9. klass 12. Lind, kes veedab õhus väga palju aega ning kes võib õhus isegi magada on... A) pääsuke B) peoleo C) piiritaja
uurimiseks 25.Morgani seadus – ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 26.genotüüp – isendile omane geenide ja alleelide kogum 27.fenotüüp – isendil avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna toimel nt. Juuksevärvus, silmavärv NIMETA 1.Põhjusi, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks – 1.aastane taim, isetolmleja, on kindlalt välja kujunenud tunnused, mille pärandumist saab jälgida 2.Põhjusi, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks – neil on vähe kromosoome, neil on selgelt väljendunud pärilikkuse tunnused (nt silmavärvus, kehavärvus, tiivapikkus), nad paljunevad kiiresti, neid on odav ja hõlbus laboris kasutada 3.Inimesel esinevaid dominantseid tunnuseid – põselohud, tömp pöial, varane kiilaspäisus, pruun juuksevärvus, normaalne kuulmine, tedretähnid 4
oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. ´Northblue´ – Soovitussort. Viljad suured (mass 1,5-2,5 g), tumesinised, magushapud, valmivad kobaras järk-järgult. Saak taime kohta 1-3 kg. Ebaühtlase valmimise tõttu koristatakse vilju kuu jooksul 2-4 korda. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad turustamiseks ja külmutamiseks. Taim 80-100 cm kõrgune, tugevasti harunev ja üsna püstine. Õitseb tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Isetolmleja, kuid saagikuse suurendamiseks kasvatada eri sorte. Eelistab päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta, kerget happelist (pH 4,5-5,5) mulda. Ei talu seisvat pinnavett. Soovitatav taimevahe 0,6-1,0 m, reavahe 1,5-2,5 m. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Northcountry´ – Soovitussort. Viljad valmivad juuli lõpus-augustis, sobivad töötlemiseks. Taim 45-80 cm kõrgune, laiuvapoolne. Õitsemine algab mai lõpus. Viljad keskmise suurusega (0,8-1 g), hapukasmagusad. Saak taime kohta 0,9-2 kg
Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks
· VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VEELGI VASTUPIDAVAM KUI PUUVILL · KERGESTI KORTSUV Lina peetakse üheks vanemaks kultuuritaimeks Vanas Maailmas. Arvatakse, et algul hakkas inimene teda kasvatama õlirikaste seemnete pärast, seejärel õppis kiudu kasutama. Kiulina vars on pikk, peen, silinderjas, lehed kitsad, õied enamasti sinised, kui ka valged või roosad. Õis on avatud vaid hommikust lõunani, siis hakkavad kroonlehed langema. Lina on isetolmleja. Lina kasvab 60-175cm kõrguseks. Õlilina on lühem ja vars rohkem harunenud, kupraid on palju rohkem, kasvatatakse soojemas ja kuivemas kliimas seemnete saamiseks. Eesti soodne kliima, uute kiulina sortide kasutuselevõtmine ja efektiivse tehnoloogia rakendamine on andnud tulemuse, kus Eesti põldudelt saadakse ühelt hektarilt rohkem kui üks tonn kõrgkvaliteedilist linakiudu. Rahvusvahelised uuringud on tõestanud, et Eestil on ühed soodsamad kasvutingimused kogu Euroopas
aheldunult - Aheldunud pärandumine pole absoluutne, see võidakse rikkuda geenivahetuse e. krossing-overi käigus. - a)Mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega nad koos päranduvad b)mida kaugemal on geenid kromosoomis, seda suurema tõenäosusega võivad nad geenivahetuse käigus lahku minna. 8. Mendel tegi katseid hernega- isetolmleja; uus taim saab valmis samal aastal eelmise taimega katse teostamisel; ühe taime kohta palju seemneid- statistika; väike muutlikkus; eristuvad tunnused alternatiivsete paaridena; selgelt avalduvad tunnused. Morgan tegi katseid äädikakärbestega- selgelt eristuvad tunnused; kiire paljunemine; piisavalt arvukas järglaskond; 4 paari kromosoome; annab hõlpsalt mutante; lihtne pidada; ei ole väärtuslik; ei huvita looduskaitsjaid; geenid kaardistatud; tunnuste poolest läbi uuritud. 9
Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele. Viljavaheldus 5 aastat
lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25...30. päeval pärast võrsumise algust. Loomine. Loomise alguseks loetakse aega, mil ülemise lehe tupest ilmub nähtavale pea. Ajavahemikul kõrsumisest loomiseni toimub intensiivne lehtede ja kõrte kasv. Seepärast on taimel sel ajal suuremad nõuded niiskuse ja toitainete suhtes. Võrsumise algusest kuni loomiseni kulub 30...35 päeva. Õitsemine. Nisu on isetolmleja. Emakasuudmed tolemldatakse oma õietolmuga. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad kasvama. Pärast viljastumist emakasuudmed närbuvad, sigimik aga hakkab kasvama. Sellest kujuneb teris ehk tera. Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne
- On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega - Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4
- On olemas usaldusväärne metoodika geeni viimiseks õigetesse rakkudesse ja kudedesse - On tehtud riskianalüüs - Haigust pole võimalik ravida teiste meetoditega - Eelkatsed mudelorganismidel ja inimese rakukultuurides on andnud positiivseid tulemusi Lk 152 ül 1-8 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Mis tähtsus on Mendeli töödel? Kuigi Gregor Mendeli töö eesmärgiks oli välja selgitada taimede pärilikkuse põhimõtted, rakendusid tema ideed hiljem ka inimeste geneetikas ning panid aluse uuele teadusharule. 3. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 4
3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on
Hea talvekindlusega ning vastupdiav haigustele. Läti sort. Õunapuu ’Auksis’ (Malus domestica ’Auksis’) Laiümar, punase kattevärvusega, kohati rohekas vili. Hapumagus, mahlane ja hea maitsega. Valmib septembri esimesel poolel. Varaviljuv, saagikas ja talvekindel. Hapukirsipuu ’Shokoladnitsa’ (Prunus cerasus ’Shokoladnitsa’) Keskmise suurusega, tumepunane, mahlane, hapukasmagus vili. Valmimisaeg juuli lõpus. Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja. 6 Pirn ’Moskovskaja (Pyrus communis ’Moskovskaja ) Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea. Talvekindlus hea Harilik vaarikas ´Glen Ample´ (Rubus idaeus ´Glen Ample´) Viljad suured kuni väga suured, koonilised ja hästiliitunud osaviljadega. Hea korjatavuse, käitlemis- ning talvekindlusega. Sobib hästi lauamarjaks ja kannatavad hästi transporti. Viljad hakkavad valmima juuli lõpus
). Hariliku kaera õisik on pööris. Pööriseid võib olla kahte liiki: 1. Avapööris pööriseharud laiuvad igasse külge; 2. Lipp-pööris pööriseharud on suunatud ühte külge ja on surutud pööristelje ligi. Õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. Kaeraterad on ümbritsetud sõkaldega, kuid ei ole nendega kokku kasvanud. Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660
langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe, tange, karask, viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus sisaldab rohkem tärklist sobivam kaherealine sort, piiritus. Idaneb 1-2 kraadi juures, tärkab kahe kolme nädalaga. Taluvad külma -7-8 kraadi. Isetolmleja- õitseb tuppes. Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva. Kaer Loomasööt, energia ja rasvarikas terad. Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks suurem kiusisaldus, sõklad moodustavad 25% kaera terade kaalust. Hiline valmimine, idaneb 2-3 kraadi juures, talub 8-9 kraadi külma. Niiskusenõudlikum. Transpiratsiooni koefintsent 470. Veetundlik loomisel ja kõrsumisel
Külve võib katta kilega, et hoida Toiduks värskelt, soolatult idanemiseks vajalikku niiskust ja soojust või konserveeritult saab kasvatada avamaal, kasvatades istikud ette. Seeme külvatakse märtsis . Avamaal istutakse 4-5 taime ruutmeetrile. Seeme hakkab idanema 15°C juures. See füüsal kaldub generatiivsele arengule, seetõttu tuleb stimuleerida tema vegetatiivset dieettoiduna, lihtsalt arengut, väetades kuni augusti keskpaigani. toiduna, toidu Isetolmleja. kaunistamiseks jne toitude maitsestamiseks, ravimtaimena, ilutaimena püsilillepeenrasse ja seemned ette kasvatada. Välja istutades jätta madalaks piirdeks, kasvuruumiks vähemalt 30cm meetaimena meetaimena,
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes
riis). Mullastiku struktuuri parandamisel saab inimene väga palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine. 14.Kaera õisiku ehitus Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti. 15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis majanduslikust seisukohast on muidugi kasulik
õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sile, krobe) b) seemnete värvus (kollane, roheline) c) vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud) d) vilja värv (roheline, kollane) e) õite asend (tipmine, külgmine) f) taime pikkus (lühike, pikk) Taimede pikkus kõige rohkem mõjutatav. 4
Seemenete eluiga võib olla kasvu ajal suur Anumas poti sügavus 30cm Õues kasvades vajab Õhuniiskus 80-90% 8-10 aastat Suur niiskus takistab (kivid, tomati kasvuturvas + väetamist tolmlemist (on isetolmleja) liiv) Mullakoorik tekitab õhupuuduse (lõhkuda) Paprika Looduses mitme aastane Valgusenõudlikud Savimuld ei sobi Istutamisel peaks olema 3-4 Vajadusel kasta Esimesed viljad valmivad u.
Kasvuks sobiv mulla pH on 6,8 7,5. Nõuete poolest mullastikule sarnaneb oder nisuga rohkem kui kaeraga. Oder on kiirekasvuline ja vajab seepärast rohkem kättesaadavaid taimetoitaineid. Eriti tundlik on oder väetiste nappuse suhtes kasvu algul. Suviteraviljadest on oder üks lühema kasvuajaga kultuure. Mõned varajased sordid valmivad Eestis 70 päevaga, enamik sorte aga 90 110 päevaga. Soodsates tingimustes moodustub odral 2 3 võrset. Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg Kamajahu Tutvustus:
Sobib energiarikkaks lisasöödaks lüpsilehmadele, eriti karjatusperioodil. Odrapõhk sobib lihaveistele. Toiduks kasutatakse põhiliselt kruupide ja tangudena. Odrajahu kasutatakse vähe. Odrajahust leiba ei saa. Saab kasutada õlle ja piirituse tootmisel, õlleoder peab olema ühtlase suuruse ja kvaliteediga. Peab rohkem tärklist sisaldama. Võrreldes suvinisuga on oder vähenõudlik. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tärkab 2-3 nädala pärast. Tõusmed taluvad 7-8 kraadi öökülma. Oder on isetolmleja taim. Niiskuse suhtes vähenõudlik üks põuakindlamaid teravilju. Transpiratsiooni koefitsient ligikaudu 400. Suviviljadest üks lühema kasvuperioodiga liik seetõttu vajab viljakat mulda. Varajased sordid valmivad umbes 70 päevaga. Enamus sorte 90-110 päevaga. Soodsates tingimustes on odral 2-3 võrset. Kaer Põhiliselt loomasööt. Energiarikas, kaera terad rasvarikkad. Tema proteiin on veiste poolt paremini omastatav. Kaeral on suur kiu sisaldus. Sõklad moodustavad 25%
b) Vägivaldne * õnnetused * tapmised * enesetapud REK: 1)Kliinilise ja bioloogilise surma võrdlus 2) Põhjendage miks on surm evolutsiooni progressiooni tõttu tähtis tegur GENEETIKA Mendeli seadused Gregor Mendel elas 19saj. Teostas katseid taimede hübriididega ja avastas pärilikkuse üldised seadused Katseobjekt: erinevad taimed ja taimeliigid. Tuntuimad katsed hernehübriididega Mida Mendel ristas? Erinevaid hernetaimi Hernesordid õnnestunud katseobjekt: 1) Looduslikult isetolmleja -> lihtne tolmendada 2) Selgelt eristuvad alternatiivsed tunnuspaarid, mille muutlikusaste on väike. Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat) P: (parentes) vanemad F: (filia/filialis) järglased 1,2 põlvkonna number X hübridiseerimine
Millised muutused toimuvad vananedes rakkude ja organite tasandil. Võrrelge kliinilist ja bioloogilist surma. IV. GENEETIKA Geneetika õpetamisel võib läheheda kolmest aspektist: 1.) alustada õpetamist geneetika põhimõistetest, 2.) järk-järgult erinevad ristamistüübid koos kaasnevate mõistetega, 3.) õpetada läbi ülesannete. Monohübriidne ristamine, taimeks oli aedhernes, positiivne- on ühe aastane, on isetolmleja, mendel sai õisi tolmeldada, hernel paljud tunnused esinevad alternatiivsete paaridena, hernel on vähe kromosoome ( 7 paari, a mendel ei teadnud seda)- järelikult vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides, väikene tunnuse muutlikkus, hernes ka saagikas taim, kus sai teha statistikat. Proovis ka hunditubakaga, aga see ei õnnestunud. Monohübriidsel ristamisel vaadeldakse ühe tunnuse kujuemist järglaspõlvkonnas.
annaabi.ee 
