ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m
temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga mägine, kuid enamik riigi pinnast on siiski põllumajanduslikult kasutatav.
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus).
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid,
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki
Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. 6 1.4.Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid keskmine on ikkagi väiksem - umbes 180-190 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on.
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%.
Argentiina 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Kaia Penter, 11b Argentiina. 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas. a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima. c.) Kliima
PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate
........................................9 1.Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub? Kanna nende leiukohad kontuurkaardile. ...........9 2.Millised tööstusharud on esindatud?..................................................................................................................9 3.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda...................................................................................9 4.Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?........................................................................................9 5.Iseloomusta masinatööstuse arengut..................................................................................................................9 6.Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?...........................................................................10
õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika kasutamine) PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST
sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi. Zagreb asub aga üleminekualal niiskelt mereliselt kuivemale mandrilise agrokliimaale, keskmine temperatuur on 13,4(aktiivsete temperatuuride summa tuli 161) kraadi. Nendes kohtades sajab üle 800mm aastas, aga soojemas kliimas on aurumine suurem. Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. e) Maaparandustööd ( niisutamine, kuivendamine) mida selles riigis arvatavasti tehakse. Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist, kui niisutamist, kuna rohkete sademete tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu. Kuivendamine aitab tõsta muldade viljakust ja taimekultuuri tootlikkust. f) Kas kõikjal selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe. Importijana on osatähtsus suurem. 9. Metsaga seotud probleemid selles riigis. Üks suurimaid probleeme on see ,et metsa ei ole ja see, et metsade mahavõtmine soodustab alade kõrbesutumist. Argentiina põllumajandus 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Argentiinas a) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohalt. Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on head. Pinnamood on põllumajanduslikuks arendamiseks soodne. Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes
ookeani lõunaosaga. Omab ühist riigipiiri Boliiviaga (832 km), Brasiiliaga (1,261 km), Tsiiliga (5,308 km), Paraguaiga (1,880 km) ja Uruguaiga (580 km). Kliima : Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20°C kuni +25 °C ja juulis +10 °C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel
metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania põhjaosas on parasvöötmekliimaga segamets ja kõrgusvööndilisuse ala ning riigi teisel territooriumil on lähistroopilise kliimaga vahemereline kuivalembene põõsastik. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule nii riigi põhjaosas, kui ka teistes riigi osades. Kliima ja agrokliima iseloomustus: Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Lõunaosal on palju ühist Lõuna-Aafrika loodusega, muust osast
Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% 21% 19% 54% B) Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda
päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. 1.4 Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad, mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. 1.5 Soomes on liigniiske pinnas, mille tõttu tuleb pinnast eelnevalt kuivendada ning rajada kanaleid vee äravooluks. 1.6 Soomes on võimalik tegeleda põllumajandusega vaid Kesk- ja Lõuna-Soomes, kuna Põhja-Soomes on liiga külm ja karge. Lõuna- ja Kesk-Soomes tuleb pinnast eelnevalt töödelda (kuivendada), et saaks põllumajandusega tegeleda. 2. 2
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei 3 Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. 2. Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Hiina ekspordib vähesel määral kivisütt Jaapanisse, kuid impordib seda odavamalt sisse, olles teine suurim kivisöe importija. 3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. 4 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Elektrienergia toodang ühe inimese kohta on Hiinas 3.4 Mwh. Võrreldes maailma
Itaalia tarbib 6 korda rohkem energiat kui ise toodab. Itaalia peamise energiaallika nafta tarbimine on järjest vähenenud ning tasapisi on selle asemel suurenenud maagaasi kasutamine. Geograafia Entsüklopeedia lk 228 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/notesanddefs.html#2023 http://www.search.com/reference/Italy Põllumajanduse iseloomustus: Põllumajanduse looduslikud eeldused: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Paljud Itaalased on põllumehed. Tähtsaim kultuur on nisu, millest valmistatakse pastat ja saia. Lisaks kasvatatakse veel oliive, viinamarju, maisi ning suhkrupeeti. Peamiselt maa põhjaosas 14 kasvatatakse veiseid ja Sardiinia ning Sitsiilia kuivadel karjamaadel peetakse arvukalt lambaid ja kitsi. Õpilase entsüklopeedia lk 50 Pinnamood:
korda aastas. PINNAMOOD Selle mõju põllumajanduslikule tootmisele? Pinnamood on Colombias mägine. Natuke alla 20% maast on üle 1000 meetri kõrgusel, kus keskmised temperatuurid jäävad alla 20⁰C. Seal on põllumajdansulik tootmine väiksem aga ülejäänud aladel on keskmised tempid üle 25⁰C ning sajab piisavalt, tänu sellele on tootmine efektiivne. Suurbritannia on peamiselt mägine. Iirimaa osa on tasane ja seega on kõige suurem tootlikus seal. MULLAD. Mis tüüpi mullad on valitsevad? Hinnang nende viljakusele. Colombias on mullatüübi maastiku tõttu väga erinevad. Kõige paremad mehaniseeritud põllumjandause jaoks on lammimullad, mis paiknevad jõgede orgudes ja kallastel, sest on erosiooni vastu suhteliselt kaitstus. Kohvi – ja teised istandused asuvad peamiselt vulkaaniliste muldade peal, millel on suur tootlikus kui kaitsa seda erosiooni eest. Andidest
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud
põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng) Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele? Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Kuna Jaapan on saare riik, siis tema naaberriigid asuvad tast üpris kaugel. Tema naaberriikideks läänes on Põhja ja Lõuna Korea. Nii põhjas kui ka läänes on Venemaa. Need riigid on kõige lähemal Jaapanile. Koreaga on Jaapani rahvastiku tihedus umbes sama, aga Venemaal on see tunduvalt väiksem. Hiinaga on Jaapani rahvastiku tihedus ka sarnane. 4.3.2 Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, põhjused. Rahavastiku tiheduse määrab tavaliselt riigi pinnamood ja vahel ka kliima. Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad. Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest. 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis-vanuselis kooseisu kohta vanus mehed naised kokku
Venezuelas eristub neli põhilist piirkonda. Maracaibo madalikku loodes piirab kolmest küljest mäed, neljandat meri. Ala on lame ja Maracaibo järve poole kaldu. Järv katab suure osa sellest madalast maast. Järvest lõuna pool on maa-ala soine. Vaatamata rikkale põllumajanduslikule maale ja olulisele nafta leiukohtadele oli ala 1990. a asustatud hõredalt. Põhjas kaarena idast läände ulatuvad Andid. Mäed on liigendatud paljude gurudega, mäetipud ulatuvad üle 4 500 meetri. Seal on viljakad orud, kuhu on koondunud suurem osa Venezuela rahvastikust, tööstustest ja põllumajandusest. Kõige läänepoolseim vahemik kulgeb mööda Kolumbia piiri ja on kõige hõredamalt asustatud. Marabaibost kagusse jäävate mägede tipud on aastaringlest lumised. Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandusmaast, mida niisu
Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu
· Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohtmaad eeludseks piimakarjakasvatusele. * Mandriline külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud, lühike vegetatsiooniperiood (lühike kevad, varane sügis) tagab selle, et tööd peab tegema ära hästi kiiresti. * Kaug-Ida Mussoonvaldkond põllukultuurid kannatavad põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
