0.0.1), juhtivaid nulle ei näidata!, 28-256(0-256), klassid:a(id.bit 0)1.0.0.0-127.255.255.255, N.H.H.H(27N-128,224H ligikaudu 16 miljonit),b(id.bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id.bit-110, 192.0.0.0-223.255.255.255, N.N.N.H 221N 28H), IP aadressiga saab kirjeldada võrku ja masinaid(hoste) 128 64 32 16 8 4 2 1 0 0 0 0 0001 0 1 1 1 1111 255 broadcast aadress A(privaat aadress) 10.0.0.0-10.255.255.25 B 172.16.0.0-172.31.255.255 C 192.168.0.0-192.168.255.255 Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid ICMP(Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale
255.255.255 5. 1000000=128 6. 10111111=191 7. C klass 192.0.0.0 233.255.255.255 8. 11000000=192 9. 11011111=223 · Broadcast Multilevi, üks saadab kõik võtavad vastu · Privaat IP vahemikud 4 · Kuuluvad IP aadressid pole laivõrgus marsuuditavad 5 Privaat klassid · A 10.0.0.0 - 10. 255. 255. 255 · B 172. 16. 0. 0 172. 31. 255. 255 · C 192. 168. 0. 0 255. 255 · Luuper aadress masinasse installeeritud 127. 0. 0. 1 · 196. 254. 0. 0 196. 254. 255. 255 · On mõeldud lanide jaoks Võrgumask · Võrgumask on vahend võrgu tükeldamiseks Alamvõrkudeks ( Subnet Mask) · Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks 1. A- 255.0.0.0
sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse. Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja lokaalvõrgud, mis on standard aadressid, mida laivõrgus pole kasutusel ega ei tohigi kasutada.
CSMA/CD CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus. MA - Multiple Access - mitmikpöördus. CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain) Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib). MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus
Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist
identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul
internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline protokoll, kui võrku ühendatakse uus seade annab kohe talle ühe vabadest IP aadressidest, ei pea ise midagi konfigureerima. ARP - address resolution protocol – arvuti saadab kaadri kõikidele arvutitele küsimuse, kellele kuulub vastav aadress. Vastav arvuti vastab oma MAC-aadressiga. ARP jätab mingiks ajaks MAC aadressid meelde. NAT - network address translator. Mitmel masinal võib olla sama IP aadress, NAT translaator muudab seda üldaadressi masina enda aadressiks ja vastupidi Võrguaadresside klassid: • A – standartne/algne. võrgu määrab esimene bait • B – võrgu määravad kaks esimest baiti
sessioon lõppeb, sellel ajal eemaldatakse kirjad, mis kasutaja märkis ära. 16. DNS Inimesed kasutavad internetis surfamisel hosti nimesid kui nad lehekülgi külastavad. See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www.facebook.com, jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS (Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid, mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1)Host aliasing keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing analoogselt eelmisega võib ka
Ethernet 10BASE-2 10 Ethernet 10BASE-T 10 Fast .... 10BASE-TX 100 Gigabit ... 1000BASE-TX 1000 Keerupaarikaabli valmistamine · kaabel (Cat6) · Tangid · Pistik · Murdumiskaitse Ethernetti protokoll Põrge (collision) Mõlemad osalised katkestavad saatmise, mingi aja pärast proovivad jälle Põrkedomeen (collision domain) Võrgu koormatus (utilization) ~30 % Võrguaadress IPv4 aadressid on 32-bitilised, koosnedes neljast oktetist · 193.40.11.14 · Alamvõrgu mask o (00)A klassi võrkude puhul 255.0.0.0 (0-126) o (10)B klassi 255.255.0.0 (128-191) o (110)C klassi 255.255.255.0 (192-223) · Võrgu address 193.40.11.0 (255.255.255.0 Konkreetse arvuti osa adressis 0.0.0.14 IP adressi saamine Fikseeritud IP-aadress DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) Traadita võrk WiFi (Wireless Fidelity) IEEE 802.11
mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. IP aadressid on jagatud nelja klassi: - A-klass – võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. - B-klass – võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas võrgus). Aadressid 128.0.0.0 kuni 191.255.255.255 - C-klass – võrguosa 24 bitti (kuni 16 miljonit võrku), hostiosa 8 bitti (kuni 256 arvutit igas võrgus). Aadressid 192.0.0.0 – 223.255.255
WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). 802.16 - IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu) standardite komplekt aastast 2002, mis näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega kuni 60 km. See on ühtlasi WiMax'i spetsifikatsiooni tehniline nimetus. 6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP- protokolli IPv4
MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber.Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressivastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. Võrgukiht Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6- Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea
Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede ,,parimat võimalikku teed pidi". Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi
Darwin Streaming Server, Vitalstream, Speedera. 1.4.2. Andmevõrk Lähtuvalt olukorrast kasutatakse meediapakettide edastamisel erinevaid aadresseerimisi: 1) dMuasltie(mc)-ühjonrf valitudõsehm,kponbvrtidul; 4) dLevastui(broc)-kmn lgtõie,vsoadukjprühnt; 5) kÜuedsiat(nc)-ühljvõ,kseriutdnäalmvose,kSyp; Näide- meediaserverite striimimiseks seadistamisel saab teha valikuid, kombineerides protokolle ja adresseerimismeetodeid: 6) UDP Unicast: Üksikedastus. Sisesta IP address (vahemik 0.0.0.0 - 223.255.255.255) 7) UDP Multicast: Saada mitmele arvutile kasutades multiedastust. Sisesta gruppi IP- aadress (vahemik 224.0.0.0 - 239.255.255.255) 8) HTTP: Saada kasutades HTTP protokolli. (Easy Streaming, 2007) Multipleksimiseks nimetatakse mitme signaali või teabevoo viimist sellisele kujule, et neid saab samaaegselt edastada ühel signaalikandjal üheainsa liitsignaalina.
keerulisem (nt tegelt võib seal olla veel Bobi piirkond kirjas a la relay.east- europe.hotmail.com). DNSi saab kasutada, et leida see keerulisem email üles. Koormuse jaotamine (?) - Load distribution, Kopeeritud veebiserverite vaheline liikluse jaotamine. Suuremad saidid nagu cnn, facebook jne omavad mitut serverit, mis kõik jooksevad omaette süsteemina ja neil kõigil on oma IP aadress. Kui klient teeb DNS päringu nt cnn.com jaoks, siis DNS tagastab talle kõigi nende serverite IP aadressid, aga vahetab iga vastuse puhul nende järjekorda, sest tavaliselt HTTP request läheb sinna IP aadressile, mis on kõige esimene. Miks on üldse mitu DNSi, mitte üks eriti suur server: 1. Kui sellega läheb midagi ****, siis põhimõtteliselt internet kukub kokku 2
tegeleda sessioonide, andmevoo tükeldamisega osadeks ja nende taasühendamisega andmevooks, vea- ja vookontrolliga jms. _ edasi küsida. 1110multicast address. 224-239. 32 bitti kõik. MAC aadress Kasutatakse, et saada datagramm ühest liidesest teise füüsiliselt ühendatud Application layer - Rakenduskihi protokollid on kui arvutiprogrammide lisad (API-d), et teostada andmete liigutamist rakenduste vahel. 17.Töökindel andmeedastus
autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui host kasutab teenusepakkuja internetilahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid, kes on vastutavad selle teise hosti IP eest. Peale seda valib lokaalne server välja ühe nimeserveri aadressi ja küsib sealt, mille peale nimeserver tagastab autoratiivse serveri IP, kes teab selle hosti aadressi ja lõpuks küsib lokaalne server autoratiivse serveri käest ja saab vastuse IP näol ning see edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine järgmiselt: host loob päringu lokaalsesse DNS
o Juurserver – Sisaldab infot kõiki tippdomeenide kohta (.com, .org, .edu). o Autoratiivne nimeserver – tema andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. o Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid, kes on vastutavad selle teise hosti IP eest. Peale seda valib lokaalne server välja ühe nimeserveri aadressi ja küsib sealt, mille peale nimeserver tagastab autoratiivse serveri IP, kes teab selle hosti aadressi ja lõpuks küsib lokaalne server autoratiivse serveri käest ja saab vastuse IP näol ning see edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Päringud:
Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele. Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks. ARP abil
Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, FHSS Muudetakse hüppeliselt sagedust (vastavalt koodile -> erinevatele sagedustele); DSSS - Muudetakse spektrit hajutavat koodi |||FHSS kasutab täna vaid Bluetooth. |||| mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud Ühesõnaga DSSS on parem. veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud
Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host). Aadresside töötluse hõlbustamiseks on võetud kasutusele nn. punktnotatsioon, mille puhul aadressid esitatakse punktidega eraldatud 8-bitiste arvudena (oktettidena), nii et kasutusel on arvud 0 kuni 255. See aadressimehhanism on jagatud veel kolme klassi (A, B, C), mis võimaldavad eripikkusi võrgu- ja seadmeaadresse. IP-aadressides ei ole kunagi arve 0 ja 255, sest need on varutud leviaadressideks (broadcast), mille järgi sõnum saadetakse kõigile vastava IP-võrgu jaamadele.Address Resolution Protocol (ARP) teisendab Ethernet-aadressi Interneti-aadressiks
Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
Allikas saadab valja sõnumi M ,sellele omakorda · 3 esimest baiti tootja põhine, 3 tagumist lisatakse baiti kaardi number tootja registris paisesse vajalik infot igas OSI kihis (header). Kanalikihis on kasutuses adresseerimiseks MAC Pakettside ehk seadme Kuidas tehtud aadressid (igal vorguseadmel oma unikaalne -Sidekanalite(ressursside) jaotus aadress). -Infovoog tükeldatakse ja kapseldatakse UDP user datagram protocol on -Andmepakett: sidekontroll ,mis pakub · Päis suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel · Keha internetiprotokolli
статического IPv6-адреса требуется также указать статический IPv6- адрес DNS-сервера. Для настройки IP-конфигурации сетевого подключения можно использовать утилиту командной строки netsh. Чтобы назначить в командной строке статический IPv4-aдpес и маску подсети netsh interface ip set address "local area connection" static 192.168.33.5 255.255.255.0 Для того чтобы помимо конфигурации IPv4 определить основной шлюз, в конец команды можно добавить соответствующий адрес. Существует множество приемлемых вариаций синтаксиса Netsh. Например, вместо команды netsh interface ip можно ввести команду
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse
HTTP (hypertext transfer protocol). Berners-Lee based the World Wide Web on Enquire, a hypertext system he had developed for himself, with the aim of allowing people to work together by combining their knowledge in a global web of hypertext documents. With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch Berners-Lee founded the W3 Consortium, which coordinates World Wide Web development. www.w3c.org. Active in semantic web project 1990 :TBL browser, runs on NeXT 1990 WWW taustaks: mis oli ja mis ei Oli selleks ajaks: Hulk aega olemas olnud internet Email, ftp, gopher ja muud failivahetussüsteemid internetis Apple’i HyperCard (umbes nagu html, aga ühe masina piires)
Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada. Näiteks võib virtuaalmälus olla kaks korda rohkem aadresse kui põhimälus. Virtuaalmälu kasutav programm ei saa küll kõike tööks vajalikku korraga põhimällu kirjutada, kuid arvuti suudab siiski sellist programmi täita, kopeerides kettalt põhimällu ainult täitmise antud antud etapil vajalikke programmiosi. Mida
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Response 1. 11131 0% Student Value Correct Answer Feedback Response 2. 11264 100% 3. 12522 0% 4. 1023 100% 5. 10037 0% Score: 0/10 2. Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Direct 0% address 2. Count 0% 3. Flag 0% 4. Pointer 100% 5. Loop 0% Score: 0/10 3. Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 512 B 0% 2. 1KB 0% 3. 2KB 100% 4. 4KB 0% Score: 0/10 4. Kas register ja mälupesa on samad asjad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
