IP aadressid (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Arvutivõrgud

0.0.1), juhtivaid nulle ei näidata!, 28-256(0-256), klassid:a(id.bit 0)1.0.0.0-127.255.255.255, N.H.H.H(27N-128,224H ligikaudu 16 miljonit),b(id.bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id.bit-110, 192.0.0.0-223.255.255.255, N.N.N.H 221N 28H), IP aadressiga saab kirjeldada võrku ja masinaid(hoste) 128 64 32 16 8 4 2 1 0 0 0 0 0001 0 1 1 1 1111 255 broadcast aadress A(privaat aadress) 10.0.0.0-10.255.255.25 B 172.16.0.0-172.31.255.255 C 192.168.0.0-192.168.255.255 Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid ICMP(Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale

Arvutivõrgud

6

doc

Arvutivõrgud

0 ­ 191.255.255.255 5. 1000000=128 6. 10111111=191 7. C klass ­ 192.0.0.0 ­ 233.255.255.255 8. 11000000=192 9. 11011111=223 · Broadcast ­ Multilevi, üks saadab kõik võtavad vastu · Privaat IP vahemikud 4 · Kuuluvad IP aadressid pole laivõrgus marsuuditavad 5 Privaat klassid · A 10.0.0.0 - 10. 255. 255. 255 · B 172. 16. 0. 0 ­ 172. 31. 255. 255 · C 192. 168. 0. 0 ­ 255. 255 · Luuper aadress masinasse installeeritud 127. 0. 0. 1 · 196. 254. 0. 0 ­ 196. 254. 255. 255 · On mõeldud lanide jaoks Võrgumask · Võrgumask on vahend võrgu tükeldamiseks Alamvõrkudeks ( Subnet Mask) · Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks 1. A- 255.0.0.0

Arvutiõpetus

12

doc

Lõputöö

sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse. Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja lokaalvõrgud, mis on standard aadressid, mida laivõrgus pole kasutusel ega ei tohigi kasutada.

Arvutiõpetus

54

docx

Arvutivõrgud ja andmeside

CSMA/CD  CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus.  MA - Multiple Access - mitmikpöördus.  CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain)   Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni  Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater)  Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks  võimendab signaali(ka taasformeerib).  MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline  Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust  Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader  Preambula = 8 baiti (1010101010....101011)  Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus  0-1500 - pikkus

Arvutivõrgud

22

doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) ­ loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) ­ loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik

Arvutiõpetus

32

doc

Network üldiselt

millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist

Arvutiõpetus

161

pdf

OSADMIN1

03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Töölaud ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Infotehnoloogia teaduskond ► IT kolledž ► ICA0001-EST ► Testid ► OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Alustatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.26 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.47 Aega kulus 21 min 17 sekundit Hinne 12, maksimaalne 12 (100%) https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567789&cmid=73422 1/7 03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Küsimus 1 Kuidas vahetate võrguliidese eth1 IP-aadressi Ubuntu Linuxi käsureal? Õige eth1 võrguliidesel on staatiline IP. Hindepunkte 1/1 Valige üks:

Kategoriseerimata

12

docx

Arvutivõrgud vastused

1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav

Arvutivõrgud

Meedia

Kommentaarid (0)