koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm, 2. Projekti NPV on positiivne ja 3. Kasumiindeks on üle 1.0, Siis võib selle projekti vastu võtta. Pikaajalised investeeringud ja nende finantseerimine Pikaajaliste investeeringute planeerimine on kasumi saamise eesmärgil tehtavate pikaajaliste (kasumit ei saada tavaliselt varem kui aasta pärast) investeerimisotsuste vastuvõtmine. Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...);
ilmneb eelkõige: Varade väärtuse määramisel; Väärtpaberi teoreetilise hinna koostamisel; Laenuamortisatsiooni graafikute koostamisel. Raha tänane väärtus on suurem tulevikuväärtusest, kuna: Täna raha eest saadav heaolu ületab kunagi tulevikus saadava võimaliku heaolu, seega peab tänasest tarbimisest loobumiseks pakkuma rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus
nüüdisväärtuse arvutamiseks. Näiteks on tarvis teada 2 aasta pärast saadava rahasumma 6500 eurot nüüdisväärtus, rakendades diskontomäära 2,5% aastas. Kasutades alljärgnevat arvutusvalemit nr 3, saame rahasumma nüüdisväärtuseks 6186,79 eurot. PV = FVn / ( l + i) n FVn - tulevikus saadav rahasumma i - diskontomäär n - perioodide arv (aastat) 9. Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. Investeeringud jagunevad reaal- ja finantsinvesteeringuteks. Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski. Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil. 10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? *reaalinvesteeringud käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või
pakutakse optimaalseks tasuvusajaks 24 aastat. Suuremamahuliste projektide (nt. kinnisvarainvesteering) optimaalseks tasuvusajaks võib lugeda 10 aastat Meetodi nõrkused:1) Ignoreerib raha ajaväärtuse kontseptsiooni, kuid seda on võimalik kergesti kõrvaldada diskonteerimismeetodiga, 2) Ignoreerib rahavooge, mis leiavad aset peale projekti tasuvust, 2) diskonteeritud tasuvusaeg (ka tasuvusaja nüüdisväärtus) (discounted payback period, DPB), 3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI) kui PI > 1, võib projekti vastu võtta, PI < 1, projekt tagasi lükata, 5) modifitseeritud kasumiindeks (modified profitability index, MPI), 6) arvestuslik rentaablus (accounting rate of return, ARR), keskmine tulumäär, investeeringu tulumäär (ROI) kui ARR > ROA(varade koguväärtus), siis võib projekti vastu võtta, ARR < ROA, siis tuleb projekt tagasi lükata, ARR = ROA, investeering on piiri peal, 7) nüüdispuhasväärtus (net present value, NPV)
põhi- ja käibekapitali suurendamiseks, sisseseade ja kaubavaru soetamiseks. 2) Finants ehk portfelliinvesteering- rahamahutus dokumentidesse (aktsia, väärtpaberid), mis näitavad kontrolli ja juhtimise õigust teiste varade üle. 3) Mitteaineline investeering- kulutused koolitusse, uurimis- ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad.7 Investeering (kitsamas tähenduses)- investeerimine ühiskonna tegeliku kapitali juurde kasvatamist, ehk ainelise kapitali formeerimist. Koguinvesteering- kulutused uutele tootmishoonetele, seadmetele, tehnika soetamine maaparanduseks ja muudele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering (netoinvesteering)- lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. Kui puhasinvesteering on positiivne, siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja
saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak) KE(keskmine enamsaak) AE (astmeline enamsaak) Tegemist on ühesisendilise tootmisfunktsiooniga y = f(x) saak sõltub vaid N väetisest KE = SE/KR KR- summaarse enamsaagi jagatis kõigi (kogu -)ressursside kohta. 11. Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik)
Paljud kavandatavad projektid rahastamist ei leia, kuigi tavaliselt on raha rohkem kui häid projekte. Mõnikord võib projekt jääda rahastamata ka seetõttu, et ei osata teha investeerimisprojekti finantsanalüüsi, sh riskianalüüsi. Seda kõike saab kokku võtta kapitali eelarvestamise alla. Tegemist on strateegilise finantsplaneerimisega. Projekti finantsanalüüsiks tuleb teha võimalikult hea pikaajaline finantsplaan. Finantsplaanis tuleb planeerida investeeringud käibekapitali ja põhivarasse ehk sisuliselt hinnata projekti esialgset maksumust. Seejärel tuleb leida tulevad (oodatavad) rahavood ja vara jääkväärtus projekti lõppedes. Oodatavaid rahavooge leides tuleb arvestada üksnes inkrementaalseid 5 Käesolevas peatükis käsitletakse äriprojektina kindla tähtajaga pikaajalist investeeringut, mis tähendab põhivara soetust ja käibekapitalisse raha paigutamist, et tulevikus tekiksid positiivsed rahavood. Äriprojekti
investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on
6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt realiseeritavad investeeringud ehk kõrge likviidsusega varad. Raha ja selle ekvivalentide laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega. Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus
saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes. KE(keskmine enamsaak)-leitakse summaarse enamsaagi jagatisena taiendressursside kogumi kohta KE = SE/KR AE (astmeline enamsaak)-kujuneb sisendite jarjestikulisel lisamisel 11:Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik)
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F
Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab
· ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid:
erastamise. Hinnanguliselt viidi põllumajandussektorist välja ¾ tagastatud või kompenseeritud varast. Seetõttu on ka pidev investeeringute puudujääk. (Maaelu arengu aruanne 2012 lk.90) · Aastatel 2002-2004 (Eliga liitumiseelne periood) investeeriti keskmiselt 48,2 mln eurot aastas · Aastatel 2005-2008 (EL liikmena) keskmiselt 144,8 mln eurot · Aastatel 2005-2009 on põllumajanduses investeeringud põhivarasse ühe töötaja kohta olnud kõigi tegevusalade keskmisest 63,7% võrra suuremad Reformid 1988-1995 algatatud reformid muutsid põllumajanduse senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid · 1989.a. võeti vastu Taluseadus, mis pani alguse esimestele õiguslikul alusel loodud taludele ning seda võib pidada restruktueerimise alguseks · 1991.a. Maareformiseadusega tagastati maa õigusjärgsetele omanikule ja võimaldati maad erastada
ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega).
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused
vilja jahvatamine leiva küpsetamine leiva pakendamine ja müük Ülesanne 21. Kõige rohkem inimesi töötab tertsiaar ehk teenindussektoris. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt vähenenud nende inimeste arv, kes töötavad primaarsektoris. Võttes aluseks toote valmimisel põhitegevusega kaasnevad tegevused (varemkirjeldatud ülesandes 16), leidke 4-5 õpilasega rühmas vastused järgmistele küsimustele: 1. Mis võivad olla primaarsektori osakaalu vähenemise põhjused majanduses? Sõnasta vähemalt kaks põhjust. 2. Kuidas mõjutab primaar- ja sekundaarsektori ettevõtete käekäik teenindussektorit? 3. Mis võivad olla tertsiaar ehk teenindussektori kasvu põhjused kiire majanduskasvu aegadel? 1.5 RIIGI ROLL JA FUNKTSIOONID MAJANDUSES ja ETTEVÕTLUSES Peatüki algul kõnelesime sellest, et kõik majandustegevuses osalejad ehk majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel. 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju 21. Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.