Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt)
astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud
TRANSKRIPTSIOON GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Andke seletus järgmistele mõistetele või terminitele: a. Transkriptsioon - DNA kodeerimine RNA-ks b. Operon - geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni | ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeerunud klastriteks c. Promootor - DNA järjestus, mis koosneb ~40bp piirkonnast d. mRNA protsessing transkriptsioonijärgne RNA molekulide töötlemine e. Enhanser lühike osa DNA-st, mis seob omavahel proteiinid, mida nimetatakse aktivaatoriteks. f. Topoisomeraas (güraas) - eelnevad ja järgnevad polümeraasile, et leevendada despiraliseerumisest tingitud pingeid 2. Milles seisneb (ja kellelt pärineb) molekulaarbioloogia keskne dogma? Illustreerige vastust joonisega! DNA -> transkirptsioon -> RNA -> translatsio...
Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivne analüüs : Käsitleb meetodeid, mida kasutatakse määramaks komponentide sisaldusi Iga kvantitatiivne analüüs koosneb astmetest, neid on vaja korralike ja usaldusväärsete tulemuste saamiseks Kvantitatiivne analüüs : Mis tüüpi informatsiooni on vaja; - Täielik analüüs-eesmärk on määrata iga komponendi sisaldus proovis;
MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside ● Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline) Mina-konseptsioon- teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle) MK sotsiaalne funktsioon- teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ära ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) MÕJUSTAMNIE Tsentraalne- loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Perifeerne tee- sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Käitumise vormimise tagajärijetüübid: ● Käitumise sagedus kasvab: ○ pos kinnitamine- tasu
Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime). Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, millega segu lahutamine toimub tänu kitsalt spetsiifilistele interaktsioonidele, nagu antigeen-antikeha, ensüüm-substraat või retseptor-ligand vastastoime. Afiinsuskromatograafiat kasutatakse mingi komponendi väljapuhastamiseks segust puhverlahusesse ja kontsentreerimiseks, mingi komponendi sisalduse vähendamiseks segus või ligandide otsimiseks. Statsionaarse faasina kasutatakse tavaliselt geelimaatriksit (enamasti agaroosi), kuhu on kinnitatud ligand, millele seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent.
Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: mis meetodit kasutatakse; proovivõtt ja töötlus; meetodi rakendamine; andmetöötlus ja nende registreerimine. Meetodi valik Arvestatavad faktorid: täpsus ja tundlikkus, maksumus, analüüsitavate proovide arv, proovi komponentide arv Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB
- julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine
Ioonvahetuskromatograafia, hüdrofoobsuskromatograafia, geelfiltratsioon-kromatograafia, afiinsuskromatograafia. Vedelikkromatograafias toimub eraldamine valgumolekulide erinevaid füüsikalis-keemilisi omadusi kasutades. Ioonvahetuskromatograafia eraldamine vastavalt valkude laengule. Hüdrofoobsuskromatograafia vastavalt valkude hüdrofoobsusele. Geelfiltratsioon-kromatograafia vastavalt valgumolekuli suurusele. Afiinsuskromatograafia vastavalt interaktsioonidele. 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg (protein fingerprinting). Elektroforees kujutab endast laetud molekulide liikumist elektriväljas. Valkude elektroforees viiakse läbi pooltahkes keskkonnas geelis. SDS-PAGE valgud denatureeritakse ja ,,laetakse" SDS molekulidega (SDS'l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate
kolleegid) Suhete tüübid. Jaotatakse: Kestvuse alusel – lühi-ja pikaajalised Läheduse alusel – lähedussuhted, nt. pere, sõbrad, romantilised suhted Tegevuste alusel – mida koos tehakse, nt. abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna)
Eluaat on mobiilne faas, mis liigub mingis kindlas suunas. Eulaat, mis sisalad analüüsitavat ainet on eluent. Mobiilne faas võib olla gaas või vedelik. Eraldamine toimub valgu erinevaid omadusi kasutades: a) ioonvahetuskromatograagia- vastavalt valkude laengule b) hüdrofoobsuskromatograafia- vastavalt valkude hüdrofoobsusele c) geelfiltratsioon-kromatograafia-vastavalt valgumolekuli suurusele d) afiinsuskromatograafia-vastavalt valkude interaktsioonidele 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg Elektroforees- laetud molekulide liikumine elektriväljas, viiakse läbi pooltahkes keskkonnas – geelis e) SDS-PAGE – geelelektrofereesi meetod, kasutatakse ioonset detergenti SDS (sodium dodecylsulfate). Valgud denatureeritakse ja „laetakse“ SDS molekulidega (SDS’l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule
2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3. Kvantitatiivse analüüsi astmed. · Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: - mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. · Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv · Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB
regulatsiooni olemust. Mõnede heterodimeeride puhul on igal monomeeril kindel järjestuse äratundmise spetsiifika. Kombinatoorne sidumine nende valkude puhul suurendab äratundmissaitide hulka. Kolme erineva faktori monomeerid võivad teoreetiliselt moodustada 6 homo- ja 6 heterodimeerset faktorit jne. Samas võivad aktivaatori monomeeriga kombineeruda ka inhibiitor, mis takistab seondumist DNAle. Kombinatoorne kompleksus on omane nii sidumissaitidele kui regulatoorsetele interaktsioonidele. 23. Mis roll on histoondeatsetülaasidel (HDAC) ja mis funktsioon on histoonatsetülaasidel (HAT)? Repressor-indutseeritud histoonide N-terminaalne deatsetüleerimine. Repressori DNA'd-siduv domeen (DBD) interakteerub URS'ga. Repressori repressioonidomään seob multivalk-kompleksi, mis sisaldab histoondeatsetülaasi alaühikut. Nukleosoomide N-terminuste deatsetüleerimine repressori sidumissaidi lähedal inhibeerib GTF'de seondumist TATA-box'le ja seega represseerib transkriptsiooni.
Planktoni paradoks, ka Hutchinsoni teema erinevad planktonid elavad samas nissis, aga erinevad liigid jäävad püsima. Makawi järves on punt eri liike kalu, kes söövad kõik sama asja, aga elavad õnnelikult edasi. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurente väljasuremine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. Mittetasakaaluline diversiteet konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Tänapäevane mittetasakaaluline teema konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, sest neid on süstemaatiliselt alahinnatud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. See on väline faktor, tulekahjus, üleujutused, vulkaanipursked. Meritähe Pisaster eemaldamisel lahest vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eemaldamisel saakloomade liigirikkus langes oluliselt
Niiskes troopikas on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. MacArthur ja Wilson uurisid kuidas ühel saarel kujuneb välja elustik ja diversiteet. Graafik. Koosluste kujunemine on nissiruumi täitumine bioloogiliste liikidega. Gause reegel. Joonis. Immigratsioon ja konkurentne väljatõrjumine hoiab asja tasakaalus. Lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodilised häiringud. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Tüüpilised häiringu näited on herbivooria, karnivooria, parasiit, üleujutus, vulkaanipurse, inimtegevus ka. Häirimine tihti kahjustab rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike. 20.04.09 Liigifondi teooria uudsus seisneb selles, et tõstatati küsimus kuivõrd on diversiteeti
valkude agregeerumist (b). - laktoglobuliini lahustuvus on minimaalne isoelektrilises punktis. Joonis 3.11. Väikeste ioonide mõju makroioonide vahelistele interaktsioonidele. a) Kui laenguga makroioon asetada soola vesilahusesse, siis klasterduvad tema ümber väikesed vastasmärgilised ioonid, moodustades vastaslaengutest ioonatmosfääri. b) Madala ioonse jõuga lahustes on makroioonide vaheline interaktsioon tugevam kui kõrge ioonse jõuga lahuses, kus makroioonide ümber moodustunud ioonatmosfäär varjestab nende laenguid. 20
Replikatsioon toimub virioplasmas ehk inklusioonkehades, kus tekib võrgustik virraalsete RNA-de ja kapsiidide kokkupanekuks. Rotaviiruse NSP3 inhibeerib rakus translatsiooni NSP3 toimib sarnaselt raku poly(A)-d siduvale valgule (PABP) ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks. NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele aktiveerib NSP3 poone eIF- 4G sidumine viiruse mRNA-de translatsiooni Samal ajal surub NSP3 maha peremehe RNA-de translatsiooni Sugukond Partitiviridae Taimede ja seente viirused. Virion T=1. Genoom koosneb kahest dsRNA segmendist pikkustega 1,4- 2,4 kb, mis pakitud eraldi virionidesse. mRNA-d on monotsistroonsed. Kodeerivad vastavalt kattevalku ja replikaasi. Sugkond Endornaviridae Taimede ja seente ja vetikate. Ei moodusta virione.
seaduslikele ja tõhusatele vahenditele nende edu sümbolite saavutamiseks. Ameerika ühiskonnale iseloomulik rahalise edu ülemäärane tähtsustamine ja auahnuse kultiveerimine toovad kaasa ängistuse, vaenulikkuse, neurooside ja antisotsiaalse käitumise laialdase leviku (Merton 2002: 101). Sotsiaalse protsessi teooriad I • Kuritegelik käitumine on indiviidi sotsialiseerimisefunktsioon. • Teooriad pööravad tähelepanu inimeste interaktsioonidele erinevate institutsioonidega, organisatsioonidega ja protsessidega ühiskonnas. • Kui suhted institutsioonidega on positiivsed, toetavad nad indiviidi pro-sotsiaalset käitumist. • Igast inimesest, vaatamata rassile, klassile jne võib saada hälvik või kurjategija. Sotsialiseerimise elemendid Kõige rohkem uuritakse järgmiste sotsaliseerimise elementide mõju kriminaalsele karjäärile: • Perkond • Kool • Eakaaslased
elavad õnnelikult edasi. Troopilises metsas puud kaa. Keskkond muutub tihti kiiremini, kui liikide konkurentne välasutemine. Keskkond on laiguline ja igas laigus kujuneb välja oma tasakaal, mis vastab Gause printsiibile. 50. Mittetasakaalulise diversiteediteooria eeldused ja põhiseisukohad(millised protsessid takistavad konkurentsitasakaalu saabumist)? Mittetasakaaluline diversiteedi käsitlus - Grime konkurentsi tasakaalu ei saa maailma tekkida, kuna lisaks interaktsioonidele mõjutab kooslusi perioodiline häirimine. Häiring on mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus. (parasiidirünnak, herbivooria, üleujutus) Tänapäevane mittetasakaaluline teema- konkurentsi tasakaalu reaalses maailmas ei saa tekkida, kuna koosluste konkurentsi mõjutavad ka perioodilised häiringud. häiringud on väga tähtsad evolutsioonifaktorid, neid on süstemaatiliselt alahinnatud. häiring - mingi välise jõu põhjustatud
28. Edusammud inimkeele mõistete õpetamisel loomadele, tuleviku väljakutse. Loomadega on püütud suhelda arvutiklaviatuuri, tähesümbolite, häälitsuste jms. abil Need uuringud on paljastanud loomade märkimisväärse võimekuse suhtlemisel LOOMADE KOOSELU. 1. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Seepärast on erinevate loomaliikide seltsingutel väga erinev sotsiaalne struktuur 2. Solitaarsed loomad. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid. 3. Kodupiirkond. Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda 4. Territooriumid, nende funktsioon.
Edusammud viipekeelega, arvutite abil jms. Loomad suudavad palju suhelda, meie lihtsalt ei suuda neid mõista. Edaspidised jõupingutused peaksid olema suunatud mitte niivõrd meie keele õpetamisele loomadele, vaid pigem loomade endi keele tundmaõppimisele. 9.LOOMADE KOOSELU. Loomaühiskondade iseorganiseeruvus. Solitaarsed loomad. Kodupiirkond. Loomaühiskonnad iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, nende omavahelistele interaktsioonidele. Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse. Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja
Ka automatiseeritud aminohapete analüsaatorid on ioonvahetuskromatograafid. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Selle meetodi täpsem iseloomustus on toodud laboratoorses töös nr 2.2. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, mille puhul segu lahutamine toimub tänu kitsalt spetsiifilistele interaktsioonidele, nagu antigeen-antikeha, ensüüm-substraat või retseptor-ligand vastastoime. Afiinsuskromatograafiat kasutatakse mingi komponendi väljapuhastamiseks segust puhverlahusesse ja kontsentreerimiseks, mingi komponendi 35 sisalduse vähendamiseks segus või ligandide otsimiseks. Statsionaarse faasina kasutatakse tavaliselt geelimaatriksit (enamasti agaroosi), kuhu on kinnitatud ligand, millele seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent
struktuur, mistõttu neid võib nimetada loomaühiskondadeks. Kuna kaasaegse teadmise järgi loomarühmad tervikuna looduslikule valikule ei allu, siis tekib küsimus, kuidas sellised keerulise struktuuriga loomade seltsingud on saanud tekkida? Looduslikule valikule alluvad tõepoolest isendid, mitte rühmad, ja loomaseltsingud iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, isendite omavahelistele interaktsioonidele. Sõnaga – seltsinguteks organiseerumise kalduvus peitub liigi isendite geenides. Sugulussuhted ja kooselu – On leitud, et üheks tähtsamaks teguriks, mis loomade seltsingutesse koondumist ja sotsiaalset käitumist oluliselt soodustab, on seltsingu liikmete vaheline sugulus. Hoiatussignaalid – Näiteks on pesitsuskolooniate ja mitmesuguste muudegi seltsingute puhul tavaline, et nende liikmed hoiatavad üksteist kiskja
a mehel) koos Wolffi juhaga munandimanuse, seemnejuha ja seemnepõiekese moodustumisele suguorganite arengus III etapp: Kolmandas etapis areneb sarnasel viisil eelnevatega järelneer ehk metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik funktsionaalne neer amniootidel (roomajad, linnud, imetajad) Metanefros kujuneb tänu vahelmise mesodermi päritolu epiteliaalsete ja mesenhümaalsete rakkude omavahelistele interaktsioonidele Metanefrogeenne mesenhüüm indutseerib paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide Kusejuhapungad omakorda indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma 57 epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad
Kui Kuidas ensüüm aktivatsioonienergiat alandab? 1. üleminekuoleku stabiliseerimine soodsad interaktsioonid üleminekuolekul a. elektrostaatiline katalüüs põhineb laeng-laeng interaktsioonil. Üleminekuolekulga kaasneb erimärgiliste laengute teineteisest eemaldumine, ensüüm paneb vastasmärgilised laengud sinna kuhu liigub eemalduv laeng. Valdav osa interaktsioone looduses on taandatavad laeng-laeng interaktsioonidele (ka kovalentne side baseerub laeng-laeng interaktsioonil) b.üldine happe-aluse katalüüs ensüüm käitub happe või alusena. Kui vaja üleminekuolekule prootonit liita või loovutada, siis selle eest vastutavad ensüümis olevad happelised või aluselised rühmad. Spetsiifiline happe-aluse katalüüs H+ ja OH- 2. Kovalentne katalüüs tekib ensüüm-vaheühend kompleks 3
Temperatuuritõus viib valkude denatureerumisele ning selle tulemusena väheneb raku metaboolne aktiivsus. Põhimõtteliselt tõuseb ensüümi aktiivsus temperatuuri tõstmisel 10°C võrra ligikaudu 2-korda. Ülempiiriks on ensüümi stabiilsus. Seega kaasneb temperatuuritõusuga üle kriitilise väärtuse valkude denatureerumine, mille tulemusena raku metaboolne aktiivsus väheneb. Termofiilsete bakterite ensüümid on termostabiilsemad tänu mittekovalentsetele interaktsioonidele aminohapete vahel. Üldist seaduspärasust on siin raske välja tuua, kuna iga ensüümi puhul on sidemete kombinatsioon erinev. Nende valkude glütsiinisisaldus on võrreldes mesofiilse päritoluga ensüümidega väiksem (muutes nad inertsemaks), nad on tihedamalt kokku pakitud ning nende südamik on apolaarne. Hüdrofoobne südamik takistab solventide ligipääsu valgu sisemistele regioonidele, muutes valgud sel viisil denatureerumise suhtes resistentsemateks
Õnneks ühe indiviidi hambakatu proovist on võimalik välja kultiveerida ligikaudu 20-30 erinevat liiki (tegelik liikide arv võib siis olla 50). Suu mikroflooras domineerivad põhiliselt streptokokid ja Actinomyces spp., vähem esindatud on Veillonella, Haemophilus, Neisseria perekondadesse kuuluvad liigid ja gram-negatiivsed anaeroobsed batsillid. Sellised erinevatest organismidest moodustunud biofilmid võivad oma koostiselt püsida stabiilsetena tänu väljakujunenud interaktsioonidele erinevate liikide vahel, kuid seda stabiilsust võivad mõjutada mitmed keskkonnategurid. Näiteks kui indiviid otsustab süüa suuremas koguses süsivesikuid sisaldavaid toite või jooke, siis tema suu mikroflooras saavad kasvueelise happelist keskkonda taluvad bakteriliigid nagu Streptococcus mutans ja Lactobacillus spp., mis produtseerivad piimhapet ja seeläbi soodustavad hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket.
annaabi.ee 
