Abstraktionism Iseloomulik 1) töö ei oma mingit seost ümbritsevaga 2) loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 3) kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu 4)nende abil väljendatakse kunstniku tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma 5)kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile Esindajad: venelane VASSILI KANDINSKY(1910) , hollandlane PIET MONDRIAN(1914), venelane KAZIMIR MALEVITCH(1913) Suunad: 1)Spontaanne, ekspressiivne Vassili Kandinsky 2)Konstruktiivne, geomeetriline Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari.
Pidevalt toimub midagi etteaimatut, tekib midagi uut, sellega kaasnevad aga ohud, raskused ja probleemid meie jaoks, sest vanadele harjumustele, tavadele ja uskumustele tuginedes ei saa enam kk'ga kohaneda. Pragmatism püüabki välja töötada sellise maailmavaate, mis võimaldaks inimesel elada selles muutlikus, ebakindlas ja ohtusid täis maailmas. Niisiis, mitte alati ei saa tugineda harjumustele, tavadele jne. Selleks, et uue situatsiooniga kohandeda, tuleb tugineda intellektile, mõtlemisoskusele. Intellekt peab olema selleks ,,instrumendiks", mis aitaks meil leida väljapääsu mittestandardsest situatsioonist. Siit ka Dewey filosoofilise õpetuse nimetus-,,instrumentalism": elukk'ga kohanemiseks me kasutame erinevaid ,,instrumente", nende seas ka tavasid, harjumusi, teooriaid. Sellist situatsiooni, mida iseloom. Mittetüüpilisus ja see, et vanade tavade ja harjumuste abil enam väljapääsu ei leia, nimetab Dewey ,,problemaatiliseks situatsiooniks".
tavaliseks. ÜLDIST ABSTRAKTSIONSIMI ISELOOMULIKUD TUNNUSED · loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest · töö ei oma mingit seost ümbritsevaga · kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu · nende abil väljendatab kunstnik omi tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma · kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile ABSTRAKTSIONISMI SUUNAD ABSTRAKTSIONSIM SPONTAANNE, KONSTRUKTIIVNE EKSPRESSIVNE , Vassili Kandinsky GEOMEETRILINE Kazimir Malevitch ABSTRAKTSIONISMI TEKKEPÕHJUSED
Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi. 6. Kuidas mõjub vananemine intellektile? Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas  enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid sündmusi ja fakte. Kristalliseerunud intelligentsus ehk varasemate teadmiste-oskuste kasutamine eriti ei muutu 7. Vananemisega kaasnevad psühholoogilised muutused. Psühholoogilisteks teguriteks on patsiendi meeleolu, tunded, maailmavaade, suhtumine, iseloomuomadused, kognitiivne funktsioneerimine, enesehinnang. 8. Mis on edukas vananemine?
Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest Abstraktses kunstis töö ei oma mingit seost ümbritsevaga, kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu. Nende abil väljendab kunstnik oma tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma. Kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile. Abstraktsionismil on kaks suunda:1)konstruktiivne, geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne. Esindajad on: Kandinsky iga lõuend on "värviteater", püüdlemine leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad . Mondrain ise nimetab töid "neoplastitsismiks", tema loomingus on püüdlemine absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis, enamasti horisontaalid põllud ja luited vertikaalid puud, kellatornid.
Teosed võivad erineda nii esteetilise viimistluse kui ka materjali valiku pooolest, kuna kunstnik kasutab just neid vahendeid ja väljendusviise, mis tema ideed paremini edasi annavad. Esmatähtis on seega idee, mida käsitletakse. 17. Kuidas on omavahel seotud abstraktne ekspressionism, tegevusmaal ja action painting ? Tähtis oli teose valmimise protsess. Abstraktses ekspressionismis maaliti suurele lõuendile. Rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel vormidel 18. Mis iseloomustab op-kunsti, tuntuim esindaja? Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel u (ingl.k.optical art) Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli
emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid, ruudud), allutatud kompositsioonilistele rütmide,e, maalil on läbimõeldud ülesehitus. Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism  kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel,
Suurepärased töötajad järgivad porotsesse. Märkimisväärsed töötajad otsivad viise, kuidas neid protsesse veelgi paremaks muuta, mitte protsesse veelgi paremaks muuta, mitte ainult sellepärast, et neilt oodatakse seda, nad ei oskakski teistmoodi. 10 põhjust, miks talendikad inimesed sinu (juhi) juurest lahkuvad: · Sa pole suutnud neis kirge tekitada. Nutikad ettevõtjad ühildavad töötajate huvid ettevõtte eesmärkidega. · Sa ei leia kasutust nende intellektile. Tuleb tähele panna töötajate andekust. Neile ei meeldi elada igavas maailmas. · Sa ei oska midagi peale hakata nende loovusega. Hea töötaja tahab asju paremaks ja tõhusamaks muuta, lisada väärtust. Mõistlik juht ei pane inimesi kasti ega suru neid raamidesse. Mis kasu sul on võidusõiduhonusest, kui sa ei lase tal joosta? · Sul ei tule välja nende oskuste arendamine. Ükskõik kui tark või andekas inimene
Otsest mõju on täheldatud selliste ülesannete puhul, mis sisaldavad pidevat edu, ja sellistes, kus edu vaheldub ebaeduga. Vanemate lahutamisel langevad kolmandiku laste akadeemilised saavutused. Poiste puhul annab isa hoolitsus paremaid tulemusi grammatikas ja matemaatikas, tüdrukutel aga lugemisel. Varases arengus on isa osalus otseselt seotud poiste arenguga, sest poisid jäljendavad isa tegevust ning arendavad sellega oma probleemi lahendamise võimeid ja intellekti. Tädrukute intellektile on rohkem vajalik isa lahedus ja mõõdukas emotsionaalne distants. Tüdrukud, kes kogevad rohket isahoolitsust suudavad tõenäolisemalt täiskasvanuna oma intellektuaalseid võimeid maksimaalselt ära kasutada. 5 Kooliga kohanemine Koolis on enamus õpetajaid naised ja kui kodus ei ole isa, kes väärtustaks haridust, võib poiss hakata akadeemilisi saavutusi pidama naiste pärusmaaks
leid. - Küpsuslik - konstitutsionaalne põhjus - s.o. pärilik eelsoodumus. Peres esineb sugulastel (eriti meesliinis) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb. Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. - Emotsionaalne häire - esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades).
Arengult vanemas , emotsionaalses ajus, paiknev sümpaatiline närvisüsteem (erutuse pool), ei käitu alati sümpaatselt inimese organismi säästlikkuse seisukohalt. Loodus on andnud ülihaprad võimalused inimesele selleks, et tasakaalustada sümpaatilise närvisüsteemi agressiivsust organismis. Ajukoor, omades pidurdavat võimet meie impulsside ja instinktide pärssimisel emotsionaalses ajus, teeb inimesest küll olevuse, kes kohaneb paremini ümbruskonnaga (tänu intellektile), kuid muudab meie organismi viitsütikuga pommiks, vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida, liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht
Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat ,,raevu ja võimetuse emotsiooni". Tema lavastused toetusid mingem intellektile. Ta ei püüdnud tartlaste kombel vabastavasse ,,lapsemängu" või müüti põgeneda. Tema lavastused olid kujundlikud, esines ka visuaalseid metafoore. Erinevalt tartlastest, püsis tema näitlejate mäng psühholoogilisel ustavusel. 16. Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema
tegevuse arengut? Kõnepuue intellektuaalse alaarenguga isiku puhul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda ja / või ei taha normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. raskused tekivad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi ega kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimisvõimet. Juhul kui esmaseks puudeks on kõnepuue, on olukord teine. Esialgu arenevad neil lastel intelelktuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna lasp ei omanda keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine. Just suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund
peaks seonduma piirkonna kõnekeelse nimetusega Hiinalinn. Esiti oli bambus tuule käes kolisenud, nüüd on ta lõhki kuivanud ja vilistab, kui tuulisem ilm juhtub olevat. Võib-olla on ta lakitud  madala päikesega peegeldub valgus kumeralt pinnalt nii, et lahutub spektriks ja aed paistab nõrgalt vikerkaare värvides. Loodetavalt pole bambuse ootamatud etteasted veel lõppenud. Objektina on lasteaed kahtlemata hõrk. Rohkem või vähem salaja tahame, et arhitektuur pakuks midagi intellektile ja kogemusele, et ta oleks huvitav ning paneks meid imestama. Siseruumi olukorrad on korraga paindlikud ja terased ning sisaldavad seda arhitektuuri tuuma, mille tõlgendamine muutuks ainult enese lepitamiseks selle ruumiga. Hiinalinna lasteaed on õnneks üks niisugustest majadest, mis tekitab tuju arhitektuuri järele. (Pae, 2008) Joonis 20
Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplike ja vastandlike jaotunud asjade mitmekesisus. Asjad määratlevad üksteise suhtes erinevuste kaudu. Mõistus. Ratio võib asju tunnetada võrreldes tuntud tundmatutega ja koostab sarnasuse abil mõisteid. Sarnasusi on palju. Me pole teadlikud sellest, et ei ole võimalik veelgi paremini teadlikud olla. Me ei jõua täiusliku teadmiseni. Ruut , rohkem tahke, ei jõua ringini. Kui püüdleme teadmiste poole, jõuame mitte teadmise tunnetamiseni. Tänu intellektile võime aru saada, et võime asjade omadusi ainult puudutada. Eelistab ratiot ja intellexiat. Ratio  järeldamine. In  kõrgem teadmine, loob seoseid. Me õpetatud mitteteadmise seisundis. Vastuolud ületamatud, Jumalaga sama asi. Kogu maailma lihtsus rajatud Jumalale ja Jumalas on kõik vastuolud kadunud. Matemaatiline võrdlus. Kui on ring, mida suurem R, seda enam sarnaneb kaar sirgele. R=lõpmatus. Vastuolu sirge ja kaare vahel oleks kadunud. Sama Jumalaga. Jumal
Ta on iidol, kujunenud joonte ja masside ahelast, rahuloleva impotentsuse märk. Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus. Ta on kohustatud olema noor, Tema kehal ei tohi olla karvu, Tema liha peab olema elav, ja Tal ei tohi olla seksuaalorganit. Ükski lihas ei tohi häirida Tema kehajoonte sujuvust, ehkki Ta võib olla valutegevalt peenike või soe kiisukese-tüüp. Tema ilme ei tohi vihjata mingilegi huumorimeelele, uudishimule või intellektile, kuigi see võib avaldada absurdsel määral kõrkust või hõõguvat iha - kergelt langetatud laugude ja paokil suuga (stereotüübi jaoks võrdub iha irratsionaalse alistumisega) või, enamasti elavust ja idiootset õnnelikkust. Nähes, et maailm riisub end selle olevuse kasuks paljaks, peab Ta olema õnnelik - terve struktuur lendaks uperkuuti, kui Ta ei oleks õnnelik. Nii et naise lõputult naeratava imidz on kleebitud igale mõeldavale pinnale
(nii kristliku kui islami religiooniga). Alustab üsna truu sürrealismi jüngrina. Nii Breton kui Salvador Dali on tema jaoks alguses väga tähtsad. Teine mõjude kompleks seostud kontseptualismiga. Nagu nimetus ütleb  see on seda tüüpi kunst, mille keskne arusaam on teatud mõiste või idee. Kontseptualistlik kunst pole traditsioonilises mõttes ilus kunst ega kasuta ka traditsioonilisi vahendeid. Eesmärk on teadvustada publikut mingist ideest. Apelleeritakse intellektile. Sellest vaatevinklist saab mõtestada ka Kivisildniku tekste. Kolmas mõjutegur  prantsuse sõjajärgses ühiskonnas eksisteeriv rühmitus OULIPO. Kirjandushuvilised, kes konstrueerisid kirjanduse loomise erinevaid mehhanisme või strateegiaid. Lõid võtteid, kuidas oleks võimalik tekste kirjutada. Nt üks kirjanik kirjutas romaani, milles kordagi ei esinenud e-tähte. Kivisildnik on samuti unistanud tehnoloogilise kirjutamise printsiibist, kirjutamise masinast
2) Pärilik eelsoodumus (kalduvus) - Peres esineb sugulastel (eriti meesliinil) sarnast käitumist, mis ajaga paraneb. Neil lastel ei ole närvisüsteemi kahjustust ega emotsionaalseid probleeme, esineb vaid varasest lapseeast hüperaktiivsus. 3) Emotsionaalne häire- esineb psühhosotsiaalne stress (kodus või koolis). Nende laste käitumine ja aktiivsus on muutlikud (nt. vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades).
vähem subjektiivne või erapoolik. Mõjustava kommunikatsiooni analüüsimine: 1) Tõele vastav ja veenev kommunikatsioon - alati sellist ei ole. 2) Tõele vastav ja mitteveenev. 3) Tõele mitte vastav ja veenev. 4) Tõele mitte vastav ja mitteveenev. Igapäevaelus osutub ebatõene, kuid veenev ja efektne teabeedastus / mõjustus enamasti edukamaks, kuid mitteveenev. Üldiselt esineb manipuleerivat mõjustamist harvemini siis, kui appelreering on tehtud mõistusele / intellektile või faktimälule. Põhilisem mõjustuspsühholoogiast: 1) Tutvusefekt - usutakse või eelistatakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel - kui mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud. 3) Assotsiooniefekt - subjektiivselt tajatud põhjuslik või ühekuuluvuse seos. 4) Argumentum ad hominem - kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi tema esitatud idee, seisukoht või tegevus.
puudega)*tasandusrühm (kõnearengu probladega lapsed + spetsif arenguhäiretega lapsed)*meelepuudega (nägemisvõi kuulmispuudega lapsed)* arendusrühm (mõõduka, raske ja sügava IQ lapsed)* pervasiivsete arenguhäiretega (autismisepktir häired) **erilasteaiad: nt Nukitsamees Tartus, Õunake Tallinnas KOOLIealised lapsed: **eriklassid (vt slaidilt, nt liikumispuudega, LÕK klass, nägemispuudega jne) **erikoolid (nt kõnepuudega lastele, kuulmispuudele, kehapuudega, Intellektile jne) JÄRGMINE LOENG: Nõustamisteenuse korraldus: (infot saab järgmistes asutustes) HARIDSÜSTEEMis: a)Lasteasutus, kus laps käib (kool, lasteaed) Õptajaad + tugispetsialistid on siis tegelejad, nõustajad.Info jagamine sellekohta, mis edasi saab selle lapsega teha + Info jagamine hindamistulemuste kohta = nõustamine Nõustamine on keeruline valdkond. Raskeks teeb see, et üks osapool on asjasse väga
Raskused algavad lapsel teise isiku kõne tajumisest, sest tal pole teadmisikujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erista taju väljas objekte, mida nimetatakse. Tõrked saavad alguse semantika tasandilt: keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Foneemikuulmi spuuded, millele sageli kirjanduses viidatakse, on teisejärgulise tähtsusega. Kõnet võib sel juhul vaadelda kui intellekti proteesi. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimist ja üldistamist. Primaarse alakõne (alaalia) puhul on olukord mõneti teistsugune. Esialgu arenevad neil lastel intellektuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna laps ei omanda keelevahendeid, otsib ta teisi suhtlemisvahendeid (žestid, osutamine jne.). Just suhtlemisaktiivsuse, sh. alternatiivsete vahendite otsimise poolest erinevad kirjeldatud lapsed
Muutused  kehas,  ajus, tööle pärast lapsepuhkuse lõppemist; meelesüsteemides  ja 50aastane mees, kes realiseeris ennast liigutusvilumuses  on  osa presidendina lahkub ametist; kuidas psüühilisest  arengust  ja  nad käitub sageli lesk või leskmees või surev patsient avaldavad  mõju  intellektile  ja isiksusele.  Paljud  inimese  teadmised  maailmast  saame  me  meelte kaudu ja neid saadakse tänu kehalisele aktiivsusele.. Täiskasvanueas Alzheimer`i tõvest Erinevused  vaimses  arengus tingitud muutused ajus (esineb 5% väljenduvad  õppimises, inimestel, kes on üle 65 aasta vanad)Â
Küsimus seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui ,,vägi- valda mittesisaldavat vägivalda", sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on nor- maalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakte- rite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib. Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises, saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral
Küsimus seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui ,,vägi- valda mittesisaldavat vägivalda", sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on nor- maalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakte- rite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib. Agrassiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Üheks vägivaldseimateks peetakse arvuti- ja videomänge. Need ületavad kohati isegi õudusfil- mide taseme. Väga väga suur osa nendest on üsna vägivaldse alatooniga. Nendes on väga suur hulk agressiivsuse tunnuseid
Küsimus seisneb selles, et miks lapsed valivad endale sellise sisuga mänge, mida võib tõlgendada kui „vägi- valda mittesisaldavat vägivalda“, sest otseselt ju keegi surma või vigastada ei saa? Kas see on nor- maalne? Agressiivsusele viitavaid mänge on tegelikult palju. Ilmselt on agressiivsus inimesel pärit just loomariigist. Bioloogia teadus liigitab inimese loomariiki, mitte aga näiteks taime- või bakte- rite riiki. Kui intellektile pakub vägivald naudingut ( ükskõik millises vormis ), siis on see tegelikult üsna ohtlik ja ei või iial teada, millal ja millistes reaalsetes situatsioonides see avalduda võib. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pärast vägivaldse filmi vaatamist suureneb inimesel agressiivsus. Inimesel tekib tung nähtut jäljendada. Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise
annaabi.ee 
