Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks: a. toote kvaliteet b. tootearenduse edukus c. toote hind d. tootearenduse hind Küsimus 2 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00
Küsimus 1 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Vali üks: a. tootearenduse protseduurid b. tootearenduse eesmärgid c. tootearenduse meetodid d. tootearenduse juhtimine Küsimus 2 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks: a. finantseerimine b. tootmine c. müük d. turundus Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? Vali üks: a. 50-60% b. 40-50% c. 60-70% d. vähemalt 70% Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas arvutiprinter on: Vali üks: a
Question 1 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kas arvutiprinter on: Select one: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. platvormtoode d. tehnoloogia survel arendatud toode Question 2 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Select one: a. turu-uuringud b. toote plaanimine c. toote kontseptsiooni kavandamine d. tootmise korraldamine Question 3 Incorrect Mark 0 out of 6 Question text Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? Select one: a. tootearenduse eesmärgid b. tootearenduse juhtimine c. tootearenduse protseduurid d. tootearenduse meetodid Question 4 Correct Mark 6 out of 6 Question text Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Select one: a. tootmine - finantseerimine b
Test 1 Küsimus 1 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas arvutiprinter on: Vali üks: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. tehnoloogia survel arendatud toode d. platvormtoode Küsimus 2 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 15% b. 45% c. 30% d. 60% Küsimus 3 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks: a. moe muutus b. uued piirangud heitgaasidele c
d. toote valmistamise etapis Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Vali üks või enam: a. arendusettevõte b. müügiettevõte c. tootmisettevõte d. koostamisettevõte Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks või enam: a. 15% b. 60% c. 30% d. 45% Kas arvutiprinter on: Vali üks või enam: a. turu tõmbel arendatud toode b. tehnoloogia survel arendatud toode c. tarbijakeskne toode d. platvormtoode Eristatakse riske projekti kavandamisel ja juhtimisel. Milline loetelus ei kuulu kavandamisega seotud riskide hulka? Vali üks või enam: a. kontrolli ebakompetentsus b. valdkondliku kompetentsi puudumine c. projekti osade tasakaalustamatus d. turuuuringute puudulikkus Milline tegevus tootearendusprotsessile esitatavates nõuetes ei sobi loetelusse? Vali üks või enam: a
Mitu eksemplari suudeti Eesti Autotehase näites enne näitust autot valmistada? 1 Milline ingliskeelseist termineist vastab toote väliskuju kavandamisele? industrial design Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? tootearenduse edukus Milline neist tegevustest ei kuulu ettevõttes integreerimist vajavate mõistete hulka? tootearenduse juhtimine Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt? Koostamisettevõte Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? vähemalt 70% Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Müük Millise tootearenduse organisatsiooni vormi puhul on inseneridel oht kaotada oma erialane kompetents? funktsionaalne organisatsioon Kas arvutiprinter on: Platvormtoode Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik?
Integreeritud tootearendus Moodul 1 töö vastused 1.Kui suur osa toote maksumusest kavandatakse tootesse projekteerimise käigus? vähemalt 70% 2. Kas autotehas on oma tootearenduse põhivormilt?Koostamisettevõte 3. milline toodud omadustest ei kuulu tooteperede moodustamise eeliste hulka?paremad tehnilised näitajad 4.Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema?moe muutus 5. Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni?müük 6. Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult?50-60% 7
unustamatuid elamusi ja harivat meelelahutust. Visioon OÜ Agentuur on konkurentsivõimelisim konverentside, eriürituste ja elamusturismi valdkonna ettevõte Balti riikides. Agentuur on tuntud kui uuenduslik ja usaldusväärne partner ka kõige nõudlikumale kliendile. Regiooni ühe juhtiva agentuuri mainet toetavad kvaliteetsed sisemised tööprotsessid, pidev tootearendus ja sihipärane turundus, motiveeritud töötajad ning win-win suhe partneritega. Tunnuslause Empower Your Life. Anna elule hoogu. Meelespea - Missiooni, visiooni ja brand'i kirjeldamisest peaks ilmnema ka ettevõtte positsioneering ehk konkurentidest eristumine (Unique Selling Pont). - Missioon ja visioon ei pea 100% õpikudefinitsioonidele vastama. Hästi sõnastatud
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
- Ettevõtlus- keskkond - Arvestus- keskkond Juhtimisarvestuse Majandustulemuste praktika mõõtmise, - Kulude juhtimine hindamise ja - Planeerimine juhtimise tõhusus - Aruandlus jne Sisesed tegurid - Organisatsioonilised aspektid - Tehnoloogia - Strateegia Joonis 2. Sõltuvusteooria rakendamine juhtimisarvestuses (Haldma, Lääts, 2002). 2. ETTEVÕTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM 2.1. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid Ettevõttesisene kuluarvestussüsteem aitab leida vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud?
Igati põhjalik tasuta abimaterjal ka siis lugemiseks, kui konkreetseid küsimusi parajasti ei ole - küll lugemise peale näpud sügelema hakkavad ja tehes ka küsimused tekivad. Kui peaksid õpingute käigus takerduma, siis oled teretulnud kasutama abi saamiseks Eneta kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti peavad Veebistuudiumi lektorid ja korraldajad foorumitel silma peal ning katsuvad omaltpoolt murelikele pääseteid soovitada. Kuidas saada tööle koodijupp, mis ei tööta? Iga vähegi uue teema juures on selline küsimus täiesti loomulik. Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad.
Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks. Seetõttu kasutatakse allikaid ka käesolevas töös. Sundbo koos Hagedorn-Rasmusseniga esitavad läbi oma uurimuste uusi vaateid elamuse mõistmisel. Erinevate jaapani uurijate koostöös läbi viidud uuringus lähenetakse elamuse tekkimisele füüsilisest aspektist uurides aju impulsse ja
5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35 Puhasnüüdisväärtus 37 Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1
Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed,mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Turunduskommunikatsioon · Turundus: Kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. · Kommunikatsioon (lihtne määratlus): Protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja vahetavad sõnumeid (ühesuunaline kommunikatsioon informatsioon) · Turunduskommunikatsioon: Protsess, mille käigus rakendatakse vahendite ja võtete kogumit brändikohaseks
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
Kriitiliseks tõenäosuse piiriks peetakse 95% (see tähendab, et 95-l korral 100-st avaldub seaduspärasus. Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt
Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng. Ettevõtte transpordi-, ladustamis-, kaubakäsitlus- ja pakkimistegevuste vahelise vastasmõju teadvustamine. Nende sidumine ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Kõige aktiivsemad jaotuslogistika arendamisel olid tootmisfirmad kui tarneahela tegevust määrav ja kontrolliv lüli 1970-ndad. Muutused tarneahela struktuuris. Tootjate ning tarnijate osatähtsuse vähenemine ning suurte jaemüügikettide osatähtsuse kasv tarneahelas
väärtust. Edasi on tootjal võimalus valida rohkem kui sajaleheküljelisest OSRAMI tootekataloogist mitmesaja lambitüübi vahel. Enamiku vajalikke andmeid saab kümneid kordi kiiremini kätte veebi kaudu, kui otsida neid paberilt. Elektroonilised andmebaasid on olulise tähtsusega. (Samas peab arvestama, et enamasti ainult 20-30% leitud veebilehekülgedest sisaldab vajalikku infot.) Mõnes raamatukogus, nt Hongkongi Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli Raamatukogus, töötab üliõpilane põhiliselt arvutiga (Library Handbook, 1997). Optimaalne töökeskkonna parameetri väärtus sõltub paljudest asjaoludest. Seetõttu on raamatu ülesanne anda infot, et lugejat orienteerida põhilistes seisukohtades ja printsiipides. Uurima peaks entsüklopeedilisi teoseid. Edasi peaks töötama põhiliselt elektrooniliste andmebaasidega. Mõnel juhul on kasulikud online´i andmebaasid, nt Medline, mis sisaldab palju heatasemelist
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ...................................
AKTIVA PASSIVA Raha ja väärtpaberid Võlad töötajatele Ostjate debitoorne võlg Sotsiaalmaksu võlg Põhivara Pangalaen Tooraine ja materjal Aktsiakapital Kahjum KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA 2.3. KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade
AKTIVA PASSIVA Raha ja väärtpaberid Võlad töötajatele Ostjate debitoorne võlg Sotsiaalmaksu võlg Põhivara Pangalaen Tooraine ja materjal Aktsiakapital Kahjum KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA 2.3. KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade
AKTIVA PASSIVA Raha ja väärtpaberid Võlad töötajatele Ostjate debitoorne võlg Sotsiaalmaksu võlg Põhivara Pangalaen Tooraine ja materjal Aktsiakapital Kahjum KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA 2.3. KASUMIARUANNE JA ARVESTUSPRINTSIIBID Ettevõtte äritegevuse edukuse kriteeriumiks on kasum. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta. Tüüpiline majandusaasta algus on 01.01.000 ja lõpeb 31.12.0000. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, mille tekkimisega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulud on varade
Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida stabiilset süsteemi ja järjest enam on neid, kes peavad juhtima projektilaadseid ettevõtmisi. Keskastmejuhi tööks võib olla projektide seeria juhtimine. Erinevate huvigruppide esindajad hindavad projekti edu erinevaid kriteeriume kasutades.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
kontrollnivelleerimine h' määramiseks. Kompensaatoritega niveliiride kontrollimine ja justeerimine on analoogne. Peanõude kontrollimisel avastatud viga parandatakse niitristi vertikaalsuunalise nihutamisega. Elevatsioonikruviga nivelliiri võiks käsitlemata jätta. Kui õigesti mäletan,siis me seda ei õppinud Aivar/Agu mis see tähendab? Kas õppejõud ütles, et seda ei pea käsitlema. On vastused kontrollitud? 3.2 Liitnivelleerimine, nivelleerimiskäigu projekteerimine. Juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist,st jaamapunkte on 2 või rohkem. Seda tehakse kas punktidevahelise suure kauguse, reljeefivahe või takistuse tõttu. 20 Esimeses jaamas (J1) tehakse lugemid t1 ja e1. Latt, mis on punktil A tuleb viia sidepunktidele 2 ja teises jaamas (J2) tehakse lugemid t2 ja e2
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
