üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": -sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus
Antud perioodi lõpu iseloomulikuks tunnuseks võib pidada rahvusvaheliste konverentside hoogustumist, mille tulemusena võeti vastu mitmeid sõjaõiguse riikidevahelisi kokkuleppeid. 1.2 2.3. Rahvasteliidu loomisest kuni Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Rahvusvahelise õiguse arengut on oluliselt mõjutanud Esimene maailmasõda. 1919. aastal otsustasid võitjad luua esimese rahvusvahelise organisatsiooni, Rahvasteliidu, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise õiguse institutsionaliseerimine ja kaitsmine. „Millised ka polnud selle puudused - ja neid oli palju, eelkõige seepärast, et Ühendriigid otsustasid organisatsioonist kõrvale jääda ning teised liikmed pidasid paremaks selle põhimõtetest mitte kinni pidada -, tähendasid juba liidu nimi ja väljakuulutatud eesmärgid suurt sammu edasi suunas, kus rahvusvahelistes suhetes muutus peamiseks käitumisjooneks rahvusvaheline õigus, mitte enam jõud.“ (Diplomaatia, 2015) 1928. aastal sõlmitud üldisest sõja loobumise
- Projektipõhine tegutsemine, puudub pikaajaline programmiline visioon ja missiooni järgimine. - Liikmete arv ja/või ühiskondlik kandepind vähemoluline. - Keskkonna-MTÜ kui asi iseenesest. Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval. - Arengud 2000ndatel: - KeskkonnaMTÜde professionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel. - Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine. - Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms). - Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; - Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades). - Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinnas 25. novembril 2006
Inimese erandlikkus ja sõltumatus teistest ökosüsteemi osadest on seatud kahtluse alla. Ökosüsteemi teenused ja teenuste pakkumine ei ole lõpmatu. 28. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 2000ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid 1. suundumus KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms) 2. Suundumus Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)
- Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi valitsemises osaleda - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - Solidaarsusõigused Arengulugu - 50-60ndad – külm sõda ja paktid - 70ndad – standarditest monitooringuni - 80ndad – edasine kasv ja institutsionaliseerimine - 90ndad – konsolideerumine, vastu genotsiidile - 21. saj – terrorism Peamised õigused - Õigus elule - Õigus haridusele - Omand - Kodaniku poliitilised õigused - Valitsuse tegevust puudutavad õigused - Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised hüved Ülddeklaratsiooni mudel 5 struktuurset joont - Inimväärikus - Väärtuste tagamise mehhanism - Indiviidi õigused - Vastastikku sõltuv ja lahutamatu kogum
objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega. Kõik mis väljapoole jäi oli liigitatud fülosoofi a valdkonda. -19 ndendal sajandil tekib nähtus nimega Humanitaar teadus.( Sünnib saksakeelses keskkonnas.Hakatakse teaduseks
oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed;
70ndatel uus vaimsus koondus peamiselt gurude ümber.Maharishi Mahesh Yogi.OSHO. 80ndatel tuleb moodi esoteerika.Maagia läänes kuni 80ndateni on negatiivse väljundiga, pärast seda kujundatakse ümber erinevateks nõustamistehnikateks. 80ndatel oli populaarne kanaldamine e. vaimolenditega ühenduse võtmine-transis,automaatkirjutamine.90ndatel uus vaimsus hakkab institutsionaliseerima, varem pigem võrgustiku kujul,keskkonna kujul.21 saj. Alguses eestis on keskkonnas märgatav institutsionaliseerimine-koolid. Uus vaimsus ei püsi religiooni valdkonnas. Leida teiste eluvaldkondade spordi,majanduse, kunsti jne äärealadelt.uus vaimsus kasutab eluvaldkondade keeli ,eriti loodusteaduste,meditsiini,hariduse keelt.räägitakse väga palju õppimisest, nt et teised meile kui õppetükid, elu kui õppetükk jne.palju uue vaimsuse praktikas mis aset leiab müüakse koolitustel, seminaride,töötubadena.mõnikord toimuvad need asjad haridusasutuste ruumides.2011
Heterogaamsed- kaasad erinevatest rassidest, religioonidest jne Sektantlik konflikt- religioonidevahelised tülid Diffusioon- uute ideede ja mõtete levik inimeselt inimesele Düaad- kaheliikmeline grupp, mis on olemuselt intiimne ning infovahetamine tihe Egalitaarsus- meeste ja naiste või vanemate ja laste võimu võrdsus perekonnas Ekstsentriline käitumine- üldlevinust erinev käitumine Empiirilised andmed- andmed, mida saab mõõta ja loendada Institutsionaliseerimine- protsess, mille käigus omandatud uus muutub paigas oleva mustri osaks Instrumentaalne käitumine- käitumine mingi eesmärgi saavutamise nimel
5. Eesti sisepoliitika 192034. Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis. 5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid · Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist
Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda jumalakesksest maailmavaatest ideed olid suure mõjuga Ideed mõjutasid funktsionalismi, marksismi Evolutsionistlikud mõtlejad ja antropoloogia institutsionaliseerimine Adolf Bastian (1826-1905): Arst ning etnoloog, etnograafia isa Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused
Lõhenes 1922. 1925 ühines ESTPga. Eesti Tööliste Partei (1926–1930). Vähemusrahvuste parteid: Baltisaksa Erakond, Vene Rahvuslik Liit. Rootslased said paaril korral (1929 ja 1932) parlamenti valimisblokis sakslastega Huvierakonnad: Majandusrühm (Majaomanike Liit), Üleriiklik Majaomanike Seltside Liit (ÜMSL) jt. Eesti Valve Liit (Johan Pitka) Rahvuslik Vabameelne Partei (RVP): tegutses lühikest aega, aga 1923 valimistel sai parlamenti 3 kohta ja pääses ka valitsusse. Riigi institutsionaliseerimine 5.–7. IV 1919 Asutava Kogu valimised (120 kohta) Vasakpoolsed Tööerakond 30 Esseerid 7 Sotsiaaldemokraadid 41 KOKKU 78 Keskmised Rahvaerakond 25 Kristlik Rahvaerakond 5 KOKKU 30 Parempoolsed Maaliit 8 KOKKU 8 Rahvuslikud Baltisakslased 3 Venelased 1 KOKKU 4 23. IV 1919 Asutava Kogu avaistung 9. V 1919 Vabariigi Valitsuse avaistung (peaminister Otto Strandmann) 19
· Micro-Politics n. võimuvõitlused ettevõttes, ... (Pfeffer & Salancik, 1974) Matrix film) · Leadership Theories n. juht vs. liider; eestvedamine; pragmaatiline, ümberkujundav ja laissez-faire; ... · Organizational Learning n. exploration/exploitation; intuitsioon->interpreteerimine->integreerimine-> institutsionaliseerimine; ... (Judge et al, 2002) · Epistemoloogia on tunnetusteooria
· õigusemõistmine kui maagiline ja püha toiming o vormirangus/formalism o kohtukohustus ja õiguslik eneseabi o kohtupaik o kohtupidamise aeg · õigusemõistmise eesmärk o tõe tuvastamine vs. rikutud õiguskorra taastamine o puhastusvanne o ordaalid Protoriigi kujunemine · Retsiprotsiteet ja redistributsioon · "Big man system" · Mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus · Võimu institutsionaliseerimine ja sakraliseerimine · Sõjaline faktor Protoriigi (Chiefdom'i) tunnused 1. Sotsiokultuurse integratsiooni üks tase, mida iseloomustab supralokaalne tsentraliseeritus. 2. Otsuste vastuvõtmise hierarhiline süsteem ja kontrolliinstitutsioon, kuid puudub vägivalla kasutamise monopoli valdav seadustatud võim. 3. Tugev sotsiaalne stratifikatsioon, tendents endogaamse eliidi kujunemisele suletud seisuseks. 4. Redistributsiooni tähtis roll majanduses. 5
See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure - normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see norm on saadud teatud protseduure järgides. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Diskursuse piirid saab sisustada läbi reaalse ja ideaalse diskursuse. Reaalne diskursus - kindlaksmääratud aeg, määratud osavõtjate arv, piiratud võimekus rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus
- Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. - Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku - Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine - Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada - Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": - sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine
skandinaavia ja anglo-ameerika teausruumis domineeriv suund. Püütakse vastata järgnevatele küsimusetele: 1) Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? 2) Kuidas saavad füüsilistest, nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud? 3) Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähatava, füüsilise maastikuga: maakasutusega ning maakasutusmuutuse dünaamikaga? 4) Kuidas toimub füüsiliste maastike institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks sümboolseteks maastikeks. Helin Sooväli- on kirjutanud uurimistöö Saaremaa maastiku kujutamise kohta 20 sajandil. Saarema sümbol tuulik on esimene mis pähe torkab kui möeldakse saaremaale. Tänaseks on aga paljud tuulikud hävinud või varemetes. Siiski kasutatakse tuuliku sümbolit nii erinevate toitude kui jookide etikettidel: saarema leib ja viin. Eestimaa Taani- Võhma, Pilistvere ja Imavere ümbrus, sest sealsed looduslikud olud võimaldavad tegeleda
ainult üht viisi! Mõiste pärinemine prantsuskeelest pole juhuslik: alates valgustusest oli Prantsusmaa intellektuaalsete debattide kohaks. Enamik voole produtseeris manifeste, esseid. Reaalne vaade teatrile, teostus jäi tihti marginaalseks või ähmaseks. Oluline eristada kirjutatud ja reaalselt laval tehtut. Lavastaja tähtsus sai määravaks. Polnud võimalik enam läbi saada lavastajata, sest lavastusest sai terviklik lavastaja looming. Näitlejad olid vaid kaastöötajad. Avangardi institutsionaliseerimine. Mõned avangardistlikud lavastajad (Meierhold ja Artaud) töötasid ka peavooluteatrites. Peavooluteater laenas avangardismist ja nii jõudis modernism ka tavavaatajani ning mõjutas oluliselt 20. saj teatriajalugu. Modernistlik teater tähendas tehnika laiemat kasutuselevõttu; kasutati avangardistide uuendusi. II MS alguseks oli modernism domineeriv joon lääne teatrites. Reinhardt on avangardi kõige suurem populariseerija. On nähtud,
unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17- 18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. – Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku – Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine – Autonoomia institutsionaliseerimine – kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada – Teistsuguste sallimine– nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese “eneseavastamisest”: -sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine
vaidlevatel pooltel oma erimeelsuse lahendada. Õiguse kehtestamise astmed Ratsionaliseerimine olukorra mõtestamine, oma õiguste ja kohustuste piiritlemine võrreldes teistega, oluline dialoog ja ka teiste poolte osalemine Formaliseerimine uue teadmise korrastamine, käitumismudelitesse vormimine, see sõltub suuresti konkreetsest subjektist, olukorrast, asjaoludest, pole range ja jäik tegevus, vaid põhjendatud ja isegi vajalik on otsida antud asjaoludele enim sobiv lahend Institutsionaliseerimine formaliseeritud käitumismudelite kinnitamine Õiguse kehtestajaks on riik kõige õigem institutsioon õiguse kehtestamiseks Riik kehtestab õigust sunni ja vägivalla abil Kõik regulatsiooni vormid seotud sunni ja vägivallaga Ka õigusväised normid reguleerivad käitumist, kuid ka need seotud ikkagi mingil määral sunni ja vägivallaga Muidu poleks võimalik normide täitmist tagada, väike sunni moment on alati olemas
Diskursus on praktilise õiguspärasuse (õigsuse) või tõe protseduuriline teooria. See räägib sellest, et õigsus on tagatud siis, kui on järgitud teatud protseduure. Diskursuse reeglid formuleerivad sh üldised õiguspärasuse nõuded: - mittevastuolulisus - universaalsus kasutatavate eelduste mõttes - keelelis-mõisteline selgus - empiiriline tõesus - tagajärgede, rollivahetuse, kaalutluse silmaspidamine ehk see on monoloogi tase. 3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. Diskursus praktilise õigsuse (õiguspärase) doktriinina.
Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1. Riiklik areng 1.1. Vara-Sumeri (Varadünastiline) periood ( - kuni 2340 e.m.a.) - põhimõtteliselt sõltumatute linnriikide periood, mil aeg-ajalt tõuseb esile juhtlinn. (Uruk, Kisch (28.saj.), Ur(26.saj), Lagasch (25. saj)). Toimub riikliku ja sakraalse võimu institutsionaliseerimine. 24.saj. e.m.a. Sumeri esmaühendamine 1.2. Kesk-Sumeri periood (Akkadi Sargoni suuriigi ajastu (2340-2160); Uri III dünastia (2111-2003) ajastu) Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia ühendamine. Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus
Jõudmaks õiguse formuleerimisel õiglase tulemuseni, ei saa, ei tohi ignoreerida individuaalsust ja piirduda vaid universaalset laadi, kultuuriruumi kui terviku seisukohalt oluliste argumentidega. Õiguse formuleerimisel ei tuleks juhinduda formaalse võrdsuse printsiibist. Kehtestamaks õiglast õigust, tuleb õiguse formuleerimine siduda tegelikkusega, sotsiaalse koosluse eri alustel ja tasanditel liigendunud subjektsusega. Institutsionaliseerimine formaliseeritud käitumismudelite kinnitamine Õiguse kehtestajaks on riik kõige õigem institutsioon õiguse kehtestamiseks Riik kehtestab õigust sunni ja vägivalla abil. Kõik regulatsiooni vormid seotud sunni ja vägivallaga. Ka õigusväised normid reguleerivad käitumist, kuid ka need seotud ikkagi mingil määral sunni ja vägivallaga. Muidu poleks võimalik normide täitmist tagada, väike sunni moment on alati olemas
annaabi.ee 
