Ajaleht (0)

Ajaleht



Prantsuse mõjukad Kolmapäev, 25.01.1834, nr 2 (67) ● Mis toimub ühes suvalises Pariisi pansionis tegelikult? ● Eksklusiivne intervjuu tuntud vabrikandiga, kes avaldab oma raske elusaatuse. ● Milline õhkkond valitseb Pariisi rikkas ühiskonnakihis?


PROUA VAUQUER`PANSION: Mis toimub suletud uste taga? Pansionis on erinevate tasemega toad - mida korrus ülespool, seda
kehvemad on toad. Selle võrra on ka need toad odavamad, aga elamiseks
vajalikud tingimused on väga minimaalsed. Kas kõik ohutusnõuded on
täidetud? Uudisteportaalile tuli anonüümne kõne, et kuulus põgenik Vautrin
varjab ennast selles samas pansionis. Vautrin on relvastatud ja ülimalt ohtlik.
Soovitame kõigil mõnda aega Vauquer´ pansionist eemale hoida. Hinnad on küll soodsad, aga ei oska ette näha, millise toa saad. Esimesel
korrusel on normaalsed ja heade tingimustega toad. Minnes korrus korruse
haaval ülespoole, muutuvad toad järjest jubedamaks. Tingimused elamiseks
on kohutavad. Lisaks elavad pansioni elanikud põgenik Vautrin´i
hirmuvalitsuse all. Majas elab palju erinevaid inimesi: üliõpilased, vanemad
inimesed ning ka kriminaalid. Proua Vauquer´i kahtlustatakse ka rantjeena
olemises. Nimelt elab ta kellegi teise tulu arvelt, mitte oma teenitud raha eest.
Ta otsib endale rikkaid elukaaslaseid. Isa Goriot, kes oli pansioni elama
asudes väga rikas ja ilusasti riides, sattus samuti peaaegu Vauquer´i ohvriks
ning oleks kogu oma rahast ilma jäänud. Kuid oma raha on praeguste
andmetega hr Goriot siiski kaotanud. Ka selle taga võis olla Vauquer? Mis saab edasi? Kas on oodata pansioni sulgemist? Nendele küsimustele
jääme ootama vastust, aga üks on kindel - proua Vauquer´ pansion pole
sugugi ohutu, vaid väga ohtlik koht. Kalvar Kaup
25.01.1834
12:54 1


Reportaaž
PARIISI MÕJUKAD MAJAD: Millised tõekspidamised valitsevad Beausant´i, Restaud´i ja Nucingen´i majas? Kõrgseltskonna majades nagu kombeks ikka, valitsevad aristokraatlikud kombed. Rikastel inimestel oli harjumus teistele muljet avaldada oma näidates oma rikkust - seda riietuse või kallite ehete moel. See peegeldub ka inimsuhetes - tundub, et kõik proovivad üksteisest paremad olla. Seda on eriti näha nuudlikvabrikandi Gorioti tütarde - Anastasie de Restaud ja noorema Delphine Nucingen´i vahel. Tekib tunne, et pealiskaudselt nendevaheline suhe on korras ja kõik on hästi, aga sisimas nad proovivad üksteist üle trumbata. Seda samamoodi kallite riiete ja ehete kaudu. Näiteks proua Beausant´i ballil, üllatas Delphine Nucingen kohalolijaid, kandes kalleid teemandehteid ja tema õde krahvinna Restaud, kandis 1000-frangilist kleiti. Tavainimesed ei oska sellisele luksuslikule ja äraütlevale elustiilile isegi mõelda - nad teevad oma igapäeva toimetusi edasi. 2


Miks nimetatakse “Inimlikku komöödiat” ka ebainimlikuks komöödiaks? Tuntud fakt - Honore de Balzac oli kirjanikust geenius. Balzac võttis“Inimliku komöödia” pealkirja puhul eeskuju Dante meistriteosest “Jumalikust komöödiast”. “Inimlikus komöödias”  olevad tegelased peegeldavad võrratult iseloomu poolest ühiskonnas olevaid inimesi. Ning nagu me teame on nad lühidalt kas - heasüdamlikud või omakasupüüdlikud. Teoses on häid tegelasi on mitmeid. Näiteks isa Goriot, kes tegi kõike oma tütarde heaks, kuid ei saanud kunagi vastu selle väärset tunnustust või ambitsioonikas noor üliõpilane Rastignac, kes proovib aristokraatlikus maailmas läbi lüüa, aga selle käigus ei unusta heasüdamlikust. Kuid maailm on täis õelust. “Inimlik komöödia” on pungil tegelasi, kes võivad algul tunduda meeldivad, kuid nende tegelik plaan on saada endale osa teise inimese varandusest. Nii kurb kui see ka poleks kohtame seda ka endi eludes. Oleme kõik kuulnud lugusid, kuidas kellegi vanatädi sureb, ning päranduse jagamisel on korraga kohal ka sugulased, keda ei oldud kunagi varem nähtudki. Seega põhjus miks Balzaci “Inimlikku komöödiat” nimetatakse ka ebainimlikuks komöödiaks on päris ilmne - see peegeldab inimiseloomu varjupooli. Kaarel Gustav Männaste
22.01.1834 3


Intervjuu isa Goriotiga Astudes sisse modernnsesse pealtnäha suvalisse Pariisi pansionisse, olen võtnud eesmärgiks teha pikem usutlus sealse elaniku isa Goriotiga. Nähes täiesti tavalises rõivastuses ning veidi väsinud olekuga mehes justkui mingit erilist suhtumist oma ellu, olen põnevil kuulmaks tema lugu. Küsides tema tööelu kohta, jääb mulje, et minu vastas istuvat härrat pole elu just hellitanud. Mees nendib, et on pidanud tegema rasket tööd nuudlivabrikus ning seal end ülestöötamine polnud kerge. Raskelt ohates tõdeb mees, et tema kaks ainsat tütart, kes sugugi nuudlivabrikandi tütarde tiitlist lugu ei pidanud, vaimset tuge või toetust raskematel aegadel, ei saanud. Seepeale küsin, et miks lapsed oma isasse hoolimata tema ametist nii suhtuvad. Isa Goriot vastab: “Asi on minu kasvatuses”. Selle all mõtleb mees seda, et on tüdrukutele andnud alati seda, mida soovivad ning isa on tahtnud alati tahtnud oma lastele parimat, kuid seda kõike ülivõrdes ehk piiramatult ning see kasvatusmeetod on tüdrukud tõttöelda ära rikkunud. “Mu tütred, Delphine ja Anastasie on mu enda liigse headuse poolt ära rikutud,” räägib kurvalt isa Goriot ning tõuseb tugitoolilt püsti aknast välja vaatama. “Tee teisele head, saad ise vastu pead” ütlus kattub suurepäraselt kuulates selle mehe lugu, kuidas võib ühe tööka ja eduka vabrikandi elu kippuda tema enda headuse tõttu halvemuse suunas. Uurin, kas langus mehe eluteel on jätkumas või liigub kõik paremuse suunas. “Asjad pole hästi, mõni aeg tagasi tulin siia, mingisse suvalisse Pariisi pansioni, et veidigi elu teise nurga alt vaadata ning uskuda, et tütred minust ikka hoolivad. Raha annan ma neile ikka nii nagu alati - piiramatult, ehk nii palju, kui küsivad. Ma lihtsalt ei oska oma inglikestele, kes mu ellu rõõmu ja helgust toovad, ära öelda. Rahaga on hetkel hästi, tulen toime, katus on peakohal ning see ongi mu elus hetkel oluline” Tegemist on kahtlemata väga hea inimesega, kes lihtsalt hoolib oma tütardest liiga palju, pidades neid oma elus tähtsaimaks. Lugejas võib isa Goriot 4


kutsuda esile viha, mõeldes, et kuidas üks töökas ja tubli mees lihtsalt oma maise vara tütardele laotab, teades, et lapsed ainult isa varast hoolivad. Vastupidiselt võib mõni tunda mehele ka kaasa, et maailmas on keegi selline lapsevanem, kes on lapse kasvatamisel andnud endast kõik, kuid saades vastu vaid põlgust ja hoolimatust. Kahtlemata ei saa läbinisti meest hukka mõista, sest too soovis oma lastele ainult kõike paremat, kuid liigsest materiaalsest hoolitsusest sai hoopis Anastasie ja Delphine ükskõiksus isa vastu. Intervjueerija: Kren Leppik 25.01.1834 Analüüsides autori loomemeetodit: kas armukadedus, armastus, auahnus või kitsidus võivad areneda nii võimsaks, et hing totaalselt muutub? Kohe tulevad meelde Anastasie ja Delphine. Need tüdrukud läksid tänu oma isa kasvatusmeetodile väga ahneks ning nõudsid aina rohkem ja rohkem ega pidanud piiri. Selle all pean ma silmas seda, et tüdrukud said lapsepõlvest saati alati seda, mida soovisid ning piiramatult, sest nende isa ei osanud paraku oma lastele “ei” öelda. Paraku ei pannud see Anastasiet ja Delphinet oma isa rohkem hindama või austama, vaid hoopis põlgama ning nägema temas ainult kui “rahasüstijat”. Neiud ei huvitunud sellest, kuidas nende isal läheb või kas mees endaga hakkama saab, peamine oli alati raha ning õigupoolest külastasidki nad meest vaid siis, kui raha juurde vaja oli. See on ideaalne näide, kuidas armastus raha vastu võib inimese hinge mõjutada nii, et hoolivusest jäävad alles riismed ning alles jääb vaid ahnus. Neidude hinged kivistusid, kadus kunagine sallivus ja sära ühtse pere vastu ning seda ilmestas nende praegune “hoolivus” isa vastu. 5


Toon välja ka Rastignaci tegelaskuju. Tegemist oli tegelikult perest hooliva ja tulevikku vaatava õpipoisiga, keda huvitas juura. Paraku huvitas teda ka “kõrgseltskonna tiitel” ja kuulsus ning sedavõrd nii palju, et auahnus viis noormehe küsimusi tekitavatele tegudele. Näiteks tuli poiss ära ülikoolist, sest tema arvates ei maksa haridus mitte midagi ning loeb vaid see, millises seltskonnas sa sees oled. Selleks vajas Rastignac raha ning paluski seda perelt. Pere polnud kuigi rahakas, kuid täitis siiski poja meeleheitliku soovi, et noormees endale peened rõivad osta saaks, eesmärgil pääseda kõrgema klassi üritustele ning luua uusi sidemeid tulevikuks. Hea näide sellest, kuidas võib auahnus ajada noorel inimesel pea segamini ning sedavõrd nii palju, et kasulikud teadmised ja õpingud tulevikuks saamata jäävad. Koostaja: Kren Leppik Pildil kaunis Pariisi linnapilt. 6


Probleemi artikkel Probleemiks on sundelamine proua Vauquer’ pansionis. Keegi ei peaks elama kellegi juures sunniviisiliselt. Lisaks sellele üldse kodanliku elulaadi ideaaliks kujunes rantjee, inimene, kes ei loonud uusi väärtusi, vaid elas kapitali protsentidest. Isa Gorioti tütred elasid rantjeena ning ka Eugene Rastignac teatud kui üliõpilane. Hinnang rantjee-ideaalile on väga vastane, sest nad elavad ilma tööta ning nii ei saa elada, et ei tee tööd. ei meeldi need inimesed kes ei tee tööd ning eputavad oma rahaga. Nad lihtsalt kasutavad raha, mille on saanud oma rikastelt vanematelt või on saanud kellegi päranduse. See teeb asja ebavõrdseks ehk mõned inimesed peavad töötama ja mõned ei pea üldse töötama, sest  neil tuleb raha suuremast osast rikastelt vanematelt. Nad riietuvad nagu rikkad ja kõrgklassi inimesed, sellepärast et sobida nendega kokku ja näidata nagu nad vääriks sama mis kõrgklassi inimesed. Koostaja: Markkos Rehepapp Kes on Vautrin - retsensioon
Koostaja: Marten Sirp Vautrin ehk Jacques Collin oli Vauquer’ pansioni pealtnäha tavaline elanik, kes oli umbes 40 aastane, tugeva kehaehituse ning hea huumorimeelega. Sellest oleks olnud raske aru saada, et ta on politsei poolt tagaotsitav kriminaal, kes on tegelikkuses oma identiteeti muutnud. Tema suhted teiste pansionäridega olid väga erinevad - näiteks Eugene de Rastignaciga oli ta naljatlev ning andis talle häid soovitusi, nagu Pariisi kõrgklassist eemale hoidmine ning pigem abielluda preili Tailliferiga, kes saab enda vanematelt suure päranduse. Tal oli 7


ka üks kahtlane komme - ta sõi hommikust, siis lahkus ning tuli tagasi alles järgmiseks sööminguks, peale mida ta uuesti lahkus, naastes südaöösel. Jacques Collini, ehk kriminaalset tarkpead, nimetati ka nime järgi nagu oli “surma-narritaja”. Seda sellepärast, kuna ta suutis põgeneda surmast väga napilt mitu korda. Sorbooniks aga sellepärast, kuna ta oli kõige ohtlikum, mis on seni leitud ohtlikke seast. Lugeja suhtumine alguses tema vastu on pigem hea või neutraalne, kuni tuleb välja tegelik tõde tema kohta tänu Härra Poirot’le ning Preili Michonneau’le, et Vautrin on kaua tagaotsitud kriminaal. Sellel momendil hakkavad lugejad nägema täiesti teist visiooni temast ning pöörduvad negatiivsema vaate poole. Collin oli ka seotud “Kümne Tuhande Seltsiga” sedamoodi, et ta oli ka üks inimestest, kes oli väga lähedane grupis olevate inimestega. Seal seltsis olid inimesed, kes vargad, ning see selts oligi hiiglaslik varaste ühendus. Koostaja: Marten Sirp“Kuningas Lear” vs “Isa Goriot” Kuningas Leari ning Isa Goriot’ sarnasused on järgnevad: Mõlemad on tragöödiad, kus peategelane langeb ahastusse, ning kuigi nad said lõpus küll aru enda vigadest, jäi Goriot’ jaoks see aeg väga üürikeseks. Mõlemad lood räägivad tänamatutest lastest ning mõlemad tegelaskujud loovutavad oma varanduse enda tütardele. Erinevusteks ongi see, kuidas need juhtumid aset võtsid. Isa Goriot armastas liiga palju, Kuningas Lear aga soovis endale liiga palju armastust. Kuningas Lear omas suurt võimu ning nautis seda, aga Goriot üle lausa tehti söögilauas nalja ning oli väga üksihoidev teiste pansionäride arvates. 8


Balzac jätkas Moliere’i tegelasi, kuna need tegelased olid omamoodi koomilised ning humoorikad, kuid seal oli ka midagi seikspiirilikku, sest nad olid samas ka realistlikud. Olukirjeldus Eugene de Rastignac on vaene üliõpilane, kes õpib õigusteadust, kuid jättis selle pooleli, et kõrgseltskonna elu nautida ja sinna sisse sulanduda, olles kõigeks valmis, et sinna pääseda. See mõte paneb ta kirjutama kirja oma perekonnale, et küsida raha. Sisimas ta tunneb süümepiinu, kirjeldades oma kirjas, et ta ei taha raha küsida, kuid lootes, et see parandab tema rahamured, pidi ta seda tegema. Ta lubas emalt küsitud raha topelt tagasi anda ning kui ta seda ei peaks saama, ähvardas ta ennast ära tappa. Tema nõbu Madame de Beauseant oli samuti kõrgseltskonnas ning pidi Eugene’i kaasa aitama tema kohanemisega. saades oma raha kätte, ostis ta endale uhke kostüümi, mis oli sobilik kõrgseltskonnas olemiseks, kus ta armus isa Goriot ühte tütresse Delphine’i . Olles auahne, oli ta ka väga üllas. Kui ta sai teada, et isa Goriot tütred enam teda ei armasta ning käivad ainult tema juures tema ärakasutamiseks, küsides raha, tundis Eugene talle kaasa ning teadis, et peab midagi ette võtma. Eugene hakkas tema juures külas käima ning hoolitses ta eest. Ajapikku hakkas isa Goriot Eugene’i suhtuma kui oma poega ning nad said väga hästi läbi. Eugene ei saanud üldse läbi pansionis elava Vautriniga. Vautrin andis Eugene’le nõuandeid, mis talle ega isa Goriot’le ei meeldinud. Lõppude lõpuks sai Eugene aru, et ta oli eksinud selle kohta, milline näeb tegelikult kõrgseltskonna elu välja, arvates, et seal on kõik uhke ja ilus, kuid siis nägi selle tõelist poolt, mis polnud üldse selline nagu ta arvas, vaid oli täis petmist ja igasuguseid probleeme. Koostaja: Raimond Välk 9


Balzaci linnapildi, tegelaste ja suhete vahekordade kirjeldus Koostaja: Raimond Välk Balzac kirjeldab täpselt maakonda, linna, tänavat, maja, tegelaste sünnipära, sugulus-ja tutvusvahekordi, et viia lugeja raamatu sündmustesse sisse nii palju kui võimalik. Kõike hoolikalt kirjeldades on lugejal parem arusaam kogu Pariisi elust ja inimestevahelistest suhetest, tänu millele saab lugeja aru kus ja mida tehakse ning võimalikult hästi tunda, mida tegelane raamatus tunneb. Lugejakiri Kas mu tütred ei armasta mind? Kas nad üldse hoolivad minust? Olin kunagi rikas ärimees, mul oli hiiglaslik varandus. Lisaks sellele oli mul maailma kõige ilusam naine, kellega koos me saime kaks kaunist tütart. Kahjuks mu naine suri ja kogu mu armastus kandus edasi tütardele. Kuid üks hetk kasvasid tütred nii suureks, et oli aeg minna mehele. Mõlemale andsin kaasa kogu oma varanduse. Ise elan kõige säästlikumal viisil. Nüüd olen juba ammu vanamees, sellest on juba palju möödas. Kuid mul on tekkinud halb tunne. Mul on tekkinud tunne, et tütred ei hooli minust! Nad ei armasta mind! Nad tulevad ainult minu juurde kui vajavad raha, oma uute kingade või kleidi jaoks! Nad ei küsi kuidas mul läheb! Mu tütred on minu jaoks ainsad maailmas. Kuidas ma saaks nende poolt vastuarmastust? Oh, Jumal aidaku mind! 25.01.1834 10


11