Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seljaaju, impulss, peaaju, valgustundlik, rakud, kõrv, hingamine, võrkkestal, suuraju, valgustundlikud, keskaju, nägemishäire, prille, kuulmis, tasakaaluelund, sülje, tajumine, keelenäsad, närviimpulss, rahvastik, vilumus, kõndimine, vahendab, refleksikaar, kesknärvisüsteem, erutus, meeleelund, seljaajust, kaitsevad, ripsmed, silmalaudLastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri
ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded.
Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele.
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid · propriosensorid paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule · fotosensorid valgustundlikud (nägemismeel) · mehhanosensorid rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) · kemosensorid tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses)
Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid
1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama.
*Taimeriik (samblad) *Õhk *Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes
Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid · Lihasjõu produktsioon liikumiseks ja hingamiseks · Lihasjõu produktsioon asendi säilitamiseks · Soojaproduktsioon külma stressi puhul · Silelihased - Õõnesorganite seinad, veresoonde, silmas, näärmetes, nahas - Üksik tsentraalselt paiknev tuum
Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist
Lühise oht) selle vältimiseks on aksoni ümber müeliinkest- rasva-valgu ühend. See kest suurendab ühtlasi impulsi liikumiskiirust (inimesel kuni 100km/sek) Virgatsaine- e. mediator e. neurotransmitter on keemilised ained, mille vahendusel erutused sünapsis levivad. Toime võib olla nii erutav kui ka pidurdav. Dopamiin, serotonin, atsetüülkoliin. Närvisüsteem jaguneb: 1. Somaatiliseks NS-ks e. kehanärvisüsteem · Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd · Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks.
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure)
intellektuaalseid ülesandeid Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus,
Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
annaabi.ee 
