Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus
juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte- tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole-lt (1815-1864), kes laiendas kahendüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese Generatsiooni arvutid. Aja arenedes, inimesed avastasid et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. Aastal 1944 leiutas Aiken Mark I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole-lt (1815-1864), kes laiendas kahendüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese Generatsiooni arvutid. Aja arenedes, inimesed avastasid et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. Aastal 1944 leiutas Aiken Mark I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
Kui töödeldav informatsioon (programm) on jaotatav rööpselt töödeldavateks alamülesanneteks, siis saab kasutada rööptöötlust, vastasel juhul rakendatakse kas konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass. Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954)
mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KÄSUFORMAADID -0, 1, 2, 3 JA 1.5 AADRESSIGA ARVUTID Käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul NT käsk ADD ,,tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks kokku ja ,,lükkaks" tulemuse pinu otsa tagasi. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses.
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
.............................................................. 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele
sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009). Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe sifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides
· kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga (täidetakse ALU-s) · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 22 · ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine
· kõik käsud tuleb täita otse riistvaras ühe taktiga (täidetakse ALU-s) · maksimaalne käskude täitmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 22 · ainult LOAD ja STORE käsud pöörduvad mälu poole · võimas registermälu (ulatudes 32 kuni 132-ni), et võimalikult palju oleks register-register tüüpi käske ja vähe pöördumisi mälu poole · jäiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis võib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikro-programmeeritavaga · efektiivne andmevahetus alamprogrammidega · effektiivne käskude järjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid) Oluline on käsu täitmisel, et seda teostatakse riistvaras. Näiteks kui ALU ei oska riistvaras korrutada. Nüüd võime teha keeruka mikroprogrammi spetsiaalosa mis realiseerib selle liitmise ja nihke kaudu. RISC ideoloogia sellist keerukat (aeglast) mikroprogrammi ei luba. Korrutamine
ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
dekooder aktiveerib ühe teise astme dekooderi ning see alles omakorda ühe väljundi. 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] *Protsessorite käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: a).0-aadressiga arvuti: 0-aadressiga arvutis ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. 0-aadressiga arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul näiteks käsk ADD " tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks nad kokku ning ,,lükkaks" tulemuse tagasi pinu otsa. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses. b).1-aadressiga arvuti: 1-aadressiga arvuti täpsustab käsus vaid ühe operandi. *Käsk koosneb: käsukood + 1 op. aadress. Käsu teine operand on tavaliselt eeldefineeritud asukohaga akumulaator, mida ei pea eradi ära näitama
10. Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval. Tehisintellekti eesmärk on välja selgitada need mehhanismid, millel põhineb inimese intellektuaalne tegevus, selleks, et kasutada neid konkreetsete teaduslik-tehniliste ülesannete lahendamisel (nt keskkondades, kus inimese viibimine on võimatu või ohtlik) - luua nn tehisintellektisüsteeme. Näiteks: pommi-robotid, tehisintellektuaalne tarkvara meteoroloogias jne. Virtuaalreaalsuse ilmingud on tänapäeval kõikjal meie ümber: meelelahutuses, haridusvaldkonnas, teaduses, ja ka meditsiinis. See keskkond luuakse riist- ja tarkvara komplekti abil. Näiteks: militaarkoolitamine, kirurgide koolitamine, astronoomilised keskkonnad. Tehisintellekt on masinate intelligentsus ja informaatika haru, mis üritab seda luua. Tehisintellekti harud:
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine.
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid
Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
..................................... 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad.......................................................................................... 11 IV............................................................................................................................................ 11 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne.............................................................12 2.Optilised mäluseadmed...................
kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks
Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) – SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis – sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks määratakse ära, millist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
