Nii tegi ta ka järgmised 3 aastat. Möödus kolm aastat, Mari oli 12. klassi ballil. Ta nägi enda ümber keerlevaid paare ja omavahel lobisevaid sõbrannasid. Tema aga istus üksinda kõige kaugemal toolil, nagu ikka viimasel kolmel aastal. Tal oli sõpru ja oma poiss, aga klass, tema oma klass oli sama külm ta vastu kui tol hommikul, kui ta nende klassi sisse sadas. Uksest astusid sisse ta klassivennad. Näinud pingil Marit, kostis nende suust halvustav: " Näe, meie inetu pardipoeg ka seal! Sinust küll kunagi luike ei saa!" Oi, kui vaimukad nad enda meelest olid, aga sel hetkel murdus Maris midagi. Ta oli alati öelnud, et ei muuda end kellegi ega millegi pärast, aga sel hetkel muutus temas midagi igaveseks. Kümme aastat hiljem. Poisid olid organiseerinud klassi kokkutuleku. Kokku oli kutsutud peaaegu terve klass. Isegi Mari leidis oma postkastist kutse. Algul viskas ta selle laua nurgale kindla kavatsusega mitte minna
tegelaste pilkamine, vaid pigem inimese ja moraalinormide pilkamine. Tegevus toimub Ameerika kodusõja aegseis Metsikus Läänes, kus kolm meest on konföderatsioonide kaduma läinud varanduse otsingul. 200 000 dollari leidmiseks peavad kurikaelad ühinema. Kuid nagu ikka taolistele meestele koostöö ei sobi ja lõpuks tuleb neil ikka omavahel arveid klaarida. Need kolm meest on Hea, keda mängib Tanel Saar, Paha, keda kehastab Margo Teder ning Inetu, kelle rolli täidab Meelis Põdersoo. Hea, teiste nimedega Blond, Blondie või Nimetu, on salapärane ja üksik püstolikangelane, kes räägib vähe, aga tegutseb palju. Ta ei tulista kunagi naist ega relvata vastast. Kui tulistab, siis välkiirelt ja eksimatult. Oma teel kohtab ta kaht tundmatut, kes on samuti meeletud ja külmaverelised nagu ta ise. Üks neist on Inglisilm ehk Paha. Inglisilm on halastamatu ja südametu palgamõrvar, kes viib alati oma töö lõpuni
Muusikal Inetu 13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel,...
"Inetu" Mina käisin Viljandis, Ugala teatris vaatamas noortemuusikali "Inetu". "Inetu" on H.C.Anderseni ,,Inetu pardipoja" põhjal valminud muusikal. Muusikal räägib ühiskonnas teineteise sallimisest ja armastuse leidmisest. Muusikali peategelane on luigepoeg Inetu, kes teistest välimuse poolest erineb ja keda selle pärast ei sallita. Mulle päris meeldis see muusikal, kuid see pole minu lemmik. Mõnes mõttes oli Inetu minu jaoks pettumust valmistav, sest ootused olid kõrgemad. Minu arvates on "Inetu" rohkem laste-, kui noortemuusikal. Ka etenduse ajal oli enamus osa publikust lapsed ja see oli üsna häiriv, sest minu taga istuvad lapsed krabistasid pidevalt kommipaberitega. Minu jaoks oli see igav, et osad laulud olid sarnased. Mis mulle aga meeldis, olid näitlejate värvilised kostüümid ja vahepeal esinevad naljad. Minu lemmiktegelas etenduses olid kolm pardipoega ja pardisa. Nad jäid
" Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge
Ühes novellis mõtles ta kolme venna Peetruse, Pauluse ja Joonatani jaoks välja plaani, kuidas on neil võimalik rikkaks saada. Ta räägib nii siiralt, et kõik usuvadki. Tegi seda muidugi omakasupüüdlikult, kuna tahtis vendade talu omale, mis arvatvasti tundus talle korraks tore mõte. Lõpuks aga saadakse aru, et kõik polegi nii ilus kui tundus ja Nipernaadi läheb lihtsalt minema. Tema jaoks oli see seiklus. Nipernaadi jaoks ilus vale, teiste jaoks inetu tõde. Tänapäeval aga vaevalt neid väga palju on, keda üldse ei huvitagi tõe välja tulemine, kui on valetatud millegi tähtsa kohta. Nipernaadi moodi ära joosta ei ole lihtsalt võimalik. Tegelikult on võimalik küll, aga vaevalt seda valet ilma põhjuseta ja enda lõbuks varjati. Midagi tahetakse alati saavutada. Ma arvan, et ilusad valed on lubatud, kui midagi on öeldud ainult teise inimese pärast ega üritata ennast millestki halvast päästa või ennast paremaks teha
näiteks „Kes ta sulle on?“ Nii saab õpetaja infot, kes on pildil õde, vend, vanaisa, vanaema jne. 3. Lapse vanus: 5-6 a., 86. aste Eesmärk: Laps vastab „miks?“ ja „milleks?“ küsimusele selgitusega. Vahend: Muinasjuturaamat. Mängu käik: Õpetaja loeb lastele muinasjuttu „Inetu pardipoeg“. Peale jutu lugemist toimub arutelu ja õpetaja esitab lastele küsimusi: „Miks teised arvasid, et pardipoeg oli inetu?“ ja lapsed vastavad selgitusega. „Milleks inetu pardipoeg kurvastas ja ära lendas? Ja lapsed vastavad selgitusega. Nii saab õpetaja infot selle kohta, kes tähelepanelikult kuulas ja samuti annab see õpetajale infot lapse jutustamisoskuse kohta..
Ilu ja inetus Raamatus ''Jumalaema kirik Pariisis''oli tihedalt läbi põimunud ilus ja inetu. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga inetu. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Ilu ja inetus ongi väga suhtelised mõisted ,mis on sügaval inimese väärtustes kinni. See mis ühele on imekaunis teisele on tavaline ,kui mitte põlastav
ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8
Demagoogiavõtted 1. Kordamine (argumentum ad nauseam) "Seda otsust, et paneme koostöölepingu hääletusele, ei julgetud hääletusele panna. Karjuti lihtsalt maha ja sellega saavutati olukord, et tegelikult ei teinud erakond selles osas mingit otsust. See, mis volikogus toimus, oli lihtsalt inetu. Inimesed nagu Enn Eesmaa või Toomas Vitsut soovivad koostöölepet hääletusele panna ja nad lihtsalt maha karjuda… See oli inetu," – Mailis Repsi kommentaar. 2. Läbi aegade … (argumentum ad antiquitatem) Ameerika Ühendriigid on näide ühiskonnast, kus relva omamine on enesestmõistetav. See on kultuuri osa juba ajast, mil läänes maad saanud vajasid relva kaitseks indiaanlaste eest. Ka praegu teab Ühendriikides iga pätt, et võõrasse majja tungides on arvestatav võimalus saada tina. 3. Häda tuleb! (argumentum ad baculum)
kuna oma funktsiooni, vaatamata ilusale välimusele ning hinnalisele materjalile, ta ei täitnud. Seega, ese pidi olema esteetiliselt ilus, kuid samas ei tohtinud kaotada ta oma otstarvet, sest see oleks selle omakorda teinud inetuks. Peale kõige eelnimetatu oli veel tähtis asja iluks selle värv, mis tol ajal tähendas, et kõnealune objekt pidi olema puhast värvi ning alles siis me nimetaksime seda ilusaks. Seal kõrval ei saa me unustada ometi seda, mis oli inetu. Oli (ja on siiamaani) põhimõte, et kuna kunstil on võime kujutada inetut kaunil moel, muudab see inetu vastuvõetavaks. Mitmete esteetikateooriate järgi võtab aga inetu ära olendilt selle, mis talle peaks loomu poolest kuuluma. Sellest hoolimata peaks olema loogiline, et kunstis inetu ilusalt kujutamine muudab inetu omamoodi ilusaks. Harmoonia loomise ja otsimise seisukohalt on inetus ilusa jaoks lausa vajalik, kuna see hoiab asjad tasakaalus ning proportsioonis.
Käistletud teosest jõuame järeldusele, et armastus on kellegi või millegi vastu. Tavaliselt ihaldatakse või armastatakse, neid objekte, mida enesel veel olemas pole. See hõlmab ka praeguse seisundi säilitamist tulevikus, sest tulevane seisund ei ole kindel. Armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis on järelikult puudu. Algselt jõuti järeldusele, et kui ihaldatakse ilu või tarkust siis ilmtingimata peab ise olema rumal ja kole. Jõuti punktini, et kui Eros pole ei ilus ega inetu, siis on ta ilmtingimata inetu ja nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja
Ilu juures väärtustati ka nii proportsioone, terviklikkust, sära kui kõlbelisust. Eco arvates olid seega keskajal ilusad need asjad, milles oli nii proportsioon, terviklikkus kui ka Jumala valgus. Keskajal arvati ka, et valgus oli kehade olemuslik vorm. Sel moel on ta igasuguse ilu põhialuseks. Giovanni Boccacio jättis oma raamatus “Decameron” kirjeldamata ilusad inimesed keskendudes vaid inetutele. Tema arvates oli olemas vaid üks võimalik viis olla ilus, inetu aga lõpututel viisidel. 2 Eco ütleb, et igal kultuuril on oma iluarusaamale lisaks ka arusaam inetust. Siinkohal on inetut peetud ilusa vastandiks, ebakõlaks. Ebakõlad aga ei vasta enam proportsiooni reeglitele, mistõttu on see inimestele raskesti vastuvõetav. Kuna aga kunst võimaldab mängida ja kujutada nähtusi nii nagu nad tegelikult ei ole, ntks inetut kaunil
kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna kui inetu pardipoeg. Sellest võiks kooruda midagi kaunist. M. Tafli töödest meeldisid ,,Hästi hoitud saladus I-II". Savist glasuuritud kujud 1255 kraadi juures. Õrn rohekas glasuur ja teokarpi meenutav kuju lõid hea mulje. Lähemalt vaadates oli näha muljumise, voolimise jälgi, mis muutsid kujukesed minu jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille valmis oli tikkinud S
Hele-tume Hell-dunkel väike-suur klein-groB paks-õhuke dick-dünn must-valge schwarz-weiB lai-kitsas breit-schmal lühike-pikk kurz-lange tugev-nõrk stark-schwach igav-huvitav langweilig-interessant lokkis-sile lockig-glatt vana-uus alt-neu rikas ja vaene reich-arm vale-õige falsch-recht kiire-aeglane schnel-langsam vähe-palju wenig-viel raske-kerge schwer-leicht tühi-täis leer-voll helesinine-tumesinine hellblau-dunkelblau kallis-odav teuer-billig inetu-kena hässlich-schön halb-hea schlecht-gut sale-paks schlank-dick vara-hilja früh-spät mitte kunagi-alati nie-immer külm-soe kalt-warm tihti-harva oft-selten terve-haige gesund-krank tuntud-tundmatu bekannt-unbekannt vasakul-paremal links-recht sõltuv...
AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10. Kes oli Peeter I ? AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis oli Suure Tõllu naise nimi? 2. Mis oli Kalevipoja nimi? 3
lihavõttepühi. Raamatu «Jumalaema kirik Pariisis» tegevus toimu algusega 06. jaanuar 1482. aastal Pariisis. See päev on kolmekuningapäev ja Narripidu peeti samal päeval. Põhilised tegevuse toimumise kohad on Geneve väljak , Imede Aed, Notre-Dame de Paris. Prantsusmaa valitsejaks on Louis XI, kelle valitsemisajal jahiti ja põletati nõidu. Peategelasteks on imeilus ja suure südamega mustlasneiu Esmeralda, inetu kuid heasüdamlik küürakas Quasimodo, õnnekütist noor kapten Phoebus ja vastoluline ning paheline ülemdiakon Claude Frollo. Esmeralda on imeilus mustlasneiu, kes armastab tantsimist, ta on lahke ja pilkuköitev. Esmeralda otsib oma ema, päästab noore poeedi surmast abielludes temaga neljaks aastaks, armub valesse mehesse - lubades teha elu lõpuni seda, mida mees soovib oma armastuse tõestamiseks.Lõpetuseks kannatab valesüüdistust ning piinamist ja sureb poomise läbi
............................................................................................. 7 Sissejuhatus Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „Iliases“ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne, rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees
hoolimata oli keeruline elu. Kuna ta oli väga noor, habras ja äärmiselt hea liikuvusega, siis pea kõik selle linna mehed olid kõrvuni armunud temasse ning see tõi palju pahandusi. Samuti oli ta siiras ning kohati ka kergeusklik ning see viis teda paljude armuvalude kätte. Esmeralda ei teadnud veel suurt meestest ega armastusest midagi ning seetõttu langeski Phoebuse küüniste vahele. Vastandiks Esmeralda ilule oli Quasimodo. Tema küürus selg, inetu ja kühmus ühe silmaga nägu ning kohmakas kõnnaks tekita paljudel vastikust. Siiski, selle äärmiselt inetu välimuse taga peitus hea inimene, hella südamega. Kuna enamus inimesi jälestas tema välimust, siis tema elupaigaks oli kirik. Seal sai ta teha tööd, mida armastas ning vaadata Pariisi kõrgelt ülevalt. Kahjuks kaotas ta aga tänu kellade löömisele ka kuulmise. Ainus koht, kus ta sai inimestelt tunnustus oli siis, kui ta valiti narride kuningaks. Üks
Armastus on mitmekülgne ning ta on soov alati hüve omada. Selleks tuleb nii kehaliselt (sünnitades lapsi) kui hingeliselt (mõne teose loomisel) ilus sündida, tuues vana asemele noore ning värske. Armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis inimesed ei püüdleks selle poole, vaid jääksid rahulikult paigale. Ta on midagi vahepealset ning tükike põhimõtteliselt kõigest. Minu meelest on see täiesti tõsi, et ei eksisteeri ainult äärmused nagu näiteks ilus ja inetu ning just seal vahepealses alas paiknevad ka enamus inimesi. Paljud mõistavad armastust liiga kitsalt, kõrvale jäetakse näiteks tarkusearmastus - Eros on filosoof, sest armastab tarkust. Vaid need, kes tegelevad ühe kindla armastuse liigiga ja seda innukalt taotlevad, kannavad nimetust ,,armastus". Veel väidetakse, et armastus areneb etappides. Alguse armutakse füüsilisse ilusse ja alles hiljem nähakse hinge ilu ning mõistes selle ülemuslikkust kõige kehalise suhtes jõutakse
Värvid ja lakid Gertrudh Reinsoo 11.C Küünelakk Küünelakk võib sisaldada kuni 90% ulatuses ainult mingit lahustit Kuni 50% ulatuses mingit polümeeri Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid. Värvid Koostisesse kuuluvad: Sideained Pigendid Lahustid Lisaained Lõpp.
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis
Juugend Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst. Lühiajaline, kuid kestab siiamaani Eeskujuks on Paul Gauguin William Morris -> Võitlus inetu masstoodangu vastu Ideaal: kõik on ilus ja esteetiline, puhas TUNNUSED: 1) musterdamine, ornamendid 2) dekoratiivne 3) rõhutatakse siluetti, kontuuri, jooni 4) värv on lihtne ja selge 5) ebasümmeetrilisus 6) erootilisus 7) pingestatud kompositsioon Autoreid: Gustav Klimt Antoni(o) Gaudi Peter Behrens Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, aga ka
Eiffeli torn Chris Anderson 11e Eiffeli torn Ehitatud 1889 324 m 7300 t Kolm korrust Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps Kolmas korrus 12.00 - täiskasvanu 6.70 - laps Hinnad jalgsi Ainult teisele korrusele 4 - 25+ 3.50 - alla 25
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
VÄÄRTUSED mõiste, tsitaadid Väärtusteks nimetatakse printsiipe või standardeid, mida inimesed individuaalselt või kollektiivselt kasutavad, otsustamaks olulise üle elus (McEwan, 2001). Väärtused eksisteerivad sotsiaalsete sidemete ja suhtluse kaudu ning võivad seetõttu eri kultuurides varieeruda (Fisher & Lovell, 2003). Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idee või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab olulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik (Aimre, 2005).
Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata turuväljakul, relvategija, puusepa või kingsepa töökojas, gümnaasiumeis ja palestrais, ühesõnaga, peaaegu igal pool, kus ta sai inimestega suhelda ja vestelda. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratese nina oli lame ja ülespidine, ninasõõrmed olid laiad ja puhevil, huuled meelad ja paksud, nägu punsunud, silmad olid pungis ja peale selle oli tal pidev harjumus vaadata veidi altkulmu. Kokkuvõetult, Sokratese välimus rääkis vastu kõigile
Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teenib elatist enda firmaga. Ta ei ole eriti romantiline mees, samas ta ei ole ka jõhkard ega hoolimatu. Veel on Tairi, ta on naine kellega Jan petab oma naist.Tairi on pigem inetu poolne naine kui ilus kuigi väga tark. Ta oli rohkem tagasihoidlik ja soovis tahaplaanile jääda. Ta oli töökas ja täitis oma kohustusi vastu vaidlematta. Kõrvaltegelased: Nadka, kellega Marilyn koos töötas. Viktoria, kunagine taasleitud sõbranna. Birgit, Reesi, Eero, Rober, Arvi jne. 2. Sündmused Kogu selle raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, millal naine arvab, et Jan on ta
isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised eelistused, tunnevad ennast teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt, samuti tekib neil vähem tülisid. Maailmavaatelise sarnasuse kõrval vormib suhtumist loomulikult ka inimeste välimus. Füüsiliselt atraktiivsem inimene meeldib rohkem kui keskpärase väljanägemisega kaaslane. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Seega on erinevate inimeste jaoks erinevad ideaalid ja välimuse eelistused.
Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade Kättemaksuhimuline Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
klassitsismi ja baroki võrdlus Nimi Kool 2016/2017 Barokk (17. sajand) ● taalias, Hispaania • Riikides, mis olid minetanud oma renessansiaegse hiilguse ja poliitilise tähtsuse • Valitsesid skeptilised, pessimistlikud meeleolud Klassitsism (17. sajand) • Prantsusmaal • Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastanda...
Retsensioon Külastasin Vaal galleris näitust "veetlus@õõv". Näitusel oli Peeter Lauritsa ja Herkki Erich Merila fotod. Fotonäitus oli vägagi uuenduslik ja seisnes huvitavates tehnilistes lahendustes. Lauritsat ja Merilat on peetud ka esimesteks postmodernismi "maaletoojateks". Nad on loonud enda stuudio nimega DeStudio, mida nad iseloomustavad kui virtuaalset loojat, ilma füüsilise olemasoluta ning individuaalse ühtsuseta kunstnikku. Positiivne selle näituse juures oli, et fotod olid väga originaalsed ning kohati sokeerivad. Samuti tooks välja, nende püüdlused rikkuda piire. Nad suutsid vastandused ilus-inetu, kunst-mittekunst, tõeline-fiktiivne panna ühte pilti ning sealjuures seda mitte ära rikkudes. Ehedalt jäi meelde ka teoste nimed, mis samuti olid kõik vastandatud. Teosed kandsid sidesõnadest nimesid näiteks "Kuid" , "Ehk", "Et". Negatiivseks võiks lugeda seda, et teosei...
Siis anti võib Albas Numitorile üle ning Romulust ja Remust haaras soov nendesse kohtadessse, kus nad välja jäeti ja üles kasvatati, linn rajada. Ja Albalaste ning Latiinide hulk oli liiga suur, sellele lisaks tulid veel karjased, see kõik tekitas lootuse, et selle linna kõrval, mis rajatakse, jäävad Alba ja Laviinium väikesteks. Tuli vahele siis nende plaanidele vanaisade pahe, soov valitseda, ja sellest tekkis inetu tüli üsna tühisel ajendil. Kuna nad olid kaksikud ja vanuse põhjal vahet teha ei saanud, nad ootasid ennustusi - kes annab uuele linnale nime ja kes rajatud linna võimuga valitseb. Romulus Palatium, Remus Aventium võtavad ennustamise kohaks. Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega
Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid Kõike kujutati dramaatilises valguses Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega Ekspressionism kunstis Ekspressionismi "teine laine" oli veelgi ühiskonnakriitilisem Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler Ekspressionismi kunstnikud olid : Otto Dix, Max Beckmann,Ermst Ludwig Kirchner,Franz Marc,Egon Schiele Click to edit Master text styles Second level Third level
mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste isand", toimub võitlus hea ja kurja vahel, kus kääbikute kätte satub kurjusega täidetud sõrmus ja halvad ehk Sauron ja tema käsilased tahavad seda tagasi saada ning selle abil maailm täita kurjusega. Head on ilusad ja targad näiteks Tolkieni raamatus haljad ja halvad on targad, aga inetud, ning läbi selle peaks välja tulema nende olemus.
Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas. Hermese järglased Paan oli Hermese ja printsess Dryope poeg. Dryopet kohutas tema inetu, poolsikust laps ning ta jooksis ära. Hermes viis lapse Olümposele, kus jumalad nautisid lapse naeru ja heasüdamlikkust. Paanist sai jumal, keda austasid eriti lambakarjused ja kütid. Abderos oli Hermese poeg, kelle sõid ära Diomedese märad. Abderos oli läinud märade juurde koos oma sõbra Heraklesega. Hermaphroditos oli Hermese kolmas poeg, kelle ema oli Aphrodite. Jumalad muutsid ta hermafrodiidiks, tulles vastu tema armastuse tagasi lükanud Salmakise palvetele.
Ideaaliks kompositsiooni täius. Kõik on hoolikalt läbimõeldud. Kristus koos 12 jüngriga. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi Vitruviuse inimene o Teda huvitas inimkeha Lahkas laipu o Inetu o Suur kõver nina · RAFFAEL Santi o Töötas Vatikanis o Töödes ülev rahu ja harmoonia o Lemmikmotiiviks madonna o Kompositsioon sümmeetriline ja tihti kolmnurkne, keskel kõrgem figuur, mis on teema seisukohalt tähtsaim. Maastiku ja esemete kujutamine jäi tahaplaanile. O "SIXTUSE MADONNA" üksikosad alluvad tervikule, kuid ei kaota iseseisvat väärtust o Palju tellimusi, mida ei jõudnud ise täita
suundadest. Värvid panevad vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma. Värvid toovad välja hoone omapära, energia ja tihtipeale ka tema otstarbe. Igapäevases elus ei mõtle sellele, et meile nähtavad värvid on mistahes objektilt peegeldunud, valgusallikas lähtunud elektromagnetiline kiirgus, mis toimib meie psüühikale, kas me seda teadvustame või mitte- üldjuhul aistingu tasandil. Ükski värvitoon iseenesest ei ole ilus ega inetu, rõõmus ega igav, vaid need hinnangud sõltuvad ainult inimese mingi hetke või olukorra seisundist, mil hinnatakse mingit värvitooni. Iga isiku hinnang mingi värvitooni kohta on sel hetkel tema jaoks õige otsustus. KASUTATUD KIRJANDUS Maison, M.C., Bodoano, B. (2008). Värv. Tln : Maalehe Raamat. Tõlkija Smidt, I., toimetaja Raudla, I. Uiga, S. (2002). Inimene värvilises maailmas. Tln: värvimonograafia Miller, J. (2001). Värvid: inspireeriv stiil klassikast kaasajani
Pirita Majandusgümnaasium Hans Christian Andersen Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………….…………..3 ELULUGU……………………………………………………………………….…………...4 TSITAADID……………………………………………………………….…………….…....5 KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….….6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………...…………7 SISSEJUHATUS 2 Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe, elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba üsna mitu tema teost nimetada, näiteks „Inetu pardipoeg”, „Pöial-Liisi”, „Merineitsi”, „Vankumatu tinasõdur” ning „Lumekuninganna”. Kindlasti olin seda nime eelnevalt kuulnud, aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia. Hans Ch...
süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013. Petruska Teose alus nukkude allegoorilised seiklused ehk nukudraama, mis meenutab commedia dell' arte traditsioonilist kolmnurka. Balleti üldiseloomustus novaatorlik, õpetlik inetu, kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad. Muusika eripära uuendused nii rütmis kui ka harmoonias, taktimõõtude vaheldumised, polütonaalsed episoodid. Peamised tegelased Petruska, Maur ja baleriin. Balleti sisu Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii nagu ta tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus:
Sündmuste pöördes tuleb välja, et Marilynil on Pärnus sugulased, kellele ka külla sõidetakse. Kahjuks peab naine sugulastes pettuma, kuna selgub et nad joovad suhteliselt palju ning ei ole huvitatud Marilynist endast, vaid pigem tema rahast. Lõpptulemusena üritab ta enda sugulased unustada. Raamatu lõpupoole tuleb siiski välja, et Jan on Marilyni petnud. Nimelt enda firma asetäitja Tairiga, kes on Marilynile täielik vastand suhtleiselt inetu, aga tark. Hiljem selgub ka see, et Jan tahtis tegelikult Tairit maha jätta, aga pole osanud seda suhet lihtsalt lõpetada. Kuna Marilyn saab asjast puhtjuhuslikult teada, siis soovib ta Jani ja enda suhtele lõpu teha. Marilyn hakkab juba asju pakkima, aga Jan saabub õigel ajal ning anub Marilynilt südamest et naine talle andestaks. Marilyn muidugi andestab mehele, kuna ta armastab teda tõeliselt. Raamat lõppeb siiski õnnelikult.
1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve.
botas – saapad Ancho - lai Difícil – raske corbata – lips Estrecho - kitsas Collar – kaelakee Lápiz – pliiats Mejor - parem Gorro – müts Abrir – avatud Peor - halvem Con tarjeta – kaardiga Dibujar – joonistama Bonito – kena En efectivo – sularahas Pesado – raske Feo – inetu Anillo – sõrmus Cartera – rahakott Cuanto cuesta - Palju Mas… que – rohkem kui Caja – kast/kassa maksab? Menos… que – vähem Boda – pulmad Comprar – ostma kui Pagar – maksma Que pena – Kui kahju Mas o menos – rohkem Por supuesto – muidugi või vähem
elavate inimeste heaolu · Füüsika · Meta · Füüsika · Kategooriad · Poeetika TSITAADID · Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. · Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru. · Õnn sõltub meist endist. MINU ARVAMUS · Aristoteles ütleb, et ei saa ju pidada õnnelikuks seda, kes on inetu või kelle lapsed on surnud. ei nõustu · Voorus ehk loomutäius on mis tahes suurepärasus.- nõustun · Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki. -nõustun TÄNAN KUULAMAST
Salaaed See raamat räägib sellest, kuidas üks inimene muutuda võib. Mary on tüdruk, kes elab Indias ja on harjunud kõike saama. Söör Craven on Mary küürakas onu. Mrs Medlock on tema hoidja. Martha oli kena teenija ja Dickon tema vend ning Susan Martha ja Dickoni ema. Haige Colin on söör Craveni laps. Mary vanemad surid katku ja inetu Mary saadeti Inglismaale tema onu juurde. Talle tehti kõik ette ja taha ära Indias ja nüüd pidi ta neid Inglismaal ise õppima tegema. Ta pidi endaga ise hakkama saam. Martha rääkis loodusest ja oma perest ning lõpuks läkski Mary välja õue. Ta tahtis näha kas see on kõik nii imeline nagu Martha rääkis. Ta hakkaski õues käima ning ta läks ilusaks ja kõhnast lapsest sai ilus parajalt priske tütarlaps. Martha oli talle ka rääkinud salaaiast
1920 sajandi kunstivoolud. Realism Realism ei laskunud täielikult püüab ümbritsevat kujutada tõetruult. naturalismi. Loobuti mineviku Lisamata kunstniku omaloomingut ja kujutamisest ja keskenduti rohkem maalida, seda mida kunstnik vahetult tänapäevale. Vastunäitused ametlikule nägi. Vajadusel jäid ka värvid tõeliselt salongile(mingil määral koledaks, nii nagu kunstnik neid nägi. vastuhakk).Pigem inetu kui ilus. Impressionism kujutas ka hetkeolustikku ,mitte minevikku.Nad loobusid lokaaltoonidest,traditsioonilisest kompositsioonist ja süzeest.lõid peamiselt vabaõhumaale .portree ja
Esmeralda kohtub oma emaga, kes sureb teda kaitstes, Esmeralda siiski hukatakse, Quasimodo lükkab kättemaksuks ülemdiakoni katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb südamevalus. Mulle pakkusid huvi peatükid, mis käsitlesid Pariisi arhitektuuri, tuli ka endal huvi sinna minna ja neid hooneid oma silmaga näha. Kõige enam tegelastest meeldib mulle Quasimodo, kes pani mu uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda. Kellade helistamisega on ta jäänud kurdiks.
jt. Inetuse kunstilise kujutamisega on seotud hulk paradokse. Kunstis on täiesti mõeldav kujutada inetut ilusalt, sest nagu rõhutab Kant, tähendab ilu kunstis «asja kujutamist ilusal viisil».Sellest tuleneb Bonaventura seisukoht on see, et ka kuradit võib kujutada ilusalt: «Nii peetakse Saatana pilti ilusaks, kui see kujutab õnnestunult Saatana inetust ja on seega õigupoolest inetu» (lk 133). Vaatame lähedamalt ilu ja inetust välimuse kontekstis. Keskajal inetu ja hirmus väljanägemine võis näiteks naisele tuua õnnetusi. Vanasti oli selline komme, põletada naisi külade kaupa ainult seepärast, et neid peeti inetuks/hirmsateks. Ehk siis välimuse tõttu kannatasid põhiliselt naised. Väline ilu on väga subjektiivne ja selle mõistmine möödub läbi aegade. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
