Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"inertsiaalsed taustsüsteemid" - 46 õppematerjali

inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused.
thumbnail
5
docx

Füüsika I konspekt

sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Kindel telg tähendab seda, et pöörlemistelg ei saa oma asendit muuta. Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus ja nurkkiirendus . Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Nurkkiirendus näitab keha nurkkiiruse muutumise kiirust ajas. Pöörleva keha joonkiirus ja kogukiirenduse komponendid ja . 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid . Inertsiseadus. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtib Newtoni I seadus: iga keha püsib paigal või on ühtlases ja sirgjoonelises liikumises seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni teda seda olekut muutma. Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamiks põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Olek ­ punktmassi olek on ära määratud olekuvektori ja kiirusvektori abil ( )....

Füüsika
234 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika eksam

Punktmass:Teatud tingimustel võib jätta keha mõõtmed arvestamata ja vaadelda keha punktmassina. Taustsüsteem:Selleks, et uurida antud keha liikumist teiste kehade suhtes, tuleb kasutusele võtta taustsüsteem. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed. Nihkevektor: kohavektori juurdekasv vaadeldava aja jooksul, kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seot...

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

5) Resonants? (millal ta tekib?) Nähtust kus amplituud kasvav järsult kui sundiva jõu sagedus (s) läheneb süsteemi a0 oma võnkesagedusele ( või 0) nim resonants A = ( 02 - s2 ) 2 + 4 2 s2 6) Galilei teisendused? x = x + ut y = y z = z 7) relatiivsusprintsiip ? Galilei relatiivsusprintsiip ­ kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed. Versio 2: Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused ,mida tehakse inertsiaalsüsteemis ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. XIX 1) Sündmuste samaaegsus? Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. Kahes erinevas kohas sündmuse samaaegsust saaks kui mõlemas kohas asuks sünkroniseeritud kellad...

Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõud ja impulss

Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid - keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,...

Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

+ mnvn = m1v1 + m2v2 + ... + mnvn Jõuimpulss on võrdne keha impulsi muuduga. Ft = mv NEWTONI I SEADUS ­ Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. (On olemas sellised taustsüsteemid , mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad) Newtoni I seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid (Taustsüsteemid, mille suhtes keha väliste jõudude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, Maaga seotud taustsüsteemid) Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI II SEADUS ­ Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni II seadus määrab kiirenduse ehk liikumisoleku muutuse....

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Seetõttu võiks dünaamika esimest aksioomi formuleerida ka nii: Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. Taustsüsteemi, kus kehtib inertsiseadus, nimetatakse inertsiaalseks taust- süsteemiks. Millised on siis inertsiaalsed taustsüsteemid ? Praktilises elus ja tootmises vajaminevate ülesannete lahendamisel võib koordinaatsüsteemi siduda Maaga ja vaadata masspunkti ühtlast sirgjoonelist liikumist maapinna suhtes. Suuremat täpsust nõudvate ülesannete puhul see aga ei kõlba. Asi on ju selles, et Maakera pöörleb ümber oma telje ja liigub sealjuures ümber Päikese. Mis sirgjoonest saab siin kokkuvõttes juttu olla? Sel juhul tuleks koordinaatide alguspunkt asetada Päikesele ja suunata koordinaatteljed kinnistähtede poole...

Insenerimehaanika
85 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Pöörleva keha töö - A=M Töö võrdub pöörleval liikumisel jõumomendi ja pöördenurga korrutisega. Ehk kui võrrelda sirgjoonelise liikumisel tehtud tööd A=Fs siis saab tuua paralleele, kus MF ja s. 12.Einsteini relatiivsusprintsiip: 1) ei leidu eelistatud või absoluutset inertsiaalset taustsüsteemi, kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on samaväärsed kõigi füüsikaseaduste kirjeldamise jaoks. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. 2) valguse kiirus vaakumis on sama kõigi ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate vaatlejate jaoks ja sõltumatu allika kiirusest. Selle väärtus on universaalne konstant c, mis on antud maxwelli võrranditega. Järeldused:...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Newtoni seadused

Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist....

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajava...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on idea...

172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Dünaamika

Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud...

Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Teaduslik revolutsioon

Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika konspekt 10.klassile (II ja III PTK!)

KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts ­ nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl ­ säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v ­ v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne...

Füüsika
172 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Albert Einstein

Aastal sai ta Nobeli preemia füüsikas fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905. aastal) Fotoefekt Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. E=mc² Erirelatiivsusteooria Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Üldrelatiivsusteooria Seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. 1955 Albert Einstein sureb 18. aprillil. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde. Kasutatud kirjandus:...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kiirendus ja jõud (Konspekt)

Näiteks: raamat seisab laual, kuna jõud kompenseeruvad. Raamatule mõjub raskusjõud (suunatud alla) ja laud mõjutab raamatut elastsusjõuga ( suunatud üles). Näiteks: hokilitter liiguks jääl ühtlaselt sirgjooneliselt, kui puuduks hõõrdumine. Litter jääks liikuma lõpmatuseni ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Loe õpikust § 4. 1. Newtoni esimwene seadus ja § 4.2. Inertsiaalsed taustsüsteemid ning vasta järgmistele küsimustele: 1. Kuidas liiguvad esemed siis, kui puudub igasugune vastastikmõju? Too näide. 2. Sõnasta Newtoni I seadus. Tee joonis. 3. Miks ei kuku inimesed läbi põranda? 4. Mida nimetatakse inertsiks? 5. Kus kehtivad mehaanikaseadused? 6. Mida nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks? 2010 PTG 3 Leili Jaagant...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Mehaanika

Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antu...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Dünaamika

seadus: on olemas sellised taustsüsteemid , mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase kiirusega, kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud temale on tasakaalus. Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, mille suhtes keha seisab paigal või liigub jääva kiirusega kui talle ei mõju teised kegad või kui teiste kehade mõju talle on tasakaalus. Lühemalt: On olemas inertsiaalsed taustsüsteemid. Valemit ei ole. 2. seadus: kehale või kehade süsteemile mõjuv resultantjõud on võrdne sellele kehale või süsteemile antud kiirenduse ja tema massi korrutisega. Valem: M=mass(kg) A=kiirendus F=jõud =summa märk 3.seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis asuvad samal sirgel, on sama suured ning vastassuunalised. Hõõrdumine ja hõõrdejõud. Hõõrdejõud on füüsikaline suurus, mis tekib liikuva keha kokkupuutel teiste kehadega ning...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
4
docx

10. klassi mehaanika mõisted+ seadused

Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega ­ asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine ­ trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine ­ trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine ­ keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) ­ liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Avaldumisvorme füüsikas: Newtoni III seadus, kõik reaktsioonid keemias ja mikrofüüsikas, aine ja välja vastastikmõju seadused. Relativismi printsiibi kohaselt ei ole looduses olemas absoluutset ruumi ja aega, kuigi füüsikaliste protsesside toimumise seisukohast on võrdsed (ekvivalentsed) kõik inertsiaalsed taustsüsteemid . Avaldumisvorme füüsikas: Galilei ja Einsteini relatiivsusprintsiibid. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib üks absoluutne kiirus, seeon valguse kiirus vaakumis. See kiirus on ühesugune kõigis taustsüsteemides ja pole olemas suuremat kiirust. Avaldumisvorme füüsikas: Lorenzi teisendused, kogu relativistlik füüsika. Dualismi printsiibi kohaselt on mateerial üheaegselt nii ainelised kui väljalised omadused. Teiste sõnadega...

Füüsika
121 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun