Loomingus eelistatud lüürika ja novellid. looduslüürikaga Lüüriline eneseväljendus: * muretult aval Jätkas Noor-Eesti traditsioone (liikudes sümbolismi suunas) * paiguti tahtlikult õrritav * vormilt mõnevõrra lõdvem Tähtsustasid armastusluulet, viisid selle uuele stiilitasandile. Luule: * joovastunult indiviidikeskne * vallandus elurõõm * subjektiivne elamusküllus leidis soodsat vastukaja sõjaaja painetest ja argimuredest vaevatud lugejas * uusromantismiline stilisatsioon
muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused parnerite rassis, haridustasemes, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus. Puudulikud konfliktilahendamise oskused. Truudusetus, abieluvälised suhted.
rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi, sellest kasvas välja rühmitus Siuru, rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik, nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. SIURU (Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.) Aeg:1917-1919 Liikmed:A.Gailit, M.Under, J.Semper, Fr.Tuglas, A.Adson, H.Visnapuu. Stiil:Elujõuline, muretu, rõõmus, indiviidikeskne, romantiline, (erootiline), looduslähedus. Eesmärk:Kodumaa kirjanduse avadlamine,noorte kirjanike loomingu toomine rahva ette. Elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjandustegevust. Tähtsus:Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.
ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides. Töökat ja visa inimest hinnatakse. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Lahkhelid lahendab soomlane parema meelega vestlemise teel. Ta ei taha kedagi raskesse olukorda asetada. Soomlasele ei meeldi oma tundeid avalikult näidata. Soomlasele on tähtsad sellised asjad nagu loodus, vaikus ja saun
tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt. Varasemalt polnud ma kunagi eriti enese ning ka parteide vasak-parem spektrile paigutamisele tähelepanu pööranud ning seda ka tohutult tähtsaks pidanud. Minu jaoks tegi muidu kohati keerulise artikli palju huvitavamaks teema tausta lahti seletamine ehk ideoloogilise enesemääratlemise ajaloo ning arengu tutvustamine. Varem ei teadnud ma, et
3 Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab. Armastus on Kareva luuletustes
Teenuse kvaliteet Eestis 1 Teenuse kvaliteet Eestis Võrreldes Nõugogude aegse teenindus kvaliteediga on tänapäeva Eestis toimunud märkimisväärsed arengud. Eesti ühiskond on muutumas vastuvõtlikumaks teeninduse edasiaerendamises. Nõukogude ajal ei olnud teenindust kui sellist ollagi. Tollal oli teenindus rohkem indiviidikeskne, mille tagajärjel tekkisid teatu hoiakud ning inimsuhted. Nõukogude aegset teenindus suhteid nimetatakse jaotussuheteks. See tähendab seda, et teenindajad ei pööranud tähelepanu isiksustele vaid märkasid teeninduses ainult masse. Samuti eelistati neid, kes olid rikkad ning tuntud. Mis tähendas seda, et neile pakuti paremat teenust ja ka samas paremaid kaupu. Tollal polnud müüjal huvi tunda klienti ning samuti polnud huvi pakkuda suurepärast teenindust
mõjutusi keskkonnast. Inimese käitumist võib vaadelda kui kohanemist või mitte- kohanemist olukorrale. Näide: sattudes haiglasse, mõtlevad eakad inimesed, et nüüd on elu lõppjärgus, kuna haige vanainimene ei ole kellelegi vajalik. Õde selgitab vanurile haigusest ja ravimeetoditest, ka ravimite õigeaegse manustamise vajalikkusest. Aja möödudes patsient kirjutatakse haiglast välja ja talle tulevad järgi lapselapsed, kellele ta on endiselt vajalik. Mudel on indiviidikeskne ja ei käsitle tervist ja haigust ühiskondlikus perspektiivis. Inimese käitumine on teooria kohaselt tihedas seoses tema sisemaailmaga ja intel- lektiga, kuid elu erinevatel perioodidel indiviidi adaptatsioonivõime muutub. Olu- line roll on teoorias antud stiimulite mõjule, mis reguleerivad adaptatsiooni aktuaal- setes situatsioonides. Roy adaptatsiooni teooria vaatleb inimest psühho-sotsiaalsest küljest, kuid ei käsitle indiviidi isiksuse tundeid
a. Stockholmis. Gustav Suitsu tulekul oli Eesti värsikultuur väga arenenud ja oli olemas väga mitmekülgne omakeelne kutuur. Rahvalaul, mida 19. sajandi kestel kasvava usinusega koguti, ei olnud enam pelk valgustuslik huvi, vaid oli jõutud taibata selle esteetilisi väärtusi. Gustav Suits oli üks nendest, kes regilaulu võimalusi ka luule praktikas läbi proovis. Kõige suuremas üldistuses on Gustav Suitsu luules näha kaht põhialget: ühiskonnakeskne lüürika ja indiviidikeskne lüürika. A. H. Tammsaare on märkinud, et Suitsu keelekasutuse uudsus ei peitunud niipalju uutes sõnades ja senini tundmata vormides, kui kõigile tuttavate sõnade omapärases tarvitamises. Tarvitamisviis oli sageli lihtsus ise. Niisugust süvenemist, mitmekülgsust, erinevate mõttealgete põimumist ja esituse tihedust Eesti varasem lüürikatraditsioon ühiskondliku ainestiku käsitlemisel ei tunne. Hiljemgi pole võrdväärse saavutamine olnud enesestmõistetav.
Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis Kultuuriline vabanemine Kriitilise teadlikkuse kasvatus Hilismodernistliku ühiskonna väljakutsed Indiviidikeskne ühiskonnamudel Integreerumine uutesse sotsiaalsetesse süsteemidesse teiste protsesside kaudu Elukestev õpe, tõrjutuse oht alakvalifitseeritutel Infotehnoloogia mõjutused Tähelepanu valikutel ja tahtekasvatusel Juhused, raske ennustada muutusi Üldine tõrjutus Hariduse olulisus!! Tööturult välja jäänud inimeste kaasamine!! Tugevustele suunatud lähenemine Aegunud kasvatumudelid Sotsiaalpedagoogika võimalused ja piirid
ruumide kujundamises jne Kaudselt tajutav/varjatud: väärtushinnangud, suhtumine, tunded, vaimsus, moraal Organisatsioonikultuuri 7 tunnust: 1. Innovatsioon ja riski tolerants 2. Tähelepanu pööramine üksikasjadele 3. Tulemustele orienteeritus 4. Inimkeskus 5. Meeskonnatööle orienteeritus 6. Agressiivsus 7. vaata Moodlesse Võimukutuur Rollikultuur Eesmärgikultuur Indiviidikeskne kultuur Kodune töö: Analüüsi olukorda iga olukorra põhjal ja anna hinnang – vaata moodlesse. Võta väljaprinditult kaasa. Eksamiküsimused on ka Moodles olemas. Motiveerimine Motivatsioon on inimese põhjus või ajend mis suunab inimest häituma. Pole jälgitav, individuaalsed erinevused käitumises ei tulene võimetest. Mõjutab inimese ja käitumise suunda, teevuste intensiivust, käitumise püsivust. • Kuidas motiveerida huvi kaotanud töötajaid?
konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku. Läbi hetkeimpressioonide kumab hingevaeva inimlike kontaktide pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda valusa pihtimuse kujul, ning kontakt välismaailmaga avaldub järjekindlalt isiksuse sisimas läbituntu kaudu
sportliku teadlikkuse tõstmiseks. Treening pakub head võimalust mõnusaks sotsiaalseks suhtlemiseks ning energiavahetuseks, mis aitavad treenijatel säilitada hingelise ja kehalise sära. Eakate treening on hea trenn aeroobse- ja lihasvastupidavuse ning koordinatsiooni arendamiseks. Regulaarselt rühmas võimeldes saab vältida ning ennetada liigesvalusid, lihasjäikust ning hoida enesetunnet reipa ja nooruslikuna. Lähenemine on indiviidikeskne - igaüks saab osa võtta vastavalt oma tervislikule seisundile oma tempo ja raskuskoormusega, säilitades positiivse mõtlemise ja hea tuju. Rahvaülikoolid pakuvad täiskasvanutele, sh eakatele võimalusi enda harimiseks, uute oskuste omandamiseks ning lihtsalt silmaringi avardamiseks. Näiteks toimetab pealinnas Tallinna Kolmanda Nooruse Rahvaülikool spetsiaalse suunitlusega eakatele. Paraku jäävadki rahvaülikoolid ja nende pakutavad kursused enamasti suurematesse linnadesse ning
7 2. TEENINDUSE KVALITEET EESTIS NÜÜD JA VAREM 2.1. Teenindus Eesti NSV ajal Teenindaja oli nõukogude ajal suurema tähtsusega kui tänapäeval. Teenindaja oli siis eraldi klass. Mida suurem linn, seda kõrgemale astmele ühiskonnas ta end sättis. Mitte teenindajale ei olnud sind vaja, vaid vastupidi. Mitte tema ei pidanud viisakas olema. (Kas nõukogude... 2009). Sellel ajal oli teenindus enamasti indiviidikeskne, ei pööratud erilist tähelepanu ühele kindlale isikule, vaid suurtematele massidele. Eelistati rikkamaid ja tuntumaid inimesi, kellele pakuti paremat kaupa ja teenuseid. Nõukogude ajal oli enamus kaubast defitsiit, seega ettevõtjad ega ka klienditeenindajad ei muretsenud palju sellepärast, et kas kaup saab müüdud. Kaupade ja teenuste valik oli väike ja kõike oli piiratud kogustes. Teati, et inimesed ostavad, teenindusest seejuures hoolimata
uskusid vabasse tahtesse Thought-minded – empiristid, faktidele orienteeritud, materialistlikud, pessimistid, skeptilised, fatalistid Münstenberg - retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine), alateadvust pole. Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, brut võtted, personalivalik vs töö iseloom Hall - rekapitulatsiooniteooria - inimrassi arenguetapid. pedagoog. I psy phd. Dewey - reflektsiod - käitumine kohanimine. indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust. Angell - habits-kohaniemine mentaalsed operatsioonid aitavad ellu jääda. Carr - vajadused - efektiivne käitumine. adaptiivne tegevus. kirjandus kunst keel aitab mõista inimpsüd. Vajaduste rahuldamine ellu jäämiseks, vajadused motiveerivad käituma, kuni need on rahuldatud. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. tervete ja intelligentsete inimeste abielu,
Käitumist ei saa elementideks jagada samamoodi nagu ei saa teavdust elementideksjagada. reflektsid - organimsi kohanemine keskkonnaga, elemendid seotud ja mood. süsteemi, millel eesmärk ja see eesmärk on enamasti organismi eluspüsimine (Stream of behaviour - the three elements of a reflex must be viewed as a cordinated system directed toward a goal and this goal usually related to the survival of the organism) Progressiivne indiviidikeskne haridus, õppimine läbi kogemuse. peab arendama loovust. James Rowland Angell (dewey õpilane)- habits-kohanemine tuttavas olukorras, mentaalsed operatsioonid aitavad tundamtuses ellu jääda, psüühika ja keha tervik Harvey Carr - Adaptive act / Adaptiivne tegevus - millel on kolm komponenti 1. motiiv mis stimuleerib käitumist (näiteks nälg või janu) 2. Keskkond või situatsioon kus organism asub 3. Vastus mis rahuldab motiivi (näiteks söömine või joomine)
humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused) Lähenemine põhineb kolmel peamisel eeldusel: keskmes on põhiväärtused nagu sõltumatus, turvalisus, kord ja õiglus; See on indiviidikeskne lähenemine: uuritakse indiviidide rahvusvahelistesse suhetesse puutuvaid mõtteid ja tegusid. Lepitakse rahvusvahelise anarhia eeldusega. Sellegipoolest iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid teatud reeglid, normid ja institutsioonid. Põhilised lähtekohad: tegemist on keskteega liberalismi ja realismi vahel. “riikide ühiskond", mille kesksed tegutsejad on nn riigiinimesed. Selline ühiskond kujuneb välja siis, kui mingi grupp riike peab end ühendatuks teatud reeglite järgimise tõttu
Julgus Pastišš On vaja positsioneerida end Banaalsus, Identiteet kui Vanad ideed, üleolek, müüt- enam ei iroonia, sihitu otsitud oma mänglevus nautleja, identiteeti ebamäärane Postmodernism on 20 saj lõpupoolne indiviidikeskne kunsti-, kirjandus- ja arhitektuurivool, mis on välja arenenud modernismist ning keskendub maailma olemusele.k 1.Stiilide ja kujundite paljusus, iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes 2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11)
positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse; · eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate 4 ja süsteemide väljatöötamisega; väärtustatakse inimeste asjatundlikkust (eksperdivõim) ja panuseid; rühmatöös on põhiline hea koostöö; · indiviidikeskne kultuur: vaba indiviidide kogu, meeldiv õhkkond, konfliktide vältimine; arvestatakse nii ühiseid kui isiklikke eesmärke. Tegelikkuses on need sageli segud erinevatest kultuuridest. Organisatsioonikultuuril on firma edu saavutamisel väga suur tähtsus mitmel põhjusel. Kõigepealt loob see alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet. Kultuur on organisatsiooni püsivuse ja järjepidevuse allikas, mis loob selle liikmetele turvatunde
vajadust. · On sisemine , organisatsioonile tõeliselt omane loomus, milles kollektiivsed huvid ja organisatsiooni ühtsus on üles ehitatud ühiselt omaks võetud arvamuste, harjumuste ja traditsioonide kaasabil. Organisatsioonikultuuri liigid Handy järgi: · Võimukultuur- juhi võimutäius, tugev kontroll · Rollikultuur klassikaline bürokraatlik struktuur · Eesmärgikultuur eesmärk pühendab abinõu · Indiviidikeskne kultuur vaba indiviidide kogu, arvestab nii ühiseid kui isiklikke eesmärke · Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste seast. See loob alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet, hõlbustab uute liikmete kohanemist, org püsivuse ja järjekindluse allikas, mis tekitab liikmetele turvatunde, stimuleerib töötajate
jooksul kujunenud lahendamaks informaalsete institutsioonidena dilemmastruktuurseid info- ja motivatsiooniprobleeme. Siia kuulub eelkõige töötajate lojaalsuse ja motivatsiooni soodustamine, aga ka tegevuse suunamine ja koordineerimine käitumiskoodeksina mõeldud formuleeritud juhtnööride ja põhimõtete kaudu Tunnikontrollid ja seminaritööd: 1. Seekord eeldasin majandusteaduse probleemipõhise eristamise kahte võimalust. 1. Traditsiooniline ehk indiviidikeskne: kuidas indiviid saaks piiratud ressurssidega oma eesmärki saavutada parimal võimalikul moel. Siin on tegemist üksiku indiviidi ratsionaalse käitumise uurimisega. 2. Uuem ja ühiskonnakeskne: kuidas saavutada ratsionaalsete indiviidide vastastikku kasulikku koostööd. Siin on tegemist indiviidide kollektiivse käitumise uurimisega. Esimese suunaga tegeleb tegevusteooria, teisega koostegevusteooria. 2. Mis asjad on stiimulid?
erilist 3. holism iga nähtust tuleb vaadelda kõigi teiste nähtuste kontekstis (mittemajanduslikud nähtused seotud majanduslike nähtustega) · majandusökoloogia kuidas need on organiseeritud, toimivad, on välja kujunenud, kuidas inimesed ise oma majandussüsteemi suhtuvad ja kuidas püüavad kohanduda? Kuidas toimub jaotumine, tarbimine, tootmine? (üldine tasand) Mis motiveerib inimesi tootma, jaotama, tarbima just nii nagu seda tehakse? (indiviidikeskne) Kui palju peab inimene eri majandussüsteemides töötama, et elatusvahendeid hankida? Kõige vähem peavad töötama kütid kõige rohkem postindustriaalses ühiskonnas. Me peame töötama, sest valitseb demograafiline üleküllus ei saa enam nii hajusalt elada. Põllumajandus säilis, sest suured loomad said otsa (kuid suurte loomade küttimine kõige efektiivsem). Tänapäeva majandus ei ole suunatud nii, et kõigil hea oleks. Kuidas ühiskond tooteid jaotab?
vaatepunktist semiootilised toed – varasemad etapid annavad toe selleks, et järgmised etapid saaksid välja kujuneda, moodustades toe, mille kaudu hilisemad semiootilised kompetentsid saavad kujuneda (nt peab laps õppima enne numbrid ära, kui saab õppida matemaatikat) Vaated evolutsioonile Tüpoloogia kirjanduse põhjal: 1) … - semioosil ja kommunikatsioonil võib olla endal roll selles, et mingeid evolutsioonilisi muutusi esile kutsuda 2) … - rõhuasetus indiviidikeskne, indiviidi olemisel teatud keskkonnas, tema kujunemisel võib olla teatud tagajärg tema hilisematele kompetentsidele 3) … - vaadetakse teiste loomade kommunikatsioonivõimekust kui midagi, mis on inimkeelele eeldanud 4) … - kommunikatsioonivõime on sarnane teistega paljude teiste adaptatsioonide reas, mil moel võib kommunikatsioonivõime olendile kasulik olla, teda aidata – iseloomustab klassikalist evolutsioonibioloogiat,
politsei, meelelahutusäri jne) ning perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga piisavalt pere koospüsimist. Seaduse silmis on abielu lahutamine ehk lahkumineku vormistamine lihtne protseduur. Puudub hästitoimiv lahutuse eel- ja järelnõustamine. Ühiskonna vähene religioossus. Ümbruskonna vähene huvi ja toetus, et kooselu säiliks, anonüümsus. Indiviidikeskne lähenemine, kus esikohal on inimese isiklik õnn ja rahulolu. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus on mudelina ees. 11.2.2. Individuaalsed põhjused Lühiajaline kooselu, mille jooksul ei jõua üksteist tundma õppida. Teismeliseeas ebaküpselt loodud kooselu, partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused partnerite rassis, haridustasemes, vanuses, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes.
tõhusamalt täita koostööd nõudvaid keerukaid ülesandeid. Selles väljendubki meeskonnatöö roll organisatsioonilises kontekstis. Vaadeldes organisatsiooni kui gruppide kogumit, tuleb välja, kui paljude gruppide hulgas saab rakendada meeskonnatööd (joonis 3.5.). Likert on esile toonud mõtte, et sageli vaadatakse organisatsiooniskeemi ja arutletakse, kes kellele oma tegevusest aru annab ehk kelle ees on aruandekohuslane. See on indiviidikeskne lähenemine. 44 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI EESMÄRKIDE ÜKSMEEL GRUPI TASAND SUHTLEMISE TASAND toimimisnormide arvestamine kuulatakse üksteist ressursside parem kasutamine ollakse huvitatud teistest rollide tasakaal võimeline pingetega tagasiside sooritusest konstruktiivselt tegelema
teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga. - Isiksuse uurijad on huvitatud privaatsetest psüühilistest funktsioonidest - SP: ühised, kõiki haaravad sarnased omadused. Situatsioolised faktorid olulisemad kui inimese enda isiskus. Erinevus: analüüsi tasand on erinev. Inimese sisemised omadused mõjutavad palju, kuidas inimene käitub AGA mitte alati
annaabi.ee 
