Komponendid tulevad feederitest ehk komponentide kassetidest, mis asetsevad spetsiaalse laua peal, mis omakorda sõidutakse masina sisse (Joonis 3), neid võtab CPP(Collect, pick & place) pea (Joonis 2) 'nozzlite' (otsmikute(Joonis 4)) abil läbi rõhu. Kui kõik 12 otsmikut on registreeritud arvutisse, et komponent on haaratud, siis kontrollib igat otsmikut komponentide sensor( Joonis 2), kas seal on midagi või ei ole. Juhul kui mingit komponenti ei esine otsmiku küljes, siis komponentide sensor, milleks on avatud infrapuna valguse emitter ja vastuvõtja, registreerib loogilise '1', kuna komponenti emitteri ja vastuvõtja vahel ei esine komponenti mis oleks kui takistus. Loogilise '1' korral, pea keerab järgmise otsmiku segmendi ja kordab programmi. Kui komponentide sensor registreeris komponendi, siis selle sama komponendi mõõtmeid kontrollib komponentide kaamera. Kui mõõtmed sobivad programmis olevate mõõtmetega, siis CPP pea kannab komponendi plaadile, kui mõõtmed ei
XOS ülikonna kohta saadaval väga vähe informatsiooni. Joonisel 11 on näha exoskeleton XOS prototüüp. Võrreldes teiste ülikondadega täidab Sarcos/Raytheon XOS Eksoskelett kõik eksoskeletonile esitavad nõuded. Ta mitte ainult ei suurenda operaatori jõuda vaid ka vastupidavust. Ainukesed puudused on tema suurus, kaal ja toiteallikas. 2010. Aastal tutvustati USA sõjaväele uut mudelit XOS 2 (joonis11). Uus version on oma eelkäiast kergem, tugevam ja kiirem ning kasutab 50% vähem energiat. See disainiti logistiliste raskuste abistamaks, vähendades rasketest tõstmitest põhjustatud vigastusi. Üks operator võib teha ära 2-3 sõduri töö. Joonis 12. XOS 2 exoskeleton (2010 Ülikonda toidab kõrgrõhul põhinev hüdraulika ja ta on version)
Tema headeks omadusteks on: - suhteliselt väike kaal; - hooldusvaba; - vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga. 18 Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused Toitesüsteem- fuel and exhaust system Kütusepaak- fuel tank Küttepump- fuel pump Pihusti- fuel discharge/injector Sisselasketorustik-inlet manifold Väljalasketorustik- exhaust manifold Õhuvoolu andur- air-flow sensor Süütepool- ignition coil Kommutaator- commutator Süüteküünal- spark plug Jaotur- distributor 19 Küsimused 1. Mis juhtub, kui hõrendusanduri ühendusvoolik lahti ühendada? Kas mootor käivitub? (katsetage stendil!) Kui hõrendusanduri ühenduvoolik lahti ühendada, siis kütuserõhk tõusis ja jäi püsima teatud rõhule. Mootor käivitub normaalselt. 2. Kuidas reageerib mootor elektritarbimised kasvule
KOOL ÕPPEGRUPP BLALBAL Mälu haldamine Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Mis on mälu haldamine?...................................................................................................... 4 2. Virtuaalmälu........................................................................................................................ 4 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused...................................................................... 4 4. Saaleala.............................................................................................................................. 5 4.1 Saaleseaktsioon......................................
Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda õhutorustikes. Skeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles kajastub ainult nende poolt täidetav funkstioon, mitte ehitus. Pneumojaotite näited on toodud välja joonisena (vt joonis 1.1). 1) 2) 3) 4) 5) Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti 5 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid Pneumojaotitel on kaks erinevat asendit, nullasend ning lähteasend. Nullasendiks nimetatakse (nt vedruga tagastuval pneumojaotil) seda asendit, milles
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) .................................
· pika katkestusega (üle 15 s). 1.4 ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: · tavalise pistikuga elektritarvitid 0-klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. 7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.
planeerimise edasiarendusega. Protsessi flow-chart peab olema lihtne ja arusaadav. See on ka üks dokument mida võib nõuda audiitor. 8 Process flow Incoming inspection NR Komax (QA 13, Job Thermotube Sensor wire cutting, Contact housing (1) cutting stripping and crimping MA427 MA425; NR? Thermotube placing; Collect subassemblies; splicing taping (spot) MA426; NR? MA428; NR? Quality control
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponent
6 Ülekoormuskulu (Q4) – suurim veekulu väärtus, mille juures veearvesti töötab lühikese aja vältel rahuldavalt ning kahjustusteta. Töötemperatuur Θ (°C) – vee temperatuur torustikus vahetult enne veearvestit. Maksimaalne töörõhk Pmax (MPa) – maksimaalne rõhu väärtus torustikus, millejuures veearvesti võib pidevalt töötada. Rõhukadu – rõhukadu, mille arvesti torustikus põhjustab. Optiline sensor – elektrooniline sensor, mis muudab valguse või selle muutuse elektriliseks signaaliks. Kuluratas – veearvesti komponent, mis on üldjuhul otseses magnetilises kontaktis arvesti kuluanduriga ja mille pöörlemist on visuaalselt võimalik jälgida ja optiliste anduritega loendada. Teades kuluratta ning kuluanduri hammasrataste ülekandearvu, on võimalik kuluratta järgi määrata arvestit läbiva vee hulka. Mõõtehälve – olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust
(tootlikkus, võimsus)? : a. tootlikkus 40 l/s, võimsus alla 15 kW b. tootlikkus 300...500 l/s, võimsus 100...150 kW c. tootlikkus üle 300 l/s, võimsus üle 100 kW d. tootlikkus 20...40 l/s, võimsus 10...15 kW e. tootlikkus 40...300 l/s, võimsus 15...100 kW õige vastus : tootlikkus 40...300 l/s, võimsus 15...100 kW 6 : 10 10 Milliste energiate muundamine toimub hüdraulikasüsteemis üldiselt? : a. Mehaaniline energia b. Pneumaatiline energia c. Elektrienergia d. Hüdrauliline energia vaata hüdroajami ülesehitust : Elektrienergia , Hüdrauliline energia , Mehaaniline energia 7 : 10 10 Milliseid pneumotorustike topoloogiaid kasutatakse pneumosüsteemides? : a. võrkjaotusega pneumotorustik õige vastus b. dendroloogiline pneumotorustik c. lihtjaotusega pneumotorustik õige vastus d. ringjaotusega pneumotorustik õige vastus e
Seetõttu võib tööriist muutuda ebastabiilseks. Mõningatel seadmetal võivad ümberlülitused töötava mootoriga põhjustada ka seadme purunemist. 16.Kasuta tasakaalustatud tööasendit. Upitamine võib põhjustada kukkumist ja libastumist. 17.Kontrolli, et tööriista käepidemed ei oleks libedad. 18.Ära kõnni tööriistaga, sõrm tööriista käivituslülitil. 19.Terade ja tarvikute vahetamiseks või tööriista seadistamiseks eemalda pistik alati seinakontaktist. Akutööriistadel kasuta sisselülitus tõket. 20.Ära tõmba pistikut pistikupesast välja juhet pidi, vaid hoides seda pistikust. 21.Enne tööriista lauale asetamist veendu, et ta on täielikult seiskunud. 22.Ära aseta tööriista lauaservale nii, et see võib sealt kukkuda ning puruneda. 23.Ära pidurda tööriista liikuvaid osi käega. 24.Võimalusel väldi üksinda töötamist. Õnnetuse korral saab kaaslane osutada abi. 25.Ära koorma masinat üle
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuseadis. Proovivõtusea
järsult tekkiva pöördemomendi tõttu. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla väga kuumad). Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada. Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud. Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes.
ühik, arvuline näide)? Millisest värskendussagedusest suuremat (või võrdset) tohib sil- made tervishoiu huvides kasutada? Millist kuvaheiduki (grafoprojektori) parameetrit (seletus, ühik, arvuline näide) tuleb silmas pidada, kui kuvaheiduk on vaja osta suurde konverentsisaali? Millal ja miks tekib pildistamisel punasilmsus ning kuidas seda vältida? Millised on standardsed digitaalkaamera akude/patareide ja mälukaartide tüübid? Miks on soovitav osta kaamera, mis kasutab standardseid akusid/patareisid ja mälu- kaarte? Kirjelda, kuidas töötab tindiprinter. Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem
Hiir Modem 1 Tabel 2 PCI Express siin 18 ISDN adapter 1 Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse (vt joonis). Joonis 7 Paralleelpordid LPT 2 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane pistik, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik: Joonis 8 Need pordid on arvutites olnud juba 20 aastat ja nüüd on nad välja vahetatud. Toome peamised põhjused: Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele.
ravimenetlusteks kasutatavas ruumis · kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega II klass · kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed III klass. Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mist�
keeratud 90° võrreldes baby-AT tüüpi emaplaatidega, siis on kettaseadmed ja emaplaat omavahel tunduvalt vähem ,,kattes" see tähendab aga kergemat ligipääsu emaplaadile ja vähem jahutusprobleeme. · Vähendatud laienduskaartide takistust: Protsessori pesa ja mälu pesad on liigutatud plaadi eest servast taha paremasse serva, toiteploki lähedusse. See võimaldab lisada ka pikki laienduskaarte (baby-AT puhul ei pruukinud pikemad kaardid lihtsalt mahtuda). · Parem toiteploki pistik: ATX emaplaat kasutab ühte 20 kontaktiga pistikut baby-AT kahe segadusse ajavalt sarnase 6 kontaktise pistiku asemel. · ,,Soft Power" toetus: ATX toiteplokki lülitatakse sisse ja välja emaplaadilt tulevate signaalide abil. See võimaldab arvutit sisse ja välja lülitada ka tarkvaraliselt. · 3.3V toite toetus: ATX tüüpi emaplaat toetab ATX toiteplokist tulevat 3.3V toidet. Seda pinget kasutatakse pea kõigi uuema te protsessorite vooluga varustamiseks
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmistamine toimub põhiliselt
Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks,
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev det
Iga liigese nurk mõõdetakse liigesele kinnitatud potensiomeetriga. Vältimaks liigset paindumist ja venitamist on iga ajam varustatud mehhaaniliste piirajatega. HAL 5 Ümber põlve asuvate musklite grupi mudel. Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid Nahale pannakse kaks sensorit, mille abil juhitakse liigest nagu on näha joonisel. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Kaks painutaja- ja sirutajalihasest tulevat müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektri mõõtmine ja töötlemine Joonisel on näha põlve ümber olev lihasegrupp. võivad vastavalt tekitada pöördeid ülesse tõmmete poole, kuid ei suuda neid tekitada venimis suunas
Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE Katseobjekt: Kasutatud seadmed: Õppida tundma bipolaartransistori omadusi. Juhtmed Tutvuda bipolaartransistori tööga ühisbaas- (ÜB-) ja ühisemitter- (ÜE-) ühenduses. Reostaat x2 Võtta üles transistori sisend- ja väljund- Bipolaartransistor (KT361E) tunnusjoonte sarjad, määrata nõrga signaali Toiteallikas x2 (PS613) režiimi parameetrid (h-parameetrid) ÜB- ja ÜE-ühenduses, võrrelda erinevate ühen- Milliampermeeter x2 (M104) duste puhul transistorastme olulisemaid Voltmeeter x2 (PSY) parameetreid. KT361E Pc =150 mW (t a=35 C) U CER 35V I C 50mA f T 250 MHz h21E 50...350 Rthja 670k / W + – Joonis 7
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
Õnneks lähevad valgusdioodidega valgusseadmed ja nende komponendid väga harva ribist välja. Reeglina remondivad või asendavad tootjad ise rivist välja läinud valgusdioodidega valgustusarmatuuri vastavalt garantiitingimustele või muude kokkulepete alusel. Siiski on väga kasulik teada, mis on «musta kasti» sees. Valgusdioodidega valgusseadme peamised komponendid on: valgusdioodid ja elektroonika, mis tagab nende töö; mikroprotsessorjuhtimisega toiteallikas, pingemuundurid ja juhtimisskeemid; seadmed soojuse ärajuhtimiseks (ventilatsiooniavad ja radiaatorid); läätsed ja seadmed valguse suunamiseks, segamiseks ja hajutamiseks; nähtava valguse mitmesuguste värvitoonide saamine. Joonis 2. Valgusdioodseade Valgusdioodid, mis on valmistatud mitmesugustest pooljuhtmaterjalidest, kiirgavad mitmesuguse värvusega valgust. Eri materjalid vabastavad eri lainepikkusega footoneid, mis on vastavalt
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõlli
Valitsus Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö Maa Kapital
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
funktsioon ühises korpuses. Suuremate võimsuste rikkevoolude kaitse lahenduste korral kasutatakse rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelatele vastavaid võimsuslüliteid- näiteks kontaktoreid. Rikkevoolukaitselüliti (RVK) liigid RCD- rikkevoolukaitselüliti RCCD- kombineeritud lühisvabastiga + rikkevoolukaitselüliti RCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga + rikkevoolukaitselüliti PRCD- kombineeritud pistik ja rikkevoolukaitse SRCD- kombineeritud pistikupesa ja rikkevoolukaitse SRCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga rikkevoolukaitse pistikupesas Rikkevoolukaitsme tööpõhimõte Rikkevoolu poolt tekkitatud kahjude eest kaitseb inimest ja muid loomi suure tõenäsusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee.
Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine Võimsuslüliti on kommutatsiooniaparaat, mis on ette nähtud lühisvoolude, koormusvoolude ja liinide ning tühijooksus trafode sisse- ja väljalülitamiseks. Vooluga elektriahela katkestamisel tekib vastavalt elektromagnetilise induktsiooni reeglitele katkestuskohal alati pinge, mille väärtus sõltub ahela induktiivsusest ja voolu muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas, läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks. Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge temperatuur ja vaba lahenduskanali kaardumine üles läbi kaare ülespoole liikuvate kuumenenud gaaside tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
