Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "III teema: mälu ja õppimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksam, vahetevahel, trenni, tingimise, eksplitsiitne, eristatud, sarrustus, karistus, tulving, voodis, toetub, reaktsioon, unisus, lugemisest, peetril, tujus, mehhanism, assotsiatsiooni, ennustamine, seaduspära, esmasuse, värskuse, implitsiitne, tegime, unustamine, sooritada, eksamit, baddeley, operantse, teoorias, joomise, hebb, episoodiline, hermannloeng, A.Uusberg) On erinevad, kuid vastastikku põimunud: -ei saa olla mälu, ilma et organism oleks midagi õppinud - ei saa midagi õppida, ilma et oleks mälu Õppimist võib pidada mälu käitumuslikuks väljenduseks. Mälu olemasolu saame tuletada subjekti tegevuse resultaadist (selle põhjal mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest) PIKAAJALINE MÄLU jaguneb kaheks: Eksplitsiitne (deklaratiivne) - SEMANTILINE (faktid) EPISOODILINE (sündmused) -Ajukoore oimusagara mediaalne piirkond. Implitsiitne (mittedeklaratiivne) – PRAIMING-Ajukoore mitmed piirkonnad, PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete
- Artikulaarne kordamismehhanism – mälujälje värskendamine läbi sisekõne, et mälujälg ei hääbuks - Fonoloogiline hoidla – salvestab fonoloogilistel koodidel põhinevat infot mis püsib ilma kordamiseta aktiivsena vaid paar sekundit. Tõestus, et kui artikulatsiooniprotsess peab midagi töötlema, on fonoloogilise hoidla kasutamine häiritud Kuidas on võimalik eristada visuaalset ja ruumilist töötlust töömälus? Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi. - Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär. - Ruumiline kus objekt on – sisemine kirjutaja – parem hemisfäär Kuidas on võimalik tuvastada, kas infotöötluses osaleb visuaalruumiline visandiplokk või fonoloogiline ring. Fonoloogiline ring osaleb verbaalse info töötlemisel, visuaalruumiline visuaalse ja ruumilise info töötlemisel
rohkem meelde kui raskemaid. WM (STM) mälu maht sõltub väga tugevalt meeldejäetavast materjalist Võib-olla on tegemist võrdlemisraskustega? - Kui muutunud element võib olla teisest kategooriast sis mahupiirangut ei ole - Kui kuubiku peal on täht, siis on kergem eristada Kognitiivse kontrolli duaalse mehhanismi teooria - Arvestab paindlikut rakendatavat kognitiivset kontrolli töötluse üle ja neurobioloogilisi andmeid Proaktiivne (homme eksam, olgu tulen kohale) vs reaktiivne (homme eksam, hakkan täna õppima) kontroll Proaktiivne – valmisolek tegutseda ………. Vananemine – mitte ainult aeglasem töötlus. Noortel pigem proaktiivne ja vanadel pigem reaktiivne Kognitiivsed protsessid aeglustuvad vananedes - Visuaalruumilised enam kui verbaalsed - Jõutakse vähem mällu salvestada ning teiste protsesside aeglasem kulg jätab vähem
.............................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE...................................................................................................................25 Ekspertsus spordis........................................................................................................27 MÄLU – uurija Endel Tulving.....................................................................................27 MÕTLEMINE..............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST..
• J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia).
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970)
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970)
annaabi.ee 
