..................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid.......................................................................................15 10.Reovete keemiline puhastus.........................................................................................16 11.Aktiivmudaprotsess......................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata
29 30 5 18.02.2018 Reovee puhastusprotsess · Kanalisatsioonist pärit reovesi suunatakse pumbamajja, sademeveed · mangaan (Mn) kogutakse samuti; · raud (Fe) · Mehaaniline puhastus: eemaldatakse võrede abil suuremad tahked jäätmed ja liiv; · Cl-, F-
moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. 6. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-
Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid. Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi . Täidise materjal (keraamika, portselan, süsi, plast jt.) valitakse olenevalt korrosioonikindlusest. Absorbent piserdatakse täidisele ülevalt, ta voolab kelmena üle täidise ning väljub alt. Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga
ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavutamise teedest. U = Uprod Ureag U - siseenergia, isokooriline reaktsiooni soojusefekt (V=const) H entalpia, isobaariline soojusefekt (P=const) S entroopia G - Gibbsi energia G = H TS · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone nim. redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub. (oksüdatsiooniaste kasvab). Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija ( Nt. Vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaationi suhtes redutseerija).
Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb
koosseisu muutumine, liikide hävimine ning ökoloogilise tasakaalu rikkumine; toiduainete saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus,
(üldisemas tähenduses on alus prootoneid siduv keemiline ühend). On lihtaine, Koosneb metallioonist ja hüdroksiidiooni(de)st Alused- (OH) liigitus: vees lahustuvad e leelismetallid (KOH, NaOH) ja vees mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse
moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3 Tekib troposfääri ülemistes ja stratosfääri alumistes kihtides ultraviolettkiirguse toimel.0 2+hv-> 0+0 ; O2+O->O3. Osooni on kõige rohkem osoonikihis, so 20-30km kõrgusel. Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m . Kõrgemate konsentratsioonde korral hakkab hemoglobiin lagunema. Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!
raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab vett kätte pumbaga, toruga või ämbriga. Põhjas kõige peal on jämedamad kivid, selle all kruus ning seejärel liiv. Vesi tungib kaevu põhja kaudu. Salvkaevude juurde pole soovitav istutada puid
tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Keemiline absorptsioon on protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid (skraberid). Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente
vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained
Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika:
Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutatakse ühikut ppm; ruumala %. ppm (parts per million) 1 osa 1000000 (106) osa kohta; 10-6 osa gaasi 1 õhu osa kohta.
allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud kikides raku orgaanilistes hendites. Makroelemendid (0,02-2 aatom %) lmmastik N - aminohapetes ja valkudes, naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I. Toimid rakus kui ensmide kofaktorid. Biogeensete elementide ringlemise kiirus on ligilhedaselt proportsionaalne elemendi kogusega biomassis va. Fe, Mn, Ca, Si. Biogeensed elemendid esinevad kossteemis erinevates keemilistes vormides. Elemendi erinevaid keemilisi
· Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.
saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse
või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekkivad PAN-Ühendid (peroksüatsetüülnitraat) H3COO + NO2+M CH3C(O)OONO2 + M. Osoon _ Stratosfäärisosoonikiht (25-50 km)_ Troposfääris saasteaine !_ Osooni teke O2+ hv ->O + O ,O + O2+ M ->O3+ MNeelab tugevalt UV kiirgust (220-330 nm)O3+ hv -> O2 + O Osoonikihi hõrenemineOsooni lagunemine O3+ h__O2 + O Lagunemine saasteainete toimel !Klorofluorosüsinikud, klorofluorosüsivesinikud (CFCl3, CHF2Cl;); bromofluorosüsinikud (CFBr3 ) jt sarnasedCFCl3 + hv-> Cl·+ CF·Cl2,Cl·+ O3- >ClO·+ O2,ClO·+ O ->Cl·+ O2;NO, NO2; O, HO.Osoonikihi hõrenemine kahjulik UV
keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12
seisuveekogust Kitsendused: Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala laiusega kas 30m või 50m majandustegevusega keelatud, välja arvatud: 1) Veehaarderajatiste teenindamine 2) Metsa hooldamine 3) Heintaimede niitmine 4) Veeseire Nõuded veehaardele: - Peab tagama vee kaitse reostamise, risustamise ja liigivähenemise eest - Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutamisaja jooksul - Kaitsma veevärki prahi, jää, kalade, veetaimestiku, muda eest - Veeseadusest tulenevalt juhtudel peab olema tagatud sanitaarkaitseala Veeallika valik Valiku aluseks on: Veekvaliteedi hulk Põhjavee moodustamise ja põhjaveekihtide sanitaarseisundi hinnang Veekogu ja seda ümbritseva ala sanitaarseisundi hinnang Veeallika sanitaarseisundi muutumise prognoos Sanitaarkaitseala tagamise võimalikkus Pumbad ja pumplad Pump- on seade vee või mõne muu vedeliku liikumapanemiseks
C + H2O = CO + H2 - gaasistamine Väga oluline on kiiresti läbida nn termobituumeni staadium (300-500°C), kuna siis on oht retordi CO + H2O = CO2 + H2 - vesi-gaasi teke, suhe CO:H 2 = ummistumiseks. 1:3 Varasem konstruktsioon, kus soojuskandja C + CO2 = 2CO - Boudouard'i reaktsioon moodustamiseks vajalik õhk anti sisse - 2/3 alt gasifikaatorisse poolkoksi põletamiseks ja 1/3 keskelt sisemise küttekolde põletisse generaatorgaasi põletamiseks, asendati nn soojuskandja ristvooluga (st 8.Vedelkütuste tootmine õliliivades(bituumeni
tagajärjel. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel, orgaaniliste ainete põletamisel (tekib HCN, NH3 -> NO). Mõjub hingamisteedele (kopsud), suures kontsentratsioonis (~500 ppm) surmav. Kahjustab ka taimi, tekivad happevihmad. NO 2 absorbeerib UV ja nähtavat valgust. 4) Millised orgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Aromaatsed süsivesinikud, 1- või mitmetuumalised. Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin
· Võrreldes teiste ainetega on suurem soojusmahtuvus, sulamissoojus, aurustumissoojus, pindpinevus, soojuspaisumine, dielektriline läbitavus, lahustamisvõime. Suht suur polaarsus ja vee molekulide vahelised vesiniksidemed -> vee keemis- ja külmumistemp kõrgemad kui teistel sarnastel ainetel. · Hea solvent soolade, halb lipiidide jaoks <- vee polaarsuse tõttu · Tihedus suurim 4 C juures · Jääkristallides on iga vee molekul vesiniksidemete abil seotud tetraeedriliselt nelja naabermolekuliga ja moodustab koheva ruumilise struktuuri. · Jää tihedus 0,92 g/cm3 · Kui vees tekib jää, siis ujub see veepinnale, soojemad alumised kihid jäävad vedelasse olekusse Veebilanss · vee juurdetuleku ja veekao (veekulu) vahekord mingis ajavahemikus (tund, ööpäev, aasta) · vaadeldava objekti (taime, järve, valgla, kontinendi, kogu hüdrosfääri) veeringe
.........................................................................................8 KEEMILISEL PUHASTAMISEL KASUTATAKSE REOAINE EEMALDAMISEKS ERINEVAID KEMIKAALE. ENAMLEVINUD ON HAPPELISTE REOVETE NEUTRALISEERIMINE JA MÜRGISTE ÜHENDITE OKSÜDEERIMINE KLOORIÜHENDITE VÕI OSOONI ABIL. SAMAS ON KASUTUSEL KA KEEMILINE SADESTAMINE. KEEMILISE SADESTAMISE ALLA KULUVAD PROTSESSID, KUS KEMIKAALE KASUTADES SAADAKSE VEES OLEVAST LAHUSTUNUD AINETEST ERALDUSVÕIMELINE HELJUM EHK SETE. OTSESADESTUSEL SAADAKSE KEEMILISE REAKTSIOONI TULEMUSENA VÄHELAHUSTUV ÜHEND........................................................................................................................................8 BIOLOOGILISEL PUHASTAMISEL LAGUNDAVAD MIKROORGANISMID REOVEES OLEVAT ORGAANILIST AINET. PROTSESSI KÄIGUS TOIMUB ORGAANILISE AINE OKSÜDEERIMINE VEES LAHUSTUNUD HAPPE ABIL. VEES OLEVA
organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell molekul aatom algaine Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise < 200 nm kiirguse mõjul, päikesekiirgust neelavate osakeste puudumise tõttu, kuni 1200oC-ni. 11. Nimetage põhilised radikaalid, mis osalevad keemilistes muundumistes troposfääris. Illustreerige valemitega. Tooge ühe reaktsiooni võrrand iga radikaali kohta. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom ning molekul. Kõige tähtsam radikaal on hüdroksüülradikaal. See võib tekkida hüdroksüülradikaal võib suurematel kõrgustel tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: Kõige sagedamini eemalduvad hüdroksüülradikaalid troposfäärist reageerides metaaniga või süsinikoksiidiga: Metüülradikaal reageerib hapnikuga suure reaktsioonivõimega metüülperoksüülradikaali moodustamisega:
5.3.2. Keemilised ohud lk 8-9 5.3.3. Mikrobioloogilised lk 9 6. pH-taseme reguleerimine lk 9 7. Desinfitseerimine lk 9 7.1. Vahendid lk 9-10 8. Filtreerimine lk 10 9. Kloor lk 11-12 9.1. Vaba kloor lk 12 9.2. Seotud kloor lk 12 9.3. Kloorishokk lk 13 10. Vee osoonimine lk 13 11. Kasutatud kirjandus lk 14