õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist - ... kajastavad Hammurapi - aegsest Mesopotaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda KÜMME KÄSKU 1 - Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muidu jumalaid minu kõrval 2 - Ära võta võta Issanda, oma Jumala nime asjata suhu 3 - Pühitse hingamispäeva! 4 - Austa oma ema ja isa, et sul käsi hästi käiks ja et sa kaua elaksid maa peal! 5 - Ära tapa! 6 - Ära riku abielu! 7 - Ära varasta! 8 - Ära valeta! 9 - Ära ihalda oma ligimese maja 10 - Ära ihalda oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, härga, eeslit ega midagi, mis kuulub temale! Monoteismi kujunemine - Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal - Kaananimaa vallutamise järel austati ka teisi jumalaid - PROHVETID hakkasid Jahve ainujumalana austamist nõudma l aastatuhandel eKr. Kujunes MONOTEISM ehk ainujumalakultus
Kalevipoja 7. lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale ...
andmine ja mitte allumist teisele, vaid vähem targa allumine talle. Platoni küsimused: 1. Sellest, et isa/ema on kellelegi isa/ema ja vend kellelegi vend, järeldub,et armastuse tekkimiseks on vajalik armastaja ja armastuse objekt ning et armastus tekib inimestevahelistest suhetest ning on eelkõige armastus kellegi vastu. 6. See, kes on tark ( jumal ) ei püüa targaks saada, kuna ta on juba tark, seega ta ei ihalda tarkust. Filosoofidel on põhjust endaga rahul olla rohkem kui jumalatel, sest nemad armastavad tarkust. Tarkus seisnebki selles, et inimene teab, et ta ei tea mitte midagi. Nõmedad, kes on endaga täiesti rahul ja arvavad,et neil ei puudu mitte midagi, ei ihalda tarkust, sest nad arvavad ekslikult,et nad juba on targad. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest tal puudust on. Aristotelese küsimused: 1
testamendist, mis teevad kokku 66 raamatut. Vana testament on maailma loomisest ja Iisraeli rahvast, uus aga Jeesuse eluloost. 10 käsku - sul ei või olla muid jumalaid minu kõrval - ära võta Issanda, oma Humala nime ilmaasjata suhu - Pühitse hingamispäeva- 6 päeva tee tööd ja seitsmes puhka - Austa oma isa ja ema - Ära tapa - Ära riku abielu - Ära varasta - Ära tunnista valet - Ära ihalda oma ligimese maja - Ära ihalda oma ligimese naist, eeslit, sulast, härga, ümmardajat ega midagi mis kuulub temale messias - Vanas Testamendis preesterliku salvimisega pühitsetud isik. Oodatav Taaveti soost kuningas, kes pidi taastama iisraeli riikluse, rikutud maailmakorra hävitaja A&O - algus ja ots. Kreeka tähestikus alfast omegani apokalüpsis - usukirjandusteos, mis kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust Nt Taanieli raamat Vanas Testamendis. Apokriva Piiblist välja jäetud osa.
Piibel ja selles peituvad tõed ning tavad on olnud inimese elukorralduse aluseks juba väga pikka aega. Piiblitekste lugedes leiame sealt erinevaid tõdesid, mida inimesed peaksid oma elukorralduse aluseks võtma, kuid tegelikkuses tänapäeva inimesed ei pööra nendele üldse tähelepanu. Jumala kümme käsku peaksid olema ka tänapäeva inimese elu-olu aluseks. Ükski neist ei tohiks olla liiga vanaaegne või aegunud. Jumala kümnes käsus on öeldud: ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise asju. Tihti kuuleme meediast või mõnest muust infoallikast, et kuskil on toimunud vargus. Nendest käskudest ei tohiks küll olla keeruline kinni pidada. Kui lapsel on normaalne kodu, siis need tõed peaksid olema juba lapsepõlvest selged. Sageli kuuleme, et keegi on kuskil mingi suure vale kokku keeranud omakasu saamise eesmärgil. Eesmärk saada kasu ei tohiks olla üleval pool kümnest käsust. Sellist asja ei tohiks küll juhtuda, kui inimesed austaksid üldtuntuid reegleid.
Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne vajadust tarkuse poole püüelda. Nad on rahul endaga. Kuid nagu ütleb veel Sokrates ,, Ka nõmedad ei tegele filosoofiaga ega ihalda tarkust. Just see ongi nõmeduse viletsus, et inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne." Filosoofid jõuavad arusaamale, et armastus vaja objekti, keda või mida armastada. Sokrates toob näite õest ja vennast. Armastuse ja iha objekt on see kellest keegi puudust tunneb. Õe ja venna vahel on armastus ning nad on üksteisele armastuse objektid. Kuigi Sokrates ütleb
Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest.
Iskariot 4 apostlit sümbolitega Matteus (ingel), Markus (tiibadega lõvi) Luukas ( tiibadega härg), Johannes (kotkas) Moosese 10 käsku - sul ei või olla muid jumalaid minu kõrval - ära võta Issanda, oma Humala nime ilmaasjata suhu - Pühitse hingamispäeva- 6 päeva tee tööd ja seitsmes puhka - Austa oma isa ja ema - Ära tapa - Ära riku abielu - Ära varasta - Ära tunnista valet - Ära ihalda oma ligimese maja - Ära ihalda oma ligimese naist, eeslit, sulast, härga, ümmardajat ega midagi mis kuulub temale Joonas vaalaskala kõhus *oma risti ise kandma
keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on deemon ja tänu temale ja teistele deemonitele on võimalikuks saanud igat laadi ennustamine ja preestrite kunst ohvritalitusel, müsteeriumid, võlusõnad ja mitmesugused ettekuulutused ja nõidumised. Kogu suhtlemine ja jutuajamine jumalate ja inimeste vahel toimub deemonite vahel nii ärkvel kui ka unes. Eros asub tarkuse ja nõmeduse vahel, ja seega siis ei tegele ükski jumal filosoofiaga ega ihalda tark olla, sest jumalad ongi targad. Samuti ei püüaks mõni tark enam targaks saada. Nõmedad ka ei ihalda tarkust, sest inimene on endaga täiesti rahul, kuigi ta ei ole ei tark ega ilus. Tal ei ole enese arvates midagi puudu ja seega ta ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne. Tarkust otsivad need, kes on tarkade ja nõmedate vahepeal, nende hulka kuulub ka Eros. Tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Eros on armastus kauni vastu, nii et Eros peab olema
Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara. Peamisteks märksõnadeks olid kasinus ja alalhoidlikkus. See, et iga põlvkond arvab, et nendest järgmine on hukas, tuleneb moraali järk-järgulisest kadumisest. Ühiskonna arenemise põhisõnaks on vabadus. Kõik muutub vabamaks. Inimene ei pea ühiskonnas enam oma tegude eest nii palju vastutama, sest teda ei ähvardata enam näiteks tuleriidal põletamise ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite,
Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
käinud ja valgust näinud ning seejärel naasnud taas vangide juurde osa võtmaks nende vaevadest. Filosoofid on need, kelle töö on teiste eest hoolitseda ja rahvas kooskõlla viia. Parimateks polise valitsejateks sobiksid filosoofid seetõttu, et on saanud täielikuma hariduse, mis võimaldab neil vangidest kordi paremini pimedust mõista ja igat varju ära tunda. Teiseks, filosoofid ei soovi olla valitsejad ja ei ihalda võimu, sellest tulenevalt on võim jagatud ühtlaselt ja sellist polist juhitakse kõige vähemate mässudega. Kolmandaks, filosoofidel puuduvad polise juhtimisel isiklikud hüved kuna nad on juba oma tarkuse poolest tõeliselt rikkad. Viimaks sobivad filosoofid kõige paremini polist valitsema kuna nad teavad, kuidas seda kõige paremini juhtida, kaitstes ja hoolitsedes teiste eest.
Puu kasvab alles metsas, siis on ta laua võimalikkus. See tähendab, et sellest mateeriast on võimalik realiseerida tegelik laud. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks liiva, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada lauaks. Puu on laud võimalikkusena. IV alateema See, kes on tark ( jumal ) ei püüa targaks saada. Jumal teab kõike ja ta on juba tark, seega ta ei ihalda tarkust. Filosoofid kui tarkuse armastajad püüavad alati targaks saada. Nad peavad ennast mitte tarkadeks ja püüdlevad alati selle poole. Tarkus seisnebki selles, et alati püütakse veelgi targemaks saada ega olda endaga rahul. Inimesed, kes võiksid millegi poole püüelda, kuid ei tee seda, on nõmedad ning nende viletsuseks ongi see, et nad arvavad endil kõik olemas olevat. Filosoofidel, kes asuvad tarkade
Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna tarkusi otsivad need, kes asuvad keskel, tarkade ja nõmedate vahepeal, siis ongi filosoofid just need. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus. See, kes on tark (jumal) ei püüa targaks saada, kuna nad teavad juba kõike. Jumalad ei tegele filosoofiaga ega ihalda targaks saada, kuna jumalad ongi targad. Nõmedad ei püüa targaks saada, kuna kuigi ta pole ilus, hea ega tark, on ta iseendaga täiesti rahul. Tema arvates pole tal midagi puudu ja peab enda tarkust adekvaatseks. Filosoofid, kes otsivad tarkust, on tarkust rohkem kui tarkadel ja põhjust endaga rahulolemiseks enam kui inimestel, sest surelikuna tunnistab ta oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida. 3) Ära võta Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu, sest Jehoova ei jäta seda karistamata. 4) Pühitse puhkepäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkpäev. 5) Austa oma isa ja ema, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mida Jumal sulle annab. 6) Ära tapa. 7) Ära riku abielu. 8) Ära varasta. 9) Ära valeta. 10) Ära ihalda ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit, ega midagi, mis kuulub temale.
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida. · Ära võta Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu, sest Jehoova ei jäta seda karistamata. · Pühitse puhkepäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkpäev. · Austa oma isa ja ema, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mida Jumal sulle annab. · Ära tapa. · Ära riku abielu. · Ära varasta. · Ära valeta. · Ära ihalda ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit, ega midagi, mis kuulub temale. Kuldvasika kummardamine - Mooses viibis Siinai mäel kõneledes Jumalaga. Samal ajal olid teised mäe jalamil laagris. Kuna Mooses viibis mäel liiga kaua, kogunesid nad Aaroni ümber ning palusid tal teha neile jumal, kes käiks nende ees, sest nad ei teadnud, mis on Moosesega juhtunud. Aaron käskis koguda kokku kõigi kuldrõngad ning valmistas sellest kullast vasika
tunneb oma piire. Kuni füüsilise surmani ei tunne don Juan kurbust. Miski pole tema meelest tühisem kui teise elu lootus. Kahetsus lõbule raisatud iha pärast, see impotentsuse kulunud stamp on talle võõras. See sobib Faustile, kelle usk jumalasse on küllalt tugev, et ennast kuradile maha müüa. Ta müüs end juba maha sellega, et ta hing ei osanud rõõmustada. Don Juan aga, vastupidi, võtab rahuldust kui isand. Kui ta ühe naise hülgab, siis mitte selle pärast, et ta teda enam ei ihalda. Kaunis naine on alati ihaldusväärne. Aga ta ihaldab jälle uut, ja ei, see on hoopis midagi muud. .... Don Juani on võimalik mõista ainult silmas pidades seda, mida ta vulgaarses mõttes sümboliseerib: ta on harilik võrgutaja ja naiste lemmik. Ta erineb ainult oma teadlikkuse poolest, ja selle tõttu ta ongi absurdi-inimene. Nägijaks saanud võrgutaja ei pruugi kuigi palju muutuda. Võrgutamine on tema olemuses. Ainult romaanides muudetakse oma olemust ja saadakse paremaks
artiklid, millele on lugejatelt palju vastukaja tulnud. Kõige sagedamini on need kommentaarid negatiivsed ja vihased, argumente on küll vähe, kuid see-eest tekib müüte aina rohkem. Iga staazika svingeri jaoks teeks nende kommentaaride lugemine nalja, kuid teiselt poolt on sellised arvamused ja svingerite süüdistamine lausa hirmutav. 4 põhilist müüti svingimise kohta: 1. Svingerid ei armasta üksteist. Tihti arvatakse, et svingerid on üksteisest tüdinenud inimesed, kes ei ihalda ning on kaotanud huvi oma partneri vastu, kellega elatakse juba pikka aega koos. Inimesed, kelle vahel on kõik lõppenud, ei otsi päästmist svingimisest, nad lahutavad. Tavaliselt on svingerid üksteist armastavad inimesed, kes oskavad seksi nautida. Nende suhted põhinevad usaldusel ja oskusel partnerit kuulata ja tunnetada. Kui abikaasadel on sarnased seksuaalfantaasiad, ei tähenda see, et nende vahel puuduks armastus. Igas perekonnas väljendatakse armastust erinevalt.
mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T Tantum possumus, quantum scimusniipalju suudame kui palju tahame. Tempora mutantur et nos mutamur in illis. Ajad muutuvad ja meie nede sees. Tempora si fuerint nubila, suolus eriskui tulevad kurvad ajad, jääd sa üksi. Tetrica sunt amoenanda iocularibus kurba tuleb ravida naljadega. Timor est emendator asperrimus hirm on kõige karmim parandaja. V
Ühel õhtul, kui mõisas külalised olid, flirtis Goldmund silmnähtavalt külalise naisega vaid selleks, et Lydia armukadedaks teha. See õnnestus, nad kohtusid metsas ja neiu nõudis asja kohta selgitust. Tagasi mõisa jõudes veenis Goldmund teda, et tema ja tolle naise vahel ei juhtunud midagi ning ta tahab hoopis Lydiat. Edaspidi kohtusid nad iga päev, Lydia muutus üha vabamaks, Lydia oli esimene naine kelle puhul Goldmund tundis, et too üksnes ei ihalda teda vaid ka armastab. ( Goldmund on väga suure muutuse läbi teinud pärast kloostrist lahkumist. Seal oli ta kaalutlev ja jumalakartlik, patust hoiduv nooruk, ent väljaspool kloostrit muutust ta seelikukütiks nagu Lydia ütles, ning jahtis vaid naisi ning armastust.) Goldmund armus Lydiasse tõeliselt, nägi temas seda sama hinge mis oli kunagi temas olnud. Goldmund imestas, miks ta ikka veel seal mõisas on ja salaja Lydiaga kohtub. Ta mõistis, et on nende
Isa vaim on päästikuks sündmuste ahelale, mis lõppeb kõigi surmaga. Vana kuningas on mõnes mõttes surematu, tulles kummitusena tagasi, samas kõik teised tegelased on vägagi surelikud ja saavadki surma. Teiseks suureks ideeks on võim. Vana kuningas tapetakse võimu pärast omaenese venna poolt. Samas käib mäng Claudiuse ja Hamleti vahel. Claudius pole ära teeninud oma kohta troonil ning ta peab Hamletit oma konkurendiks. Samas Hamlet ei ihalda niivõrd võimu, kuid õiglust oma isale. Tähtis koht on ka hullumeelsusel ja selle kujutamisel. Kas Hamlet ongi hull või see on teesklus, et varjata oma tõelisi motiive? Lõpuks on piir juba väga hägune. Tema hullus ei tule sugugi, nagu arvatakse, armastusest Ophelia vastu. Kättemaksust saab Hamleti kinnisidee, isa vaimu viirastused aina süvendavad seda. Selles teoses on armastus ainult näiline. Karl Ristikivi "Inimese teekond"
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida... 3. Ära võta Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu, sest Jehoova ei jäta seda karistamata... 4. Pühitse puhkepäeva. Kuus päeva tee tööd, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala puhkepäev. 5. Austa oma ema ja isa, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille su Jumal sulle annab. 6. Ära tapa! 7. Ära riku abielu! 8. Ära varasta! 9. Ära valeta! 10. Ära ihalda oma ligimese maja, naist, teenijat, härga, eeslit ega midagi, mis kuulub temale! Dekaloog 1. Mina olen Issand sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval- 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käib ja sina kaua elad maa peal. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi abielu rikkuda. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu. 9
Kuidas siis end parandada? Kui inimene läheb mujale, siis mõtleb ta ikkagi vaid oma armsamast. Miski ei puhke teistkordselt nii kergesti kui armastus. Hallipäisus- enneaegset hallipäisust kindlameelselt taluda on õilsa iseloomu märk. Inimlik on halle karvu varjata jne. Tahetakse, et öeldaks, et sa pole muutunud. Ära mõtle sellele, kes sa olid, vaid sellele, kes oled nüüd. Ära võta kõike iseenesestmõistetavalt, iga päeva, mis puhkenud koitma, pea viimaseks. Kui sa ei ihalda surematust, ei pööra pilku igavikku, siis pole sa läbinisti maine olend. Sellele, kel elada antud 1 aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu. 5. ,,Sonetid" Shakespeare Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta
Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on
suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas olevat, ei saa meil rohkem isu olla, kui vaid neid maitsta ja proovida. Kuid vastumeelsust tunneme me mitte ainult nende asjade suhtes, mille puhul me teame, et need on meile haiget teinud, vaid ka nende suhtes, mille kohta me ei tea, kas nad teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. PÕLGUS pole midagi muud kui südame liikumatus või tõrksus teatud asjade toimimise suhtes, mis tähendab, et südant on juba liigutanud kas teised mõjusamad objektid või soov neid kogeda. Ja et inimese keha on pidevas muutumises, on võimatu, et samasugused asjad põhjustaksid alati temas samasuguseid isusid ja vastumeelsusi, veelgi vähem suudavad kõik inimesed kokku leppida ühe ükskõik millise kindla objekti ihaldamises. Hea. Halb (evil)
ja siis alles enda jaoks leiutada sõna ,,jumal". Kui meil poleks sõna ,,kurjus", siis poleks meil ka kurjuse probleeme. *sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks. Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui ma midagi ei ihalda, siis olen surnud. Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks mitte meheiha? Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb üksikutest konkreetsetest asjadest, sõnad on enamuses üldised. Kui ma midagi kirjeldan (N: seal on puu), pole ma nimetanud seda konkreetset puud, vaid ma olen üldistanud, astunud
Janu. Vastumeelsus. Armastus. Viha. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu, eritamise ja kergendamise isu (mida võib samuti ja õigustatult nimetada ka vastumeelsusteks millegi suhtes, mida inimesed tunnevad oma kehas) ning veel mõningad teised isud, mida pole palju. Ülejäänud isud, mis esinevad üksikute asjade suhtes, tulenevad kogemusest ja nende asjade toime proovimisest kas enda või teiste inimeste peal. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et me neid põlgame. Hea. Halb (evil). Kuid milline iganes on inimese isu või iha objekt, inimene nimetab seda omalt poolt heaks, ning oma viha ja vastumeelsuse objekti nimetab ta halvaks ning oma põlguse objekti põlastusväärseks ja tähtsusetuks. RELIGIOONIST Religioon on vaid inimeses. Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus. Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu. Neli religiooni loomupärast seemet
inimeste peal. Sest asjade järele, mida me üldse ei tunne või mida me ei usu olemas olevat, ei saa meil rohkem isu olla, kui vaid neid maitsta ja proovida. Kuid vastumeelsust tunneme me mitte ainult nende asjade suhtes, mille puhul teame, et need on meile haiget teinud, vaid ka nende suhtes, mille kohta me ei tea, kas nad teevad meile haiget või mitte. Põlgus. Asjade kohta, mida me ei ihalda ega vihka, öeldakse, et põlgame neid. PÕLGUS pole midagi muud kui südame liikumatus või tõrksus asja toimimise suhtes, st et südant on juba liigutanud kas teised mõjusamad objektid või soov neid kogeda. Ja et inimese keha on pidevas muutumises, on võimatu, et samad asjad põhjustaks alati temas samu isusid ja vastumeelsusi, veelgi vähem suudavad kõik kokku leppida ühe ükskõik millise kindla objekti ihaldamises. Hea. Halb (evil)
mööduv. Tegelikult ihaldame hingede ühinemist ehk lõplikku terviklikkuse taastamist. Kui see ka oleks võimalik, siis muutuksime liikumisvõimetuks, ei suudaks eksisteerida siin maailmas. See on saavutamatu tahe ja hingepiin. · Sokratese (Diotima) kõne armastus tähendab, et x ihaldab y. Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis peab ta teda ilusaks ja seda ta armastabki, mitte midagi muud. Me ei armasta inimest kui sellist, vaid üksnes ilusaid omadusi (kõigis on midagi inetut). Sokrates ütleb, et
minu ohverdus läbi kättemaksu puhata! Shemhamforash! Hail Satan! LOITS KAASTUNDE ESILEMANAMISEKS Ahastusest vihasena, raevust lämbumas, saadan oma hääle müriseva äikesena teie peale, et te mind kuuleksite! Oo suured pimeduses valitsejad, oo, valvurid mu teel, oo, Thothi jõudude käsilased! Liikuge ja ilmuge nähtavale. Näidake end meile meie oma mahedas jõus. Tema jaoks, kes ta usub ja kes vaevleb piinades. Peitke ta oma kaitsevalli taha ta ei vääri ega ihalda seda valu. Las see, kes tunnistab tema vastu, jääb abituks ja las ta jääb ilma rikkustest. Aidake ta läbi tule ja vee, maa ja õhu aidake tal leida seda, mis ta on kaotanud. Tugevdage tulega meie sõpra, kaaslast, meie kamraadi Kurakäerajalt. Las siseneda maailm oma naudingutega Saatana jõu kaudu tema olemusse. Las tema elumahlad voolavad takistamatult, et ta saaks maitsta oma tulevikusoovide lihalikke nektareid.
dit m¨arkivas m¨argis, ku- jutades vaimu kandvat koljut. Ini- mese alusele t~ostetud surnu- keha l¨o¨omise maagiat nimetati , lisades kolba saame , m¨ark on samuti t~orjemaagiline, nimelt teibasse ajamisel paha vaimu minema ajamine. M¨argid `ihalda- ma, soovima' ; `vastu tulema' ja `teadiskiri' kuuluvad k~oik sa- masse gruppi. Yin ajastu kolpa- 53 dele kraabitud luukirja osa m¨arke on olnud kaetud punase v¨arviga. M¨arkidest v~oib j¨areldada, et van-
annaabi.ee 
