--------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi
käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi teadlik tänapäeva kooli nõudmistest õpetaja
Samas on lisaks sellele oluline ka lastele antav aeg ise avastada ning segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. (Grahn jt 1997, Havnesköld, Mothander 1995, viidanud Dahlgren, Sjölander, Strid & Szcepanski 2007, 70). Väga olulisel kohal on lasteaia õueala võimaluste maksimaalne rakendamine. Looduslikud maastikud ergutavad laste motoorset aktiivsust, kallakud ja kivid on lastele kui looduslikud takistused, millest tuleb üle saada, taimed annavad varju ja puud on head ronimiseks. Muruplatsid on head jooksmiseks ja roomamiseks. Skandinaavias on lasteaedades saama aina populaarsemaks organiseerida õuekoole, kus lapsed veedavad terve päeva või suurema osa päevast looduslikus keskkonnas. Sellel on lastele positiivne mõju, mäng 19 elavneb, muutub loovamaks ja esineb rohkem mängu erinevaid vorme. Samuti laste tervis paraneb ning haigusi on vähem. (Fjørtoft 2001, 111-112).
Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul
Praktika on tõe kriteerium. Kui hinnata tänapäeval mõnda situatsiooni Õlikus kontekstis, tuleb hinnata läbi nende kolme segmendi: objektiivne, subjektiivne, info ja kommunikatsiooni meetod. Õ ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta Õkorda ja sellest tulenevaid Õi. Selles tähenduses sisaldub Õe mõistes õiglus. Pos õ ja ülipos õ. Milline on õige õ?, õf küsimus. Pos õ-lt oodatakse, et temas kätketud õ-likud lahendid oleks head ja õiglased. Pos õ võib olla õigele õ-le vastupidine. Õige õ tabamiseks on tarvis pos õ sügavat tundmist ja teaduslikku lähenemist. Õige õ allikad peavad olema selgemad kui pos õ-l. kehtivad õ-normid, ,mis on in poolt loodud, ongi pos õ. ülipos õ põhineb jumalikul ilmutusel, inimmõistusel. Nim ka loomu-loodusõ v mõistuseÕeks. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Pos õ normid vaid siis tõeliselt kehtivad, kui nad vastavad loomuõ-le.
(sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Arete - voorus, tähendab nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused. Kuningas-filosoofia valitsemine
asju seletada. 3 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Teatud ajajärgul toimus vana-kreeklaste mõtlemises rõhuasetuse muutus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt mindi üle rohkem psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Põhjusteks oli: rikkuste kasv, linnastumine, avaliku kõne arendamise vajadus. Kreeklased arendasid peamiselt ikka neid asju, mis olid vajalikud avalikus karjääris. Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks
nimelt siis, kui inimene liialt usaldab ilma tehnikata, ja on pidanud mõnd inimest läbini ausaks, terveks ja usaldavaks, aga õpib teda peagi tundma kui halba ja mitteusaldatavat, ja siis jälle mõnd teist. Kui see sageli kordub, siis vihatakse lõpuks kõiki ja usutakse, et mitte kelleski pole enam midagi tervet. Ka inimestega ümberkäimisesse tõi Platon sisse tehnika: Sest kui ta inimestega selle tehnika järgi ümber käiks, siis ta teaks nagu see tõepoolest on , et väga head ja väga halvad on alati vaid vähesed, enamik on vahepealsed. Platoni Techne tähendab mõistuse seadumust.Platonilt leiab kaks selgesõnalist tehnikate liigitust.I Esimene jaotab tehnikate vormid tulemuse järgi kahte rühma: Esimene rühm on tekitavad tehnikad põlliharimine ja igasugune hoolitsemine sureliku keha eest, samuti see, mis tegeleb nn riistvara kokkupanemise ja vormistamisega; siis veel jäljendav tehnika. Nendega antakse olemine millelegi, millel enne olemist ei olnud
Kõik kommentaarid