G.G. Byron on üks tuntumaid 19.saj alguses tekkinud kirjandussuuna romantismi esindajaid. Romantismi tekkeallikateks olid toonased rahva vabadusliikumised ning rahva võitlus feodalismi ja rahvastiku rõhumise vastu. Sealt sai ka lord Byron arvatavasti osa oma inspiratsiooni. Järgnevalt püüan näidata, et G.G. Byron oli romantiline luuletaja. Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti vabadust. (lk 78 ) Põnevatest seiklustest ja
ROMANTISM REALISM Romantism tekkis 18. sajandi lõpus Realism tekkis 19. sajandi 30. aastatel. Saksamaal. TUNNUSED : TUNNUSED : * Romantism väärtustab isiksust, tema * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; elamusi ja tundeelu, igatsusi, lootusi, * täpne, usutav, elutruu miljöö ; armastust ja õnne, aga ka nukrust ja * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste müstilise maailmavalu meeleolusid. ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid * Romantismilised kangelased on enamasti fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida uhked, ülimalt tundeerksad, erandlike õpitakse tundma kogemuste kaudu ; vaimuannetega inimesed. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ;
11.Kui Kaua Robinson meisterdas tooli? 11.Robinson meisterdas umbes 5 päeva. 7,8,9,10 ja osa 12 novembrist. 12.Kuidas Robinson märkis kuupäevi? 12.Robinson märkis pühapäevi postile 13.Mis oli nelja aasta jooksul muutunud Robinsoni maailmavaates? 13,nelja aasta jooksul oli muutunud Robinsoni maailmavaates see ,et ta vaatas maailma nagu millelegi kaugele, millega tal polnud enam pistmist, mis ei suutnud tal äratada enam lootusi ega igatsusi. 14.Milliseid naudingud Robinson leidis saarel? 14.Robinson oli kogu saare peremees, ta võis ennast keisriks pidada, tal ei olnud konkurente, saarel oli viinamarju ning kilpkonne 15.Mida sai teha viinamarjadest? 15.Viinamarju oli nii palju ,et ta oleks saanud nendest laevastiku täis veini teha või rosinatega varustada 16.Too konkreetseid näiteid tekstist, kuidas loodus ja kogemused õpetasid Robinsoni mõistma väärtusi. 16
silmnähtava põlastusega. Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust.
"Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga bovarism niivõrd sügavalt, piltlikult ja tabavalt kirjeldas Flaubert inimese hinge ja igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes. ,,Madame Bovary" ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna,
Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. 7. Alliksaare loomingu iseloomustus Jätkas Underi, Talviku ja Alveri traditsiooni. Kirjutas väljapeetud keeles ja reeglipärases vormis ülevaid luuletusi. Neis on kauneid väljendeid ja vaimuideaale, ajatuid igatsusi ja abstraktsust. 60-dante alguses muutus Alliksaare käsitlus luulekeelest. Tema luulelaad on lähedal sürrealistide arusaamale teadvuse vabast voolamisest. Loomingu radikaalsemale järgule on iseloomulikud kõlaseoste otsimine ja nendega mängimine ning teksti ehitamine kordustele ja vastanditele. Luuletused muutuvad alguse ja lõputa vabavärsilisteks tekstideks. Esimene luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" 8. Rummo loomingu iseloomustus
Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine. Rahvusvahelise kuulsuse on omandanud ka prantsuse luksuskaubad, näiteks parfümeeria ja elegantsed riided. Prantsuse linnade vahel kihutavad Euroopa kiireimad rongid ja hästi on arenenud maanteevõrk. See linn jagab avasüli oma ooperiteatris. Rohkem kui miljoni elanikuga Pariis oli Prantsuse revolutsiooni võitlusväljaks. Tänu kunstile ja kultuurile on see Seine `I metropol tänapäeval üks maailma igatsetumaid reisisihte. Pariis äratab igatsusi ka siis, kui parajasti seal ollakse. Pariis 5 Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega. Suurimad linnad Pariisi järel on Marseille, Lyon, Toulouse ja Nice. Metroo
SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Samuti oli ka Cyrillus Kreek üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija
Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu. Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku. Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte. Tegevuse taustaks enamasti metsikud, inimkäest puutumatud maastikud, salapärased keskaegsed lossid, kloostrid, kirikute varemed. Maailmavaatelt kaldub romantism müstikasse. Huvi tuntakse teispoolsuse vastu.
Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust
· Mitte ainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasi ka avarat kõiksustunnet, märgistavad sümbolistliku ,,teise maailma" olemasolu. · ,,Talvises õhtus"; ,,Kevadetundes"; ,,Rahus" viimase on kasutatud eriliselt meeleolukat võrdlust ning palju ja mitmelaadseid epiteete. · Väljendab üksik inimese suhet maailmaga- inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada. · Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni. · Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus Friedebert Tuglas · Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks. · Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare. · Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: ,,Felix Ormusson" ja ,, Väike Illimar" · Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste. · Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid
Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu
Tõepoolest, meid kõiki ümbritseb mingi müür. Meil on miski mis meid peatab iga asja juures kinni. Näiteks ei saaks me täiesti suvaliselt tööpäeval kell 11 istuda autosse ja sõita Amsterdami. Meid hoiab miski kinni. Mind näiteks hoiaks kinni kool, pere ja raha. Sellised faktorid tekitavad mu ümber müüri ja limiteerivad mu võimalusi. 10) Su südamepuuris (lk 57) Teema: Südame igatsused Põhimõte: Südames on üks osa mis peidab meie salasoove ja igatsusi. Aga tihti me ise nendest ei tea. Sõnum: Meie südames on peidus soovid mida me süda tegelikult igatseb, aga tihti me otseselt neid ei tea. Kui me neid kõiki teaks, langeksime masendusse, sest mõned asjad on arvatavasti utoopilised ja kättesaamatud. Seetõttu ei avalda süda, või siis see 1000 aastane lind, enda salasoove ilma, et me neid ise oma elutee pealt leiaksime. See luuletus on kõigest neljarealine, et võin selle ka siia kirjutada: „su südamepuuris on vaikus
okstel on ükskuid kollaseid lehti , Tuulevaiksetel päevadel , kui lehed ei liigu , näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ? Varsti , tean seda , võtab sügis mu puu riidest lahti . Algul vabastab kaela ja õlad, aga ühel päeval variseb punane rüü kahinal rohtu ning vaher jääb alasti . Päeval näen ma alastust , õhtul , kui hämardub , mõtestan . Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavliku ja igatsusi äratavat. Täna tahtsin vahtralt murda vaasi ühe oksa . Ei leidnud ainsatki ülearust , mis oleks mulle sobinud . Tulin tuppa tagasi ja asetasin vaasi aknalauale nii , et vaher jäi otse vaasi taha . Nüüd võisin aknast välja vaadates näha vaasi vahtraga. Algul tundus see huvitav , aga kui tuulehoog tuli , tekkis rohmaka savivaasi ja lehtede õhkõrna sosina vahel ebakõla . Võtsin vaasi aknalaualt ära milleks siia see vaas ? 13
kes Nipernaadi-taolistesse suhtub silmnähtava põlastusega. Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust
Kuigi Mart Saare kujunemine heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest.
Kuigi Mart Saare kujunemine heliloojaks ja suur osa tema loomingulisest õitseajast on kulgenud tsaarivõimu ja kommunistliku diktatuuri tingimustes, on ta sammunud kindlalt oma tõekspidamiste teed, pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. Autori teemavalik põhines tema teadmatusel Eesti tähtsamatest heliloojatest ja rahvamuusikast . Autor soovis teada saada , kuidas on Mart Saare mõjutused eesti rahvamuusikas seotud tema elulooga. Suurema osa uurimustööks vajaliku informatsiooni leidis autor teosest ,,Hüppassaare laulik Mart Saar". Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet
tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga
kujundiga värskelt või koomiliselt fantastiliseks (olen sulle tuhandeid kordi rääkinud). Aktsentueerimine- teravdamine toimub mingi tunnuse rõhutamise teel. Selle võtte abil luuakse nii lõbusaid zanre kui õelaid karikatuure. Skematiseerimine- fantaasiakujutluste erinevuste vähendamise ja omavahelise sarnastamisega luuakse mitmesuguseid skeeme (inimeste poose ja emotsioone kujundavad kriipsujukud). 4. Fantaasia seos teise psüühika funktsioonidega. Fantaasia peegeldab igatsusi, täitumata unistusi, salasoove, alateadvuse tunge. Fantaasial on ka toniseeriv ja reguleeriv toime psüühikale. Psühhoanalüüsi vaatevinklist peegeldub fantaasias paljugi unustatut või teadvusest tõrjutut. Fantaasia toel ületab indiviid heidutava lõhe ideaali ja reaalsuse vahel. 5. Laste fantaasia. Lapseeas on looval kujutlusvõimel eriline osa isiksuse arengus. Lapse fantaasia omandab uusi vorme seoses kõne arenguga. Lapseeas on fantaasia seotud tavaliselt mänguga. Mängu käigus
(J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 273-298) 21 Romantism Romantismi aja uued märksõnad olid tunne ja fantaasia, elamus ja igatsus. Suurt rolli hakkas mängima üksikisik, kes ise oma elu tõlgendas. Romantikud arendasid välja peaaegu pidurdamatu mina-kultuse. See tõi kaasa ka kunstnikugeeniuse väärtustamise. Näiteks Beethoven- tema muusikas kohtame inimest, kes väljendab iseenda tundeid ja igatsusi. Romantikud arvasid, et kunstnik suudab vahendada midagi, mida filosoofid ei suuda. Romantismile oli tüüpiline igatsus millegi kauge ja kättesaamatu järele, müstika, öö, hämarus, iidsed varemed ja kõik üleloomulik. Romantikuid huvitas kõik hämar, õudne ja müstiline. Üks olulisi tunnusjooni romantismil on looduseigatsus ja loodusmüstika. Romantism aitas tugevdada ka rahvaste rahvustunnet ja identiteeti.
kes Nipernaadi-taolistesse suhtub silmnähtava põlastusega. Selle halvakspanu hajutamiseks laseb Nipernaadi käiku oma fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust
Mõned ütlevad, et need on hinge peeglid. Mida rohkem sa lased teistel endale silma vaadata või neis peituvatele saladustele ligi pääseda, seda ausam sa oled, seda enesekindlamana end tunned ning seda rohkem julgustad teisi lähenema oma sisemistele mõtetele, tunnetele ja igatsustele. 38 Silmad paljastavad kõike sinu erootilisest ja romantilisest seisundist. Need on keha kõige ilmekamad osad. Need toovad esile sügavaimaid tundeid ja igatsusi. Väljendusrikkalt kirjutab sellest Victor Hugo ,,Hüljatutes''13: Pilgu võimu on armastuslugudes nii palju kuritarvitatud, et sellesse on hakatud umbusklikult suhtuma. Vähesed julgevad veel öelda, et kaks inimest on armunud, kuna nad on teineteist vaadanud. Sellegipoolest algab armastus sellisel ja ainult sellisel viisil. Ülejäänu on vaid ülejäänu ja tuleb hiljem. Miski pole tõelisem sellest
oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. · Kahe erineva inimtüübi vastandamine: elus läbilöönud Vestmann, kes tegeleb äriga ning muretu boheemlane Piibeleht. 2.ROMANTISM MAAILMAKIRJANDUSES 18.sajandi lõpp-19.sajandi 30ndad aastad. · Ülistati loodust seda kasutati kangelase tunnete rõhutajana · Idealiseeriti minevikku-põgeneti mälestustesse, legendid, folkloor, pärimused · Väärtustati isiksust, tema tundeid, igatsusi ja lootusi · Kirjandusse sugenesid imed, maagia ja fantastika · Teoste kangelased uhked, erandlikud, prohvetlikud, trotslikud, juhinduvad tunnetest, ihkavad vabadust · Loomulikkuse ihalus · Puhtad, kängitsemata tunded, tunded mõistusest ülimad · Väärtustati kunsti ja poeesiat Prantsuse romantism tekkis 1820.aastatel. 1830 kuulutas Victor Hugo näidend ,,Hernani" klassitsismi lõppu. Victor Hugo oli romantismis mõjukaim prantsuse prosaist. Tema
iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja
· Leibnitz oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik · Ainult kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav inimene. antus. · Paljud uued mõtted sündisid tal kirjavahetuses. Säilinud on üle 15 000 kirja. 16 · Igatsusi · Monaadide hierarhia · Tema suureks utoopiaks oli ühendada erinevaid · Sellest lähtudes on olemas järjepidevus mateeriast kristlikke kirikuid üheks suureks Issanda kirikuks. üle looma hinge kuni reflekteeriva inimvaimuni. · Oikumeeniline liikumine peab teda oma suureks · Hierarhia kõige kõrgemal tipul on monaad, mille eelkäijaks
otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline. Esindab eesti luule kõige naiselikumat vaatepunkti. ja ma ei lahku kuni seda palud on võlutud mu jaoks see tühi rand teeb ikka imelikult palju valu kõik mida ükskord oled armastand puud laotusesse tõusevad kui oiged kus pilveõite lõppematu ränd teeb ikka imelikult palju haiget kõik mida on su hingus puudutand kõik mida puudutanud on su hingus on saanud mulle pühitsetud maaks su igatsusi minu sisse imbus ja ma ei lahku isegi kui saaks (,,Eleegia") Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimasokolaadi maik Me olime vist äkki hirmus noored Üks sigaret kesk liiva adrut merd ja mände Kui tulekahjukumas põles lääs Me mängisime väga imelikke mänge
olla kustumatu jälje. Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa
ta võb astuda paradiislikku maailma, millest ta on eietanud nii helgeid unistusi. Kui muinasjutulisena paistab kõk tema vaimustatud silmale! Iga uus vaatepilt on veetlevam eelmisest. Kuid mõe aja päast leiab ta, et selle kauni väimuse taga on kõk tüine; meelitused, mis kord tema hinge rõ omustasid, haavavad nü ud tema kprvu; ballisaal on kaotanud oma veetluse; ja rikutud tervisega ning kibestunud süamega tõbub ta tagasi, veendunud, et maised lõud ei suuda rahuldada tema hinge igatsusi!» Ja nii edasi ja nii edasi. Lugemise ajal kuuldus aegajalt heakskiitvat suminat, mida saatsid sosistatud hü uatused: «Kui kena!», «Kui väjendusrikas!», «Nii õge!» jne., ja kui ettekanne oli lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus. Siis tõsis sale, kurvameelne türuk «huvitavalt» kahvatu näga, mis tuleb arstirohtudest ja halvast seedimisest, ja luges ette «poeemi». Kahest salmist piisab. 131 «Missouri neiu hüvastijätt Alabamaga. Alabama, ela hästi
annaabi.ee 
