Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7
(põletikud, kasvajad). 5. Loomikul viljastumisel liigub sperm pärastnaise suguteedesse sattumist läbi emaka munajuhasse. Kuntstlikul viljastamisel spermid süstla abil naise suguteedesse.Kehavälisel viljastamisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi kuntstlikes tingimustes.Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4. Kirjeldage, millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel. 5. Millega algab ja millega lõpeb sünnitus? Vastused: 1. Idulane saab vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu.Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud.Need tungivad sügavale emaka limaskesta
Platsenta tähtsus: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas · Kusiaine · Jääkained · Vesi · Hormoonid Lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse (looterakud on väga veerikkad) ja temperatuurimuudatuste eest. Idulane- Varaseimas arengujärgus olev inimorganism, kellel pole inimesega välist sarnasust. Loode- Inimorganism...
Naistel 1)häired munarakkude valmimisel 2)seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad) -paari bioloogiline sobimatus. Viljatuse ravimine 1)hormoonravi 2)kunstlik (süstlaga viiakse spermid naise suguteedesse vastavalt enne ovulatsiooni) ja ka kehaväline viljastamine (viljastatakse munarakk väljaspool organismi kunstlikes tingimustes ja paari ööpäeva pärast viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi). Inimese arengu algetapp- idulase ja loote kujunemine Emakas areneb rakukobarast kõigepealt idulane. Idulase periood kestab inimese arengus umbes kaks kuud. Pesastunud idulane areneb vedelikuga täidetud põies, kus on kaitstud löökide, kuivamise ja temp.muutuste eest. Idulast ümbritsevad väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed e hatud, mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast. Idulane esimesel elukuul:
Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on naissuguorganites viljastumis võimelised 23 ööpäeva. Viljastumine saab toimuda ainult munajuhas (alguses munasarja juures) 4. Selgita rakukobara ja idulase teket! RAKUTEKE viljastunud munarakk hakkab jagunema, aga ei hakka kasvama. Umbes 34 päevaks on moodustunud rakukobar. See toimib munajuhas. Rakukobara sisse tekib õõs. Rakud liiguvad rakukobaras ringi. Umbes 67 päeval jõuab rakukobar emakasse, siis kinnitub limaskestale ehk pesastub. IDULASE TEKE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Areneb emakas. Kestab 1 nädala lõpust kuni 8 nädala lõpuni. Rakud eristuvad st
sellel ajal toimuvad areneva rganismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.Jõudes emakasse kinnitub raukobar emaka seina külge 2 raseduse nädal ● Rakukobarat nimetatakse idulaseks, rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kiire organite areng, on võimalik teha kindlaks kas on
· 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb kuulmiselund · 6.kuu - silmad ja kulmud eristatavad, loote nahk on voldiline · 7.kuu rasvkoe moodustumine, keha muutub ümaramaks · 8.kuu loote nahk muutub siledaks ja roosaks · 9.kuu loote elundid muutuvad iseseisvaks, eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused 4)idulase ja loote staadium; erinevused Idulane Loode Sarnasus inimesega puudub Sarnasus inimesega olemas Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud Moodustuvad südame ja aju algmed Südame ja aju algmed olemas 5) inimese sünnijärgse elu etapid; kliiniline ja bioloogiline surm Kliiniline surm inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine, rakud
Selleks, et munarakku ei tungiks mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. 6.Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar, millest hakkabki arenema inimalge. 7.Võrrelge idulast ja loodet.(4) 1) Idulane ei sarnane inimesega aga loode sarnaneb. 2) Idulase periood kestab 2 kuud, loote periood ülejäänud 7 kuud. 3) Idulane on emaga seotud hattude kaudu, loode nabanööri kaudu. 4) Idulase areng on väga kiire, loote areng mitte nii kiire. 8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4) 1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude. 2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma. 3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. 4) Nahk kattub lootevõidega. 9
kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3. kuul toimub kiire organite areng 4. kuul luustik, saab määrata sugu Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni
Meestel spermide vähesus või isassugurakkude arengu-ja liikumishäired. Naistel seesmiste suguelundite haigused või munarakkude valmimise häired. Harva on abielupaari viljatuse põhjuseks ka nende bioloogiline sobimatus. Loomulik viljastamine- munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuha laienenud osas ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Kunstlik viljastamine- spermid viiakse süstla abil naise suguteedesse. Mis areneb moorulast? Idulane. Kui kaua kestab idulase periood? Umbes kaks kuud. Kuidas areneb idulane esimestel nädalatel ? Väga kiiresti .Idulases jätkub rakkude jagunemine ,liikumine ja ümberpaiknemine Nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud ,mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Aju ja südame algmete areng kiirendab teiste organite arengut.
viljatuse põhjused: 1) spermide väheses 2) sugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naised viljatuse põhjused: 1) häired munarakkude valmimises 2) haigused. Põhjuseks võib ka olla paari bioloogiline sobimatus. Viljatust saab ravida hormoonraviga, samuti saab kasutada kunstlikku ja kehavälist viljastamist. Kunstliku puhul viiakse spermid süstlaga naisesse. Kehavälisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi ja hiljem viiakse naise organismi. Rakukobarast areneb emakas idulane. Idulase periood kestab u 2 kuud. See areneb ja kasvab väga kiiresti , saades vajalikud toitained limaskesta kaudu. Kindlates kohtades moodustuvad rakkude kogumikud, mis on organite algmed. 1. kuu lõpuks kujuneb välja närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tukusuma südamealge. 1. kuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. Kaalub 0,1-0,2 g. 2. kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere, kõht, silmad. 3
Reaktsiooninorm – ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid Reaktsiooninormi üksikisikul määrab ära genotüüp Reaktsiooninormi liigil määrab ära geenifond Kitsas reaktsiooninorm Lai reaktsiooninorm Inimeste juuksevärvus, silmade Inimese kehakaal, intellekt, kanade suurus, karvade läbimõõt munatoodang Ühemunakaksikud: seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks Alati ühte sugu Geneetiliselt identsed Kahemunakaksikud: valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel Võivad olla erinevast soost Geneetiliselt erinevad Pärilikud haigused Geenihaigused: kurttummus, hemofiilia, soomustõbi Kromosoomhaigused: Down’i sündroom, kassikisa sündroom Ennetamine: mutageenide vältimine, sugulusabieludest hoidumine, sündide vähendamine üle 38
karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11
Sõltub keskkonna tingimustest. Nt. päevitus UVK toimel ja lihased. Pead ise treenima jne. Ühemunakaksikute korral viljastab üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Kummastki idulase lahkennud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati ühte sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa ära vahetamiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunarakukaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kui pärilikuselt on nad alati erinevad
munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide arvust ja nende eluvõimest naise suguteed.Munaraku ja seemneraku ühinemine,tulemus see, et hiljem nende rakkud etuumad ühinevad.viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. *Raseduse/suguhaiguse vältimine-Kasutada erinevaid vahendeid nt-spriaal-takistab viljastumist kuika idulase pesastumist emakasse,hormoontabletid-pärsib munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhast.kondoom-ei lase spermidel tungida suguteedesse. 3)Lootekestad on ajutised organid, pareminikaitseb loodet vesikest,loode ujubki vedelikuga täidetud õõnes, kaitseb igatepidi.Sellele kohale emaka seinas, kuhu idulane pesastus, kujuneb platsenta, see on lootekest,mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud.Loodet
LOOTE ARENG Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega mingit välist sarnasust. See periood kestab umbes 2 kuud. Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud. Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku. Idulases jätkub rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine.Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge
Geenides oleva info avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Muutlikkuse uurimine kaksikutel Kaksikud on kaks emakas ühel ajal arenenud järglast. Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad teineteisega nagu
bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonna mõjust, sest nende geenid on ühesugused. Kui idulane jaguneb liiga hilja, sünnivad siiami kaksikud. Erimunaraku kaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermatosoidiga. Nad võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad
Küsimused lk 110-119 ja 09.12 tunnis vaadatud filmi põhjal vastamiseks 1.Miks on loote arengus olulised kolm esimest kuud? Esimese kolme kuu jooksul arenevad idulase veresooned, luud, lihased, jäsemed, aju, närvisüsteem e. hakkab arenema lapse keha. 2.Kust saab loode oma eluks vajalikke aineid? Milliseid aineid? Milliseid ülesandeid see elund veel täidab? Loode saab kõik arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta e platsenta kaudu. Loode saab vajalike vitamiine, toitaineid ja hapnikku. Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. Ta takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist oma verest lootesse, kuid nikotiin,
käigus platsenta väljutatakse emakast koos lootekestaga.Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu.Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Trihhomonoos, klamüüdia, tripper, hiv/aids, süüfilis, B- hepatiit, genitaalherpes.Kuidas kaitsta:Olla truu, Partneri hoolikas valik, HIV-test, Öelda
sisenemist teistele läbimatuks. · Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine.
laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED.
lootekestaga. · Platsenta sündimine ei ole valus, sest platsenta on väiksem ja pehmem, kui laps. Pärast platsenta sündimist kontrollitakse platsenta ja lootekestade terviklikkust, et veenduda ega platsenta või lootekestade osasid ei jäänud emakasse. Platsenta tükikese jäämine emaka seinale võib soodustada verejooksu. 13. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki idulase lahknenud osast areneb uus organism. Nad on alati üht sugu ja äravahetamiseni sarnased. Erimunakaksikud Korraga valmib kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt erinevad. 14. Sugulisel teel levivad haigused: TRIHHOMONOOS, KLAMÜÜDIA, GONORRÖA EHK TRIPPER, HIV/AIDS, SÜÜFILIS, HEPATIIT B, GENITAALHERPES, SUGUELUNDITE NÄSAD, SEENNAKKUSED. KUIDAS SUGUHAIGUSE EEST END KAITSTA ?!?
*Viljatuse põhjused MEESTEL: 1)spermide vähesus 2)isassugurakkude arenemis ja liikumishäired. NAISTEL: 1)häired munarakkude valmimises 2)seesmiste suguelundite haigused. *Viljatuse ravimiseks kasutatakse hormoonravi, samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist. INIMESE ALGNE ARENG *Rakukobarast areneb esialgu IDULANE, see periood kestab umbes kaks kuud. *Sellele kohale, kuhu idulane pesastus, kujuneb PLATSENTA(lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses) *Idulase väliskihist moodustuvad hatud, mis paigutatakse emaka limaskesta. Nii saab arenev organism ema vere kaudu kõik vajalikud toitained. *Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. *Esimese kuu lõpuks areneb idulasel närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. *Idulane asub vedelikuga täidetud põies, mis kaitseb teda löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest.
Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3. Seemnesarjade ehk munandite ülesanded 1) Toodab suguhormoone (testosteroon) 2) Toodab sperme 4. Idulase ja loote võrdlus Idulane Loode Idulane on inimese algne arengu etapp, kus Loode on inimese arengu etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. pea
murdeeast kuni 50a, kuus: 1 munarakk, küpsetavad 3 kuud, toitainete rikkad 6. Mis on, kus toimub viljastamine? Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, vabanenud munarakkliigub munajuhasse ja sealt edasi emaka poole, viljastamine toimub munajuha laienenud osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida
mõlema vanema tunnused4)viljastamise momendil määratakse sugu 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? Järglane saab mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi;mehelt 22+y naiselt:22+x kormomosoomi 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome ja sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut (kus, kui kaua, millises järjekorras toimub elundite areng). 1kuu:moodustuvad luud, veresooned, lihased ja jäsemete algmed. 5-10mm ja 01.0.2 grammi 2kuu:areneb kiiresti aju, rindkere 3kuu: kõige suurem on pea, oluline on, et ta hakkaks end liigutama 4kuu:luude kujunemine, saab eristada sugu 5kuu: liigutab nii, et ema tunneb, südamelüügib kuuldavad. 6kuuu:nahk on voldiline, kuna kasvab teistest elunditest kiiremini
viljastumine; 6) viljastunud munarakk jaguneb kaheks. Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv
UDAR, PIIMA TEKKIMINE JA VÄLJUTAMINE UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda Lehma toodanguvõimu määrab alveoolirakkude arv udaras Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid- piimasekretsioon
Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva organismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal: Moodustuvad skeleti ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal: Idulase pikku on 3 mm ja ta ei sarnane veel inimesega 5 raseduse nädal: hakkab loote süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku.
kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. · Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine.
kehamassi rinnaümbermõõdu alusel. TEMPERAMENT *SANGVIINILINE-tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Suur jõudlus ja hea söödaväärindus. Sobib hästi piimaveistele. *FLEGMAATILINE-väheliikuv, rahulik. Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass. *KOLEERILINE-Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita. *MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine, väike produktiivsus. KASV JA ARENG Looteline e. embrüonaalne periood idulase e. embrüoperiood eellooteperiood looteperiood B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood vastsündinuperiood piimaperiood puberteedi e. sugulise küpsemise periood täiskasvanuperiood vananemis- e. raukumisperiood Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov: I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi.
Amnion ehk vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest Allantois ehk kusekott sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk emakook see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone. Idulase teke ja areng *neil tekivad organite ja kehaosade alged; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. Sünnitamine *sünnitus algab emakalihaste rütmilise kokkutõmmetega *esmasünnitajatel kestab kauem, kui neil kellel on teine laps juba. *vastsündinu on 50 cm ja 3-4 kg
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku
rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Absoluutne juurdekasv(A)-looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv(K)-näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse 8. Kasvu ja arengu etapid. A Looteline e embrüonaalne periood-2kuud. Algab isendi tekkimisega ja lõppeb sündimisega. *idulase e. embrüoperiood-5nä. Intensiivne rakkude deferentseerumine ja organite kujunemine.Pannakse alus seedeaparaadile, südamele, neerudele, maksale. *looteperiood(tiinus)-kestab sündimiseni, 32nädalat. Loote kasv kiire. B Lootejärgne periood-sünnist surmani. *vastsündinuperi- kestab sünnist 2..3nä. kujuneb välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega. *Piimaperi- põhisöödaks ema- või segupiim. Kestab 4.
organitel tekivad uued funktsioonid. Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks. Absoluutne juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus. Suhteline juurdekasv näitab mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet (wt-w0)ja perioodi alguse kahamassi keskmisesse(w0). K=(wt-w0)/w0*100 (sünnimass-mingi kehakaal)/mingi kehakaaluga*100 8. Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood: 1)embrüoperiood e idulase periood 2)eellooteperiood 3)looteperiood Lootejärgne e prostembrüonaalne periood 1)vastsündinuperiood 2)piimaperiood 3)puberteediperiood e sugulise küpsemise periood 4)täiskasvanuperiood 5)vananemis e raukumisperiood 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused. Kasvukoenfitsient k=täiskasvanu ute luude mass/sünnijärgse talle luude mass Vastavalt kasvukoenfitsiendile rühmitatakse luud 1)suure kasvuga luud (k=13,2) 2)keskmise kasvuga luud (k=6,3) 3)väikese kasvuga luud (k=3,7)
· Mutatiivne muutlikkus-muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused. · Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümber kombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. · Mutatsioon- väliskeskkonna mõjul toimunud muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. · Mutageen- mutatsioonepõhjustav tegur. · Ühemunakaksikud- tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. · Kahemunakaksikud- tekivad siis, kui valmivad kaks munarakku eri viljastumise teel. 27.mõistab pärilike ja mittepärilike haiguste erinevust · Pärilikud haigused- põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenide ja kormosoomide ehituses või kromosoomide arvu. · Mittepärilikud haigused- on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust
· Teatud aja möödumisel valgub osa alveoolivalendikku kogunenud piimast udara piimaurkesse, kusjuures enne lüpsi võib selles paikneda kuni kolmandik piimast. · Ülejäänud piim jääb senini alveoolidesse, kust surutakse viimasüsteemi sõõrderefleksi toimel seoses lüpsi alustamise või vasika imemisega. 31. Piima teke, sõõrdumine ja väljutamine · UDAR hakkab arenema 1,4 cm pikkuse (1 kuu vanuse) idulase nahasopistisest. Udar kujuneb lõplikult välja tiinusajal. Alveoolides moodustub globuliinirikas kleepjas vedelik, mis annabki hiljem piimaga ühinedes ternespiima. · Piima eritumine algab alles veidi enne poegimist või kohe pärast seda. · Lehma toodanguvõime määrab alveoolirakkude arv udaras. · Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvad keerukad biokeemilised protsessid - piimasekretsioon
tütred, täpsustati vanus-sesooni arvestust. kehtestati 0 baas, milleks oli 1972a. esmaskordselt poeginud lehmade keskmine. BLUP isamudelit rakendati kõikide loomaliikide juures. 1989a. tunnustati BLUP loomamudel piimaveiste geneetilise hindamise meetodina. 28. Kasvu ja arengu etapilisus Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees järgmisteks perioodideks: 1. Looteline e. embrüonaalne periood 1.1. idulase e. embrüoperiood 1.2. eellooteperiood 1.3. looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Looteline areng (tiinus) kestab keskmiselt hobusel 340, veisel 280, lambal 152 ja seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine.
kõige suurem lootelise arengu ajal ning ka esimestel elukuudel ning seejärel järjest kiiremini vähenev. Absoluutne kasv on suurim lootelise perioodi lõpus ja sünnijärgse perioodi esimestel kuudel. 3.5.2. KASVU JA ARENGU ETAPID Organismi arengu ja kasvu intensiivsus ei ole eluaja jooksul ühesugune. Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees looteliseks ja lootejärgseks perioodiks, mis omakorda jagunevad. A. Looteline e. embrüonaalne periood · idulase e. embrüoperiood · eellooteperiood · looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulasperiood kestab veistel 5 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal
annaabi.ee 
