täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige paremini ja kasulikumalt oma spetsiaalseid funktsioone. Oma õpetuses, mille järgi täiusliku riigi kodanikud jagunevad seisusteks, juhindus Platon hinge osade klassifikatsioonist. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valitsejad, sõdurid, töölised. Hinge mõistuslikule osale peab vastama valitsejate-filosoofide seisus, kes on vähearvuline, haritud, tark ja vooruslik. Platoni järgi on Jumal nendesse, kes on võimelised valitsema, seganud sündimisel kulda ning seepärast on nad kõige väärtuslikumad ning mõistavad, mis on vajalik riigi ja tema kodanikkonna üldiseks heaoluks. Riigi valitsemiseks saavad nad aastakümneid kestva
ta oli ideede riigis. Õpetus riigist Meid ümbritsev maailm on Platoni järgi loodud valmistava meistri ehk demiurgi poolt. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes upuvad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Platon kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele.
omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon, tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad, kes seda ühiskondlikku elu juhivad ning nad asetsevad Platoni ideaalriigi tipus. Sõduri ülesandeks on riigi kaitsmine ning nad asuvad ideaalriigi teisel kohal. Kolmandal kohal on talupojad ja käsitöölised, kelle ülesandeks on toota inimestele vajalikud esemed. Ideaalriigis jätkub ruumi ka madalaimale seisusele – orjadele. Neil küll õigused puuduvad, kuigi Platoni kohaselt nad puudust millegist ei tunne. Platonil leidus ka arusaam loodusest ja maailmast. Ta eitab maailma tekkimises juhusikku, vaid ta usub maailma loojasse. Maailma peab Platon justkui hingestatud elusolendiks, kuna selle hing ümbritseb tervet maailma. Planeedid ja tähed on Platoni jaoks jumalikud olevused.
Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed. Neid me ei näe kunagi ja ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Platoni arvates on hingel kolm osa ja tema ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondlikku klassi. Esimeseks osaks on mõistus, mis on kõrgeim osa hingest ja moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas. See on silmaks ihale ja lootsik hingele. Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surematud osad emotsioon ja iha. Ühiskondlikuks klassiks on Platoni arvates valvurid, kelle ülessandeks on riigi valitsemine. Teine osa on emotsioon
osavust läbikäimises varjudeilma saamisprotsessidega. -- Platon pöördub siin probleemi poole, et puhtad teoreetikud paistavad olevat praktikas kasutud, sest praktika kuulub elumaailma, kus meil on tegemist konkreetse ja alati-muutuvaga, mille osav käsitsemine sõltub kogemusest; samas kui theoria juhib puht intellektuaalselt mõistetavate paratamatuste juurde. 22) Kuidas Platoni ideaalriigis arvestatakse ,,koopast" tõusmise ja sinna naasmisega seonduvate probleemidega? On vaja pikemaaegset kogemust üldise rakendamisel konkreetsele -- seda annab ainult praktika. Nimetatud faktiga on arvestatud filosoofi ja riigimehe hariduses Platoni ideaalriigis, kus teoreetiline väljaõpe -- tõus koopast -- katkestatakse pikemateks perioodideks, mil teadmisi kinnistatakse poliitilise ühiselu praktikas,
Sõdurid asuvad hierarhias teisel kohal ning neid on filosoofidest märgatavalt rohkem, Sõdurite ülesandeks on loomulikult riigi kaitsmine väliste ohtude eest. Kuna nende vooruseks on vaprus. Kolmas klass on talupoegade ja käsitöölistele, kelle ülesandeks on toota inimeste vajaduste rahuldamiseks ainelisi väärtusi, millest pevad ka kaks esimest kihti elatuma. Nad on oma riigile ustavad ja sellega rahul ega kipu mässama. Töölised on ainus klass, kes omab õigust eraomandile. Ideaalriigis on ruumi ka madalaimale seisusele - orjadele. Neil pole mingeid õigusi, kuigi ka nemad ei kannata Platoni kohaselt puudust. Orjad võivad ideaalriigis olla ainult mittekreeklased (filosoof leiab, et ideaalse riigi loomiseks on võimelised ainult kreeklased). Siin tekib küsimus, et kuidas kasvatada kodanikke ühiskonna korralduse jaoks Järelikult tuleb keskenduda peamiselt kahe kõrgema klassi harimisele ning peab eelduseks kaasasündinud omadusi
Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Nii on see inimese hinge kui ka kosmose hinge puhul. Olulisim ning kõrgeim osa hingest on mõistus, mis moodustab hinge tõelise olemuse. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa, kuigi Platon väidab mujal, et kõik kolm hinge osa on surematud, siis dialoogi "Timaios" järgi Kehasse sattunud surematule hingele lisanduvad surelikud osad - söakus ja ihalus. Õpetus riigist Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Täiuslikus riigis peaksid tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu
tähendab õiglus riigis. Nimelt kujutab riik suuremalt, mis inimeses väljendub väiksemalt see tähendab, et riik on hiiglaslik inimene. Platon ja Aristoteles mõlemad arvavad, et inimese sotsiaalsus on vältimatu algtõde. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Platon usub, et inimene on oma põhistruktuurilt riigiga samasugune, omades samu elemente. Hinge osad vastavad ühiskonnaklassidele riigis. Platoni ideaalriigis on kolm ühiskonnaklassi: töölised, valvurid ja valitsejad. "Me ei ole oma loomult ühesugused. Meil on erinevad kalduvused, üks sobib ühe, teine teise töö jaoks.""Kõike tehakse rohkem, paremini ja kergemini, kui igaüks teeb ühte tööd oma kalduvuste järgi, õigel ajal ja vabana muudest kohustustest."5Töölised hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Valvurid tegelevad riigi kaitsmisega vaenlaste eest ja nad on valitsejate määruste kindlustajad ja kaitsjad. Valitsejad,
aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. 3 Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja
Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma
Valitsejad peavad tagama, et parimad mehed viibiksid parimate naisega ja ei paarituks, kuidas juhtub, tagamaks et 13 järglaskond kõige parem oleks. See on omamoodi tõuaretus. Naised sünnitagu vanuses 20-40 a ja mehed täitku mehekohuseid 25-55 aastaseni. Kasvandikud ideaalses riigis perekonda luua ei tohi. Kui sünnib laps, siis võetakse imik ema juurest ära ja antakse ammede juurde. Vigased lapsed hukatakse või antakse käsitöölisteks. Ideaalriigis on 3 klassi valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Alama klassi käsitöölised saavad ka neist kasvandikest, kes on just mitte kõige paremate kasvandike järeltulijad. Hiljem lastakse emadel lapsi toita, kuid siis ei tea enam keegi, kes on kelle laps. Platoni arvates hoitakse nii ära omakasupüüdlikkust ja kõik emad hakkavad armastama kõiki lapsi. Kõik mehed on isad ja naised emad. Seega puudub tulevastel sõjameestel ja
Ideede maailm on muutuva maailma põhjus ja otstarve ühtlasi. Kuna ideede maailm on igavene ja täiuslik ning meeltega tajutav maailm vastupidiselt ebatäiuslik ning kaduv, ei saa kõik tuleneda ideedest. Meelelise olemise ebatäiuslikkuse põhjust tuleb otsida mitte-olevast. Seega sõltub muutuv kehaline maailm ainult osaliselt ideedest, osaliselt aga mitte-olevast, mis on piiritu ning muutlik. Platoni õpetuse teine väga oluline aspekt on õpetus ideaalsest riigist. Platoni ideaalriigis on kolm ühiskondlikku seisust: valitsejad (valvurid), sõjamehed ja (käsi)töölised. Esimeste ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Riigis peavad valitsema teadmise, teaduse ja filosoofia jõud. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, Platoni arvates vajavad inimesed filosoofide juhtimist ja ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Poliitiliste
Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema
Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste
Ta tugevdas ka rahvatervishoiu süsteemi, kuid 1994. aastal sai see reform hävitava löögi osaliseks. Clintoni toetajate arvates oli Clintoni tegevus ajalooliselt kujunenud vaesuse, rassilise ebaõigluse ja soolise ebavõrdsuse vastu võitlmisel ja lahendite otsimisel kiiduväärt. Kuid samas äratas iga tema poliitiline samm moraali ja soolise käitumise valdkonnas pahameelt, mis oli kasvanud 1960ndatest saadik. Konservatiividest oponendid leidsid, et Clintoni ideaalriigis võidutses feministlik ja meestevastane moraal, mis eitas kõiki rahvuslikke ja sõjalisi väärtusi, mis olid Ameerikast suurriigi teinud. Kultuurisõda esindas kõige paremini presidendi naine Hillary Rodham Clinton, kelles kehastus agressiivne feministlik ja emalik ühiskond. Oma osa mängisid ka rassiprobleemid, eriti tasakaalupoliitika affirmative action jätkamine, mis sundis Clintoni vastaseid oma ridu koondama. 1994. aasta Kongressi valimistel saavutasid vabariiklased
Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad ,
Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon-Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane. Aristoteles-laia silmaringiga, inimene on riiklik elusolend, st. et õnn väljaspool riiki olematu/võimatu; ideaalriigis kodanikuõigused keskmise jõukusega elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk(Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani. Idamaised mõjud Kreeka tsiv. tugevnsid veelgi. Täht. linnad-Aleksandria(Egiptuses), Antiookia(Süürias),Pergamon(Väike-Aasias);riigi ja ühiskonnakorraldus-polis kaotas
parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mõistus(=mõtlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurite ülesandeks on riigi valitsemine, sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks on varade loomine. Ei või oodata paremaid riike seni kuni pole paremaid inimesi ja seepärast onriigi tähtsaim ülesanne kodanike kasvatamine. Kasvatus peab olema riiklik, üldine (peab arendama keha ja vaimu) ja peab olema valiku printsiip. 8. Õigusriik. 8.1
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile
Võim, seadus, korruptsioon. ,,Politeia"s esitatud ideaalriigi kavandis ei ole valitsejate tegevus mingilgi viisil reglementeeritud seadustega. Platon võrdleb valitsejate ja ühiskonna suhet arsti ja patsiendi omaga. Nagu on arstile mõttetu formaal-juriidiliselt ette kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte
endas. 28. PLATONI RIIGI TEOORI PLATONI TEOORIA: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik. Riigi ülesanded on igaühele sobiva tegevuse leidmine, mille aluseks on Platoni käsitlus inimese hinge struktuurist (mõistus, tahe, himud). Igaühele neist vastab ka ühiskonnas kindel tegevusvaldkond ja ideaalriigis vastab neile peegeldusena 3 seisust: mõistusele – juhtiv seisus e. tõeline aristokraatia; tahtele – ametnikud ja valvurid, keda iseloomustab ülim vaprus; himule – kogu ülejäänud rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne
Platon (a 427 või 428 – 347 või 348 eKr) oli filosoof-idealist, kes proovis kokku panna ühiskonna funktsioneerimiseks vajalikku printsiipide süsteemi ja plaani ideaalse ühiskondliku struktuuri tekkimiseks. Platoni põhiline teos majandusmõtte seisukohalt on riik (Politeia), kus on kirjeldatud riigiteooriat. Kuna Platoni arvates koosneb inimese hing kolmest osast (mõistuslikkus, käsitus ja ihalus), on ka tema ideaalriigis nendele kolmele hingeosale vastavat kolm osist või komponenti. Riigi eesotsas seisavad valitsejad-filosoofid, kelle hinges peab valitsema tarkus ja kes juhivad riiki jälgides jumalate (kosmose) seadusi. Sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine sise- ja välisvaenlaste eest. Rahvastiku kasv ja majanduse areng nõuab uusi maid ja uusi orje. Selleks on aga vaja sõdu, milleks peavadki riigil olema sõdurid, kes rahu ajal tegelevad spordiga ja valmistuvad igati sõjaks. Kolmas
Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Ka kommunism on ideaal, mis on inimloomuse jaoks liiga hea. Kompromissvariandina näeb ta seda, kui võrdsele arvule kodanikele anda võrdses koguses maad, nii tekiks võrdne maaomand. Muu isikliku vara kogus võiks küündida kuni 4-kordse maa väärtuseni. Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul),
Seni olid talupojad põhja poole ümber asunud juhuslikult. Ümberasumiseks andsid talupoegadele tõuke sagedased näljahädad ning feodaalse rõhumise suurenemine lõunapoolsetel aladel. Kuid lisaks juhuslikule sisserändele hakati uusasustust toetama riikliku poliitika abil, kuna tugevnedes hakkasid suurriigid üha enam tähelepanu pöörama oma piirialadele hõlvamisele. Näiteks oli 17. sajandi Rootsi kuningriigis eesmärgiks seatud vähemusrahvuste täielik assimileerimine. Ideaalriigis pidi olema üks religioon, üks seadus ja üht keelt kõnelev rahvas. Ideaalseks kodanikuks peeti paikset talupoega, kes maksis korrapäraselt makse ja oli täiesti kohanduv. Ümberrahvustamine pidi lihtsustama valitsemist ja võimaldama riigikeelset asjaajamist. Piirialadelt pidid kaduma muulased, kellel võis teisel pool piiri olla sugulasi ja keda ei saanud seetõttu riigile täiesti lojaalseks pidada.
nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja demokraatiast, kus monarhiline tarkuse põhimõte on ühendatud demokraatliku vabaduse põhimõttega. Platon esitab ka tsivilisatsiooni mütoloogilise kujunemise. Alguses elasid inimesed üksikutes perekondades, seejärel tekkisid külad ning algse rahuliku kooselu põhjuseks sai valitsejate omavoli. Nii järeldabki Platon, et kui ideaalriigis valitseb tarkus vähemtarkade üle, tuleb paremuselt teises riigis saavutada seadusekuulekas valitsemine. Sparta ja Pärsia näitel ütleb Platon, et isevalitsus/türannia toob hävingu, Ateena näitel ütleb, et ohjeldamatu demokraatia liialdab vabadustega. Lahenduseks on mõõdukus (ehk segavalitsus): spartalik türannia vajas tarkust, ateenalik demokraatia korda. Äärmused tõid mõlemal puhul kaasa hävingu.
annaabi.ee 
