renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu
Babüloonia, Egiptuse, vajadusesdt Palestiina) muusika. allutada endale (...5-4saj.e.Kr...) loodus. Vana-Kreeka 1-häälne, improviseeritud,rütm muusika. tulenes teksti rütmist. Esitati (8-6 saj. e.Kr) koos tantsu ja pillimänguka. Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale.
REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS SUJUVALT ÜLE MINNA ÜHELT PALALT TEISELE. PROTESTANTLIK KIRIK. REFORMATSIOON-KATOLIKU KIRIKU VASTANE LIIKUMINE. TEKKIS THOMAS MORE-,,UTOOPIA" PROTESTANTLIK KIRIK. TRAKTAAT PROBLEEM IÜLE TEADUSLIKULT ARUTLEMINE THOMAS MORE-,,UTOOPIA" TÄHTIS ON: MAINE ELU, MITMEKÜLGNE ENESETEOSTUS. IDEAALIKS TRAKTAAT PROBLEEM IÜLE TEADUSLIKULT ARUTLEMINE SAAB HOMO UNIVERSALE. TÄHTIS ON: MAINE ELU, MITMEKÜLGNE ENESETEOSTUS. IDEAALIKS *RÕHUTATAKSE INIMESE INDIVIDUAALSUST,USUTAXE TA VÕIMETESSE SAAB HOMO UNIVERSALE. JA MÕISTUSESSE,INIMEST VÕRRELDAKSE JUMALAGA. *RÕHUTATAKSE INIMESE INDIVIDUAALSUST,USUTAXE TA VÕIMETESSE *1517.KINNITAS LUTHER WITENBERGI KIRIKUUKSELE OMA 95TEESI JA MÕISTUSESSE,INIMEST VÕRRELDAKSE JUMALAGA. *R
eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks
Kohtunikuriik põlvneb perekonnast - sõduririik rändjõugust. Sõduririik põlvneb rändjõugust : kari hunte asus koos saagijahile. Üks vanem ja tugevam hunt hakkab juhtima ning teised järgnevad talle. Riik peaks olema kujundatud nii et kaalud ühes käes ning mõõk teises: kaalud kui õiguse sümbol, mõõk kui võimu sümbol. Kõrgeim eeskuju õiguse ja võimu ühendusest oli Rooma impeerium: ta võideldi kätte leegionide võimuga ja säilitati kohtunike õiglusega. Õigusriigi ideaaliks on totaalne inimene, arenenud ja vaba. Võmuriigi ideaaliks on totaalne riik, vägev ja vaba. 3. Ateena ja Sparta Sparta ideaaliks oli totaalne riik. Ateena ideaaliks oli totaalne inimene. Spartas elas inimene riigi pärast. Ateenas oli riik inimese pärast. Ateena oli demokraatia eeljõud, isiksuse hoidja, vabaduse kaitsja. Selle esimese Euroopa kultuuri, Ateena, sisu ja eesmärk oli täiuslik inimene, totaalne inimene, arenenud isiksus. Ateena oli õhtumaade kultuuri ema eelkõige om
õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse. Valitsejana nõudis ta kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning karistas eksinud ametnikke valjult
Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina. · 14. saj. roomakatoliku kirik kriisis. · Kirik lakkas olemast inimese maalimapildi kesktelg; usk ja kirik teadvuses eristuma. Euroopa vaimukultuuri ilmalikustumine. (koguni irooniline hoiak kiriku suhtes) · Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. · Humanismiajastu inimese suhe maailmaga väga aktiivne; 15.-16. saj. suured maadeavastused, mis muutsid eurooplaste maailmapilti; loodusteaduste kiire areng; trükikunsti avastamine; ka nooditrükitehnika leiutamine (Petrucci)
Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile; sisu dramaatiline või eepiline.
vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik
mida võime pidada muusikaliseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 14. saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus
korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma teatrimaja. Pidi olema tasuta teater kõõigile, esitataks ka tema enda teoseid. Hakati ehitma 1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik
kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne
,,De Stijl" Remo ja Jürgen Algus Sai alguse 1917. a. Hollandis Alguses oli selle nimeline ajakiri Ajakirja ümber hakkas koonduma samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. ,,De Stijl" Loodusvormid taandada vormi algelementideks Värvid taandada põhivärvideks Algelemendid sirgjoon, kuup, kolmnurk Ideaaliks neoplastitsism 3d vormi muutmine 2d-ks Liikmed Maalikunstnik Piet Mondrian Arhitekt Theo van Doesburg Arhitekt Gerrit Thomas Rietveld Pieter Oud Henri Petrus Berlage Gerrit Rietveld El Lissitsky The Rietveld Schröder House Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Keskaegsed traktaadid seletati matemaatika abil. 5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid. Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia. *Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika.
stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika)
Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. 10) Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud.
*Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all. Erasmus Rotterdamist Oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur
Itaalias ka Prantsusmaal. 1862. aastal saab Wagner ootamatu poliitilise amnestia ja pöördub kodumaale tagasi. Stabiilsus ja kindlustunne Wagneri isikliku ellu saabus 3. abieluga, kui tema abieluks sai kuulsa F. Liszt. Pr Cosima. Naise õlule jääb suur osa organiseerimistööst ja kõik rahaasjad. Peale Wagneri surma korraldab lesk aataid mehe nimelisi ooperifestivale. LOOMING Wagner viis läbi ooperireformi. Tema ideaaliks saab muusikaline draama. Ooperi teooria põhiideeks sai kunstide ühtsus, universaalses teoses, kus ühendati muusika sõna ja ruuumilised kunstid. Muusika pidi olema väga poeetiline,ideaaliks saab lõputu meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid
sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud valgustatud absolutism
Leonardo ja Raffael · LEONARDO da Vinci o Säilinud vähe lõpetatud teoseid o Sfumato-stiil õrn heletumedus, kaovad tugevad piirjooned. o On leiutanud uusi värve o "MADONNA KALJUKOOPAS" poolhämarus pildi vormid ja värvid sulavad kokku. o Arvestab õhuperspektiivi O "PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG" Tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Ideaaliks kompositsiooni täius. Kõik on hoolikalt läbimõeldud. Kristus koos 12 jüngriga. Iga nägu on omaette psühholoogiline portree. palju restaureeritud 10 m lai o "MONA LISA" e. Gioconda Firenze kaupmehe abikaasa Täiuslik välimuse ja hingeelu jäljendamine o Säilinud palju joonistusi Vitruviuse inimene o Teda huvitas inimkeha Lahkas laipu o Inetu
• Maadeavastused Paradiisi väravad Kõrgrenessanss • Märgib peent muutust kunstistiilis ja –sihtides • Rafineeritud veetlus ja sundimatu kujutuslaad • Idividuaalsust mõõdeti ka kunstniku leidlikkuse ja kujutlusvõime ulatuses Muusika • Uus kõlaideaal • Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto Heliloojad • Kindel autor • Koolkonnad • Orlando di Lassus • Giovanni Pierluigi da Palestrino Arhitektuur • Iseloomulikud jooned: kaared, kuppel, • horisontaalsus, roosaken, sümmeetria, • proportsioon ja elementide reeglipärasus
Mood XX sajandil Koostas: Reena Kull Mis on mood? Üldine termin ehk populaarne stiil 1900-1910 Väga naiselik ja graatsiline Lopsakas siluett S-kujuline figuur Ideaaliks küps naine Korsetid Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940
et ei suuda millegagi hakkama saada. Nad arvavad endast halvemini. Eeskujudeks peavad nad enda vastandeid ehk need, kes on endast heal arvamusel ja kelle enesehinnang on kõrge. Igalühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda. Mõndade noorte eeskujudeks on need, kes on populaarsed, kuid midagi tunnustamisväärset nad korda pole saatnud. Tihti on need inimesed, kes tegelavad millegi keelatuga ja sellepärast on oht nendega sarnanedes sattuda pahedesse. Osadel on ideaaliks see, kes on silma paistnud oma saavutustega ning neid püütakse järgi teha. See saavutus võib kaasa tuua ka kõrge positsiooni ning tunnustuse. Ideaalid on tänapäeva noortel erinevad. Kõik sõltub inimesest endast. Eeskujudeks on inimesed, kelle moodi tahavad noored olla. Igaühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda.
külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John
.. · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega · Peetud kirikumuusika täiuslikuks teoseks · Iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiuslik kooskõla · Kõikide elementide harmoonia · Ideaaliks rahulik, lihtne meloodia kõigis häältes · Ettevaatlik dissonantsidega · Mõjus oma ajastus konservatiivsena · Tasakaalustatus ja korrastatus · Missa papae Marcelli - Kyrie
Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu. Valgustuskirjanduse miinuseks peeti seda, et kirjanikud kaldusid mõistust ülistama ja tundeid
kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. • Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. • Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega.
Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat. Whitehalli lossi pidusaal William Chambers (1723--1796) XVIII saj kuulsamaid meistreid Gigantse Somerset House'i ehitaja Londonis Somerset House William Kent (1684--1748) Arhitektina, veel rohkem aga aiakunstnikuna on väga hinnatud Inglise aiakunsti stiili looja. Vastandina prantsuse arhitektoonilisele aiakunstile on ingliseaiakunst selle ideaaliks oli kujundada mitmekesiselt maaliline ja täiesti vaba looduspilt. Stowe aiad KASUTATUD KIRJANDUS: http://en.wikipedia.org http://koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/ba rokk.html http://www.koolibri.ee
Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised
Antiigi tundmaõppimine. Rinascita taassünd. Suure õhinaga õoiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 kui vallutati Konstantinoopol vahendasid põgenenud haritlased Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Loodeti luua midagi samaväärset või isegi paremat. Humanism veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk, vaid üksikisik kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal- Eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal: ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansimoraal: kalduti saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku kiriku tegelased olid enamasti ka renessansi inimesed aga esines ka teravaid konflikte.
valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6. kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 7. vandemeeste kohtu loomine on vajalik 8. monopolide kaotamine 9. tuleb kergendada kehvikute
Renessanssi jaguneb 3 perioodi:eelrenessanss,vararenessanss, kõrgrenessanss.renessanssliku maailmavaate aluseks oli humanism.humanismi ajal hinnati tarkust,isu,julgust,jms. Humanistide ideaaliks oli ükskõik kes,kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Rüütlimoraal ja renessansiinimesed olid erinevad rüütlimoraal:oluline oli kuidas ja milliste vahenditega eesmärk saavutatakse. Renessansiinimese moraal:oluline oli saavutada eesmärk olenemata viisist ja vahenditest. Kui keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste tsunftidesse ja gildidesse, siis renessanss tõstis nad poeetide ja teadlaste hulka. Esimene suurmeister 15saj. Itaalia arhidektuuris oli F.Brunelleschi
Tunded allutati mõistusele. Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul. Klassitsism 1750 1825 Classicus ( ladina keeles ) eeskujulik, korrapärane Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R. Schumann : ,, mõistus eksib, tunded- mitte kunagi"
Margareta kirjeldus Margaretat võiks nimetada vooruslikkuse ideaaliks enne kui ta kohtus Faustiga, kes armus neidu esimesest silmapilgust. Ta oli nagu kaunis ja rikkumata kevadine lille õis, kes oli rikkumata. Kui Faust soovis koju saata, siis Margareta keeldus viisakalt ega läinud meelitamisega. Võiks öelda, et Faust rikkuski Margareta ära. Neiu oli väga naiivne ja uskus Fausti igat sõna ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma
• valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“.
liseks renessanssiks. Stiili tähtsamad jooned: · Kujuneb uus kõlaideaal. Keskajal põhiliseks kvint, nüüd tertsiintervall, mis on eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. · Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuus. väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 2.2. 14. Saj vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal
Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on hooliv ning julgeb teistest erineda. Kuid kahjuks on hakanud tõusma just vurlede osakaal. Vurle on inimene, kes teeb seda, mis talle kergem ja lõbusam tundub. Erinevalt matsist, on vurle püsimatu ning ta ei ripu hingega millegi küljes. Vurlel ei ole tugevat iseloomu ja ta seab end iga tuule järgi. Vurled, nagu Vargamäe Pearu, väldivad rasket tööd ning peavad ennast teistest tähtsamaks. Neil on suur võiduhimu ning kõige olulisemaks
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi
naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt.
tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833
Sai kuulsaks graafil teostega: 1."Los Capriccos" (iseloomustab inim ja ühisk) 2. "Sõja koledused" (hisp ja prm sõda) 3 "Disparates" (koletised, õudused) Veel : "Pootide müüja", "Riides ja alasti maja" (kaks osa), "Koloss", "saturn õgib oma lapsi". Jne. Talle oli oluline värv, kasutas punast palju. Oli rahvuslane, andis edasi hisp rahvuskaraktereid. Elu lõpul läks Prt-maale- suri seal. SAKSA- natsareenlased- 1810 tulid rooma, muutsid usku, hakkasid katol. Nende ideaaliks oli munk kunstnik. Kujutasid ka saksa ajaloovoole. Üritasid taastada renessanssi trad. Maalid mõjuvad nagu kontuurjooned. Uskusid sügavalt Schellingi filosoofiasse. Oli pop rühmitus. Kunstnikud- FR. OVERBECK, PETER CORNELIS, HANS PFORR. Nad polnud ühiskonna kriitilised, olid idealistid. Romantiline maastik- CASPAR DAVID FR. ( 1774-1840)- õppis Kophenhagenis ja Düsseldorfis. Oli vaim looduse ilust.maastik erandlik- nagu jumala lähedal- nagu jumalale lähedal. (maastik
võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda
täiskasvanuks. Vipassana anal üüsiv vaatlus. Hingamise kontroll, teadmine olekust. Mahajaana Sündis üks sajand peale meie aja arvamist. S ündis kloostrites. "Suurs õiduk" õpetab seda, et nirvaanasse j õudmine pole piiratud vaid ,et iga inimene v õib jõuda virgumisse, mitte aind mungad. Buddhale lisaks tekkisid taevased budad, valguse kehastused jne. Ideaaliks pole enam pühamees, vaid virgumise olek sai ideaaliks, olendid, kes on j õudnud nirvaana ukseni. Taass ündimise ahelast vabanemine. Aga kuna neil on nii suur kaastunne, siis nad s ünnivad aina uuesti.. Kannatus üks tähtis omadus Mahajaanas. Sunjata kõik on tühi, mitte miski maailmas pole olemas, k õik on olemas teatud põhjusel ja mitte miski pole ise tekkinud. Ainult t ühjus on ise.
MONTESQUIEU J.-J. ROUSSEAU Katoliku kiriku Konstitutsiooniline monarhia Võim lähtub rahvast. põhivaenlane.Lähtus Soovis eraldada endale 3-e Ühiskonna alus eraomand. loodusõiguse teooriast. võimu. Vabariik vastas ideedele. Vabaduse kaitse. 1) Eelduseks teaduse areng 2) Hinnangute peamine kriteerium inimmõistmine 3) Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 4) Eeskujuks loodus 5) Valgustusideoloogile oli omane uus humanism Ameerika Ühendriikide sünd Euroopa suhted Ameerikaga algasid pärast Columbuse avastusretke. Esiteks kaubaduslikud suhted ning seejärel hakati Ameerikat koloniseerima ususõdade ajajärgul 16- 17saj. Kuigi Ameerika asustati erinevate Euroopa riikide poolt, olid kõik asumaad 18saj. alguseks Inglismaa ülemvõimu all Ameerikas tekkinud rahvuse seisukohtade iseloomustus
talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis
Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega. Muusika areneb läbi aastate nagu meie ja kõik meie ümber. Keskaja ja renessanssi muusika on kinkinud meile palju erinevaid ja suurepäraseid teoseid, mis on aluseks meie tänapäeva muusikale.
Kujutavas kunsti tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas Muusikas kujuneb välja uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekstintervallidest. Hääled hakkavad ükstes jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Võimalik periodiseering Vararenessanss avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgressanss tooni andsid Madalmaad
annaabi.ee 
