Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ICMP [Internet Control Message Protocol (interneti kontrollsõnumi protokoll) ]". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
icmp, paketi, host, pakett, ruuter, protokoll, internet, ruuteri, versioon, pakettide, marsruuter, message, sõnumid, saadab, taotlus, sihtpunkt, traceroute, päis, andmepaketti, ping, vastuseks, saata, saatmise, kuulutus, control, protocol, seadmed, saadetud, esinenud, aadresside, rakendus, kasutusvaldkond, riskid, identifikaator, järjekorra), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info.
Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. 24. TCP koormuse juhtimine ja parandamine (Error detection and correction) - ntx side mürarikkas keskkonnas, kontrollsumma, paarsusbitt * Voojuhtimine (Flow TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide Koormuse juhtimine (Congestion Control) on saatja poolne ettevaatusabinõu, vältimaks võrgu ülekoormamist, mitte konkreetsetes control) - vv saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) * Adresseerimine (Adressing) kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt masinates olevat pakettide hulka
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu. Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini)
genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); •• Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust
Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); ·· Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine- >samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine 3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused
andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) Tegeleb bittide ülekandmisega
tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. 5)Andmevahetuse juhtmine mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paikapanemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid 1 korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise.
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine
üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil
Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitine ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical l.) – Tegeleb bittide ülekandmisega. Juhib võrgu riistvara liideste tööd, s.h. kaabli tüüp (coax, twisted pair)
Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. Igale võrguseadmele on eraldatud unikaalne 48-bitme ainult antud seadmega seotud MAC (media access control) aadress. Kui kõik 48-bitti on 1-d, saavad paketi kätte kõik võrgus olevad seadmed. Siin toimub ka sissetuleva paketi MAC-aadressi kontroll (kas on pakett on mõeldud antud seadmele või mitte). Füüsiline kiht (physical I.) -Tegeleb bittide ülekandmisega
5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“
3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise
kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel
Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline transport ja kindlate reeglite järgi viiakse kirjad kohale. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Selleks, et postiteenust kasutada, peab kiri olema ümbrikus ja ümbriku peal peab olema aadress. Iga kiht teeb
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti
Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita
Info kohale ei jõua. A ja D küsivad B käest, kas eeter on vaba. Küsivad info edastamiseks luba. Kui A samal ajal edastab, siis D vastust Blt ei saa, ehk siis teab, et eeter on kinni. 27 Vookontroll – kontrollib, et ei tekiks puhvri ületäituvust. Stop-and-wait Sliding window – saadetakse mitu paketti korraga. Näiteks kui esimene ja teine pakett jõuavad kohale ja kolmas mitte, tuleb simese kahe kohta kinnitus ning ainult kolmas saadetakse uuesti. Probleemiks on see, et kui ainult näiteks teine pakett ei jõua kohale, tuleb teavitus ainult esimese kohta ja uuesti saadetakse nii teine kui ka kolmas. Kuna paketid väga tihti kaduma ei lähe, siis see andmeedastuskiirust väga ei mõjuta. Nii saatjas kui ka vastuvõtjas peetakse arvestust kui palju on saadetud ja kui palju on vastu võetud.
tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni. Pakettkommutatsioon - Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel
5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti. Lisage sobivate parameetritega pakettkommutatsiooni nõuetele vastav päis ning leidke paketi ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10 Mbit/s ja terminaalid lähestikku. +18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb
Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip)
numbrinäidu infot). Kuna D-kanal on ühendatud otse telefonisüsteemi SS7 signalisatsioonivõrku, toimub numbri valimine palju kiiremini kui tavalise telefoni puhul. · Privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · Pakettkommutatsiooniga võrk, kaadriretranslaator (frame relay): · Packet switching pakettkommutatsioon · Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat · X.25 · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule. X
(igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus. 9. Pakettkommutatsioon. Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. 10.Võrkude ühendamine: järgurid, sillad, marsruuterid, lüüsid. Et luua väliseid andmesideühendusi või ühendada omavahel geograafiliselt eraldi asetsevaid võrke, vajatakse võrgu laiendusosi. Järgur (repeater - OSI 1
Windows XP - Microsoft'i opsüsteem personaalarvutitele, mille koodnimi väljatöötamise ajal oli "Whistler". Kui varasemad personaalarvutitele mõeldud opsüsteemid põhinesid Windows 95 kernelil ning Windows NT ja selle edasiarendusWindows 2000 olid ette nähtud eelkõige serveritele, siis Windows XP ilmumine tähendas lõplikku loobumist Windows 95 kernelist. Windows Me jäi selles reas viimaseks. Windows XP'l on olemas nii kodukasutaja versioon Windows XP Home kui professionaalne versioon Windows XP Professional. Viimane on mõeldud kontoritöötajale ning sellel on täiendavad turbe- ja haldusvõimalused. Näiteks saab XP Pro ühendada domeenipõhisesse arvutivõrku, aga XP Home'i ei saa. XP Pro võimaldab kaugtööd ning toetab Intel'i hüper-hargtöötlust. On olemas ka Windows XP 64-bitine versioon. UNIX populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud
1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust: sünkroonne ühendusega edastus (synchronous connecton oriented SCO) asünkroonne ühenduseta edastus (asynchronous connectionless ACL) · Igas pikovõrgus saab olla kuni kolm (3) SCO ühendust, igaüks kiirusega 64Kb/s seejuures sünkroniseerimiseks ja põrgete vähendamiseks määrab peajaam ära iga ühenduse kasutada olevad ajapilud
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
transfers the data into a radio signal and transfers the data into antenna for users) BLE – Bluetooth Low Energy - juhtmevaba personaalvõrgu (PAN) tehnoloogia, mis võimaldab luua Etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonide ja pihuseadmete vahel. Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata. Lisati bluetooth standardisse kui võeti vastu bluetooth 4.0 versioon. Bluetooth Smart on disainitud madala energiakuluga seadmetele. 39. Mis on resolutsioon ja pikslitihedus? Kuidas on omavahel seotud? Resolutsioon - Väljendatakse pikslid x pikslid, esimene number tähistab horisontaalpikslite arvu ning teine number tähistab vertikaalpikslite arvu. Resolutsioon pole otsene kvaliteedi määraja ekraanil- pikslitiheduse abil on parem võrrelda ekraanide teravust.
annaabi.ee 
