Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 12. ülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
opilase, lepikult, select, loop, ylesanne, dbms, order, yliopilased, üliõpilase, begin, oppeained, kursused, koostage, kustutab, saadetud, topelt, kasutage, create, delete, tabelite, kodutööd, esitanud, distinct, eesnimiwhere eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel, lpad('*',emakeel/5, '*') as diagramm from kandidaadid; select eesnimi, perenimi, round(months_between(sysdate, to_date(substr(isikukood, 2, 6), 'RRMMDD'))/12) as vanus from kandidaadid; lesanne
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_12.lst SQL> CREATE TABLE koduylesanded AS (SELECT * FROM scott.koduylesanded); Table created. SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN kursusekood FORMAT A8 SQL> COLUMN too_nr FORMAT 999 SQL> COLUMN yliopilase_id FORMAT 999 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> COLUMN failinimi FORMAT A8 SQL> SQL> SELECT * FROM koduylesanded; YLIOPILASE_ID KURSUSEK KUUPAEV TOO_NR FAILINIM PUNKTID ------------------------ -------- --------------- ------ -------- ------- 10020014 I319 01-JUN-03 1 t7.txt 10 10020015 I319 11-JUL-03 1 t8.txt 10 10020011 I319 11-JUN-04 2 t2.txt 7 10020013 I319 11-JUN-04 3 t3.txt 8
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
Mässimine - Mässimise (ingl. k. wrap) operatsioon võimaldab luua relatsiooni, mis sisaldab korteezi tüüpi atribuuti. Relatsioonialgebra operatsioonide realiseerimine SQL keele abil. Peab oskama määrata, millist relatsioonialgebra operatsiooni realiseerib üks või teine SQL keeles kirjutatud päring. Relatsioonialgebra operatsioon "projektsioon" SELECT * või SELECT tootaja_kood vmt FROM Tootaja; FROM Tootaja; Relatsioonialgebra operatsioon "piirang" WHERE klausel sisaldab ühte või mitut otsingutingimust, mis määravad kirjed, mida soovitakse leida. Ta realiseerib relatsioonialgebra operatsiooni "piirang". Relatsioonialgebra operatsioonid "ühend", "vahe" ja "lõige" {UNION | INTERSECT | EXCEPT} [ALL] [CORRESPONDING [BY [veerg1 [,...]}]] Kui on määratud CORRESPONDING BY, siis operatsioon tehakse klauslis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND
andmeid vajatakse (veerud, valiku kriteeriumid)
andmete defineerimise laused (data definition statements) - defineerivad
andmebaasistruktuuri, nendega luuakse kõik andmebaasi objektid -
tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE" , "ALTER
TABLE", "DROP" laused.
andmete töötlemise laused (data manipulation statements) - muudavad
andmeid andmebaas - lisavad , muudavad, kustutavad andmeid.
"INSERT","UPDATE","DELETE" laused.
Päringud. SELECT -lause
Andmete valimiseks tabelitest ja vaadetest.
Süntaks: SELECT [DISTINCT | ALL] {* |
Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Response 2. 11264 100% 3. 12522 0% 4. 1023 100% 5. 10037 0% Score: 0/10 2. Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Direct 0% address 2. Count 0% 3. Flag 0% 4. Pointer 100% 5. Loop 0% Score: 0/10 3. Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 512 B 0% 2. 1KB 0% 3. 2KB 100% 4. 4KB 0% Score: 0/10 4. Kas register ja mälupesa on samad asjad? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Mis on BIOS? Student
Introduction With the turn of the millennium, a revolution began in architecture, engineering and the construction industry, aimed at implementing the latest three-dimensional computer aided tools to improve efficiency. Throughout history, some of the most famous architects – Michelangelo, Leonardo, Calatrava, Gehry, Kahn, etc. – have built mock-ups of their projects before beginning construction in order to resolve unforeseen design issues and check for constructability. During the last decade, this model-building has moved into the virtual world in the form of Building Information Modeling (BIM). The idea of an intelligent information rich building model is not new. The identity of BIM dates back nearly 30 years, while the terminology of the “Building Information Model” has been in circulation for at least 15 years.
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................
Traditionally, the client also has a different contract with technical consultancy, whose work is to represent the client on site in matters related to different technical/technological issues. Contractors are usually chosen by the lowest bid, tempting them to optimize their activities by reducing the resources needed to deliver the project; consequently, this often leads to sub-optimal results. As GC's are chosen by the lowest bid, they use the Dutch auction to select sub-contractors, and this in turn encourages sub- 14 contractors to rig and cover their costs and reduce resources being spent on a project. Bids are quite frequently under the actual estimated price, and so understandably, it is in the interest of contractors to optimize activities they execute to stay within a limited budget. This, of course, is the opposite of what
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Print - dokumendi välja trükkimine Send To faili kopeerimine vastavalt vajadustele Properties - dokumendi statistika ja sisu kirjeldus Viimati kasutatud dokumentide loetelu Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word EDIT - teksti parandamise-muutmisega seotud käsud Undo korralduse tühistamine Repeat korralduse kordamine Cut lõikamine Copy kopeerimine Paste taasesitus Clear puhastamine Select All kõigi objektide märkimine Find otsimine Replace asendamine Go To soovitud kohta liikumine VIEW - dokumendi vaatamise erinevad võimalused, ekraanipildi kujundamine Normal - tavaline vaade teksti kiireks sisestamiseks Online layout nn veebivaade, kus teksti kuvatakse vastavalt akna suurusele ning lisandub navigeeritav sisukord Page Layout - trükikuju vaade (sellisena ilmub tekst paberile)
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
6. "portfolio adjustment" (depends on resource allocations); 7. "project development" 8. "phase/gate evaluation" (back loop to 3) 9. "successful completion" (Archer and Ghasemzadeh, 1999: 211) 6.9.2011 25 Portfelli valiku tehnikad Portfelli valiku tehnikad · Tehnikad ja muud nn
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . .
Viimasena tuleb määrata polaarmassiivi pöördetelg. Tehakse seda kahe punkti sisestamisega neid läbiv mõtteline sirge ongi pöör- deteljeks. Kehade servade ümardamist saab sooritada käsuga FILLET (kahemõõtmelist juhtu käsit- leti juhendi esimeses osas). Keha valides tuleks osutada ühele ümardatavatest servadest, mille järel võib teatada ümardamisraadiuse väärtuse, aga seda saab anda ka hiljem. Nüüd ilmutatakse viip Select an edge or [Chain/Radius]: Tähe R sisestamise järel saab ümardamisraadiust muuta. Täiendavatele servadele osutamine valib needki servad ümardamiseks välja (servad tuleb valida ükshaaval). Tähe C sisestamise- ga saab üle minna servade ahela valimisele, kust viibaga Select an edge chain or [Edge/Radius]: võib jätkata ahelate valimist, tähe E sisestamisega toimub naasmine üksikservade valimisele.
otspunktist kaugemale; Joonis 11. 8) Insertion objekti sisestuspunkt (teksti või bloki puhul); 9) Perpendicular punkt ristjoone joonestamiseks; 10) Tangent ringjoone või kaare puutepunkt; 11) Nearest lähim punkt objektilt; 12) Apparent int joonte näiv lõikepunkt (jooned ei pruugi tegelikult lõikuda); 13) Parallel näidatud joonega paralleelse joone joonestamine; 14) Select All kõikide OSNAP-valikute tegemine; 15 15) Clear All kõikide OSNAP-valikute tühistamine. Objekt-trasseerimise sisse- või väljalülitamiseks saab kasutada funktsionaalklahvi F3 või seisundiriba välja OSNAP. Objekt-trasseerimine tulekski välja lülitada, kui teda parajasti vaja ei ole (muidu võib ta ettearvamatult mõjuda ka siis, kui joonestaja seda ei soovigi). Dialoog-
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
annaabi.ee 
