kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Eestisse 25 000 NSVLi meest ning algas ulatuslik sakslaste lahkumine Eestist, tegevust tuntakse ka kui Umsiedlungi. 16. juunil 1940
· Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki
9) Millal toimus Pätsi riigipööre, mille järel algas vaikiv ajastu? (kuupäev, kuu, aasta) – 12.03.1934 liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu (kuupäev, kuu, aasta) –28.09.1939 algas sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel (kuupäev, kuu, aasta) –22.06.1941 10) Kuidas viidi ellu MPR salajases lisaprotokollis Poolat puudutavad kokkulepped? NSVL ja Saksamaa huvisfäärid jagati suurriikide vahel, mis tähendas vastava piirkonna tagasivallutamist kumbagi suurriigi poolt 11) Kuidas on omavahel seotud MRP ja baaside leping? Baaside leping andis õiguse rajada sõjaväebaasid ning MRP aga jagas väiksemaid riike, mille eesmärk oli need hiljem vallutada. 12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras! A. Juunipööre B. Massiküüditamine C
Hea näide mineviku kontrollimisest on Venemaal loodud komisjon ajaloo võltsimise vastu, mis tegeleb ajaloo ümberkirjutamisega Nõukogude Liidu õigustuseks. Möödunud aega ei ole kunagi võimalik kirjeldada objektiivselt, aga siiski on suudetud jõuda vähemal või rohkemal määral kompromissile selle tõlgendamise osas. Ka tuleviku puhul on võimalik kõrvale kalduda õigest tõlgendusest. Alati on kõik sündmused seotud mitme osapoolega, kelle huvisfäärid üldjuhul ei kattu ja õigus jääb sellele, kellel on rohkem võimu. Antud juhul oli mõjukaim pool Nõukogude Venemaa, kus valitsevaks ideoloogiaks oli teoorias kommunism, tegelikkuses aga Karl Marxi ja Friedrich Engelsi utoopia antiutoopia. Nõukogude Liit hõlmas mitmeid rahvusi, kelle eest oli otsus tehtud, ilma nende huvisid arvestamata. Tegemist oli impeeriumiga, milles konflikt
sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Tänapäeva kirjanduses kasutatakse jätkuvalt allusioone kreeka mütoloogiale. Ka mütoloogiat ennast võetakse köitva kirjandusena. Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga. Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja.
aastal Inglismaa laevadele kõik sadamad mandri Euroopas. See oli tugev hoop Inglismaa majandusele. Selline kaubavahetuse mitte toimumine Inglismaa ja Prantsusmaa ning Prantsusmaa poolel olevate riikide ja Inglismaa vahel mõjus rängalt kõigile, ka Prantsusmaa majandusele. Sõjategevus Napoleoni vastu aga jätkus, 1807. aastal sai siin aga Venemaa Prantsumaalt lüüa ning pidi sõlmima rahu, nn Tilsiti rahu. Sellega määrati kindlaks kahe riigi huvisfäärid a) Prantsusmaa sai tegutsemisvabaduse Lääne-Euroopas b) Venemaa sai tegutsemisvabaduse Ida-Euroopas Kui vaadelda muutusi, mis toimusid Saksamaal Prantsuse revolutsiooni mõjul, siis võib välja tuua, et siin: a) kaotati pärisorjus b) aadlike eesõigused kaotati c) kasvas sakslaste rahvuslik eneseteadvus, kasvas soov saada oma ühtne Saksa riik. Sada päeva, ka Napoleoni Sada päeva märkis perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20
Ja kuigi Teise Maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti ennast erapooletuks ja lootis niiviisi sõjaolukorda vältida, ei õnnestunud see tal ometi. Diplomaatiline võitlus Eesti Vabariigi eluruumide pärast oli juba alanud. Kogu maailmale ootamatult hakkasid veel sotsialistlik Venemaa ja Natsionaalsotsialistlik Saksamaa üksteisele lähenema ning sõlmisid 23. augustil 1939. aastal mittekallaletungilepingu (nn Molotov-Ripentropi pakt ), mille salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe riigi huvisfäärid, kusjuures Eesti jäi NSVL sfääri. Koondades Eesti piirile ähvardavalt suuri sõjavägesid , nõudis NSV Liit 24. septembril 1939. aastal ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. Kuna Eestil puudus jõud, sellele ähvardavale ohule vastu panna, sõlmitigi baaside lepingud ning püüti Venemaaga koostööd tehes, kriisist üle saada. See aga eestlasi ei päästnud. Venemaa teostas järjest uusi ja uusi ultimaatumeid ning tõi täiendavaid sõjaväeüksusi Eestisse. 21
Kohtuvälised repressioonid (tagakiusamised, vangistamised, hukkamised) Majanduse allutamine võõrvõimu vajadustele Vaba ja erapooletu ajakirjandus Juutide tagakiusamine 22. Foto kajastab sündmust, mis sai otsustavaks II maailmasõja puhkemisel. Kirjelda, kuidas jaotati sõlmitud lepingu alusel huvisfäärid! SAKSAMAA: NSVL: Kes allkirjastasid lepingu (nimi + amet)? Mis sündmusega on tegemist? Kus ja millal (kuupäev, kuu, aasta) Kuidas mõjutas see leping see sündmus toimus? rahvusvaheliste Eesti ajalugu?
Augusti algul tihenesid NSV Liidu Saksamaa kontaktid tunduvalt. Saksa välisminister J. von Ribbentrop andis Nõukogude esindajatele mõista, et Läänemere ja Musta mere vahel pole probleemi, mida kaks suurriiki omavahel ei saaks lahendada. 1939. A. 23. Augustil saabus Saksamaa välisminister Moskvasse ning jõuti mittekallaletungilepingu punktide formuleerimisel kiiresti kokkulepeteni. Samas koostati ka salaprotokoll, millega suurriigid jagasid omavahel vastastikused huvisfäärid. 1. NSV Liit ja Saksamaa jagasid omavahel Poola, kumbki suurriik sai endale umbes 190000 ruutkilomeetrit. 2. Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja hiljem ka Leedu tunnistati kuuluvaks NSV Liidu huvisfääri. 3. Saksamaa sai võimaluse alustada sõda läänes teadmisega, et NSV Liit teda ei ohusta ja seega on välistatud sõda rindel. 4. Teise maailmasõja laienemisest jäi NSV Liit pärast Poola purustamist kõrvale. 5
okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud. 5.23. august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks neist mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Sellele lisati ka salajane protokoll, mis piiritles NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärid. Nii kuulus Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa. See osutuski võimalikuks just tänu nendele asjaoludele, et mõlemail olid omad vallutushuvid ning nad said need omavahel paikapandud ning mittekallaletungileping aitas ka soovitud vallutusi lihtsamalt läbi viia. 6.Ansluss Austria okupeerimine Saksamaa poolt. Austria sellele vastupanu ei osutanud.
Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut
kuid samas ei pruugi seda head võimalust tulla. See on risk, kui jätta asjad juhuse hoolde. Valimise võlu seisneb selles, et kui on olemas valikud, siis on hea inimesel või rahval kaalutleda, mis variant kõige parem on. Sõltumata sellest, kuidas mõjutavad ajalugu konkreetsete inimeste konkreetsed valikud, võib ometi küsida, kuivõrd on ühel väikesel riigil või rahval üldse võimalik oma saatust ise kujundada. Enamasti sõltutakse siin vägevamatest naabritest, kellel on oma huvisfäärid, mida püütakse hoida kontrolli all, ja nõnda on paljude väikerahvaste ja riikide omariikluski saanud võimalikuks tänu naabruses asuvate suurriikide nõrkusele ja sündinud n-ö võimuvaakumis, nagu sündis muistne Iisraeli kuningriik või ka meie oma riik. Tõsi, uus Iisraeli riik püsib oma naabrite kiuste, ka Eesti Vabariik püsib veel, kuid igale mõtlevale inimesele peaks olema selge, kuivõrd palju me sõltume oma naabritest ja liitlastest ning üldisest poliitiliste
Pilet 26 Poola, MRP Lepituspoliitika lõppes Ingl ja Pr lubasid ostutada Poolale igakülgset abi Sm ohjeldamiseks vajati liitlasi, NSVL'iga kolmepoolsed läbirääkimised 1939 kevad-suvi Samal ajal Sm ja NSVL läbirääkimised 23.08.1939 mittekallaletungileping Hitler Stalin sobing MRP Molotov- Ribbentropi pakt 1)kui üks satub satub sõtta kolmanda riigia, peab teine riik säilitama erapooletuse 2)10 aastat 3)salajane lisaprotokol jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia Sm: Leedu, Lääne-Poola 28.sept.1939 sõprus-ja piirileping Pilet 27 II maailmasõja algus, sündmused 1939-40 1)Versailles süteemi likvideerimine 2)NSVL maailmarevolutsioon; Sm Suur Saksamaa 1939 1.sept Sm tungis kallale Poolale(Poola purustamiseks kulus 2 nädalat) 3.sept Ingl ja Pr kuulutasid Sm sõja 17.sept NSVL läheb lääne ukrainlastele ja valgevenelastele appi, keda Poola riik on hüljanud.
Eeskätt nähti liitlasena NSVL. Algasid kolmepoolsed läbirääkimised Sm ohjendamiseks. Ing ja Pr ei olnud nõus aga sellega, et Vm viib oma väed Poola aladele. Samal ajal pidas Vm läbirääkimisi ka Sm'ga. Lõpuni sõlmiti lepingud Sm'ga. 23.08.1939 sõlmiti NSVL ja Sm vahel mittekallaletungi leping. See pidi kehtima 10 aastat. Seda lepingut tuntakse ka Hitler-Stalini sobinguna. Sellele lisandus salajane lisaprotokoll. Tuntakse ka veel Molotov-Ribbentropi paktina. MRP'ga jagati ära huvisfäärid Ida- Euroopas. Sm huvisfääri kuulusid Leedu ja Lääne-Poola. NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945
aug 1939 salajased läbirääkimised Smaa&NSVL vahel 23aug 1939 Smaa&NSVL mittekallaletungileping (Saksa välisminister Ribbentrop&NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov) *MRP Molotovi-Ribbentropi Pakt: Ei tohi teineteist rünnata/aidata Hoitakse kontakti üksteise informeerimiseks ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP
Prantsusmaal valdused põhja-Aafrikas Türgi võetakse ära Ottomani impeeriumilt Antant Prantsuse-Vene leping 1894 sõjalise sisuga leping, lubati oma sõduritega rünnata saksamaad kui saksad ründavad teist lepingu osapoolt Prantsuse-Inglise lepe 1904 reguleeritakse koloniaalvaldusi reguleeriti isegi palju võib kuskil kala püüda jne Inglise-Vene leping 1907 - huvisfäärid Aasias Tai ja muude taoliste piirkondade kuuluvus võtab kahe suurriigi vahel pingeid maha I maailmasõja põhjused USA ei sekku pikalt sõtta USA sekkub sõtta, kui saksamaa uuendab allveelaeva tegevust Atlandi ookeanis Prantsusmaa-Saksamaa huvid Elsass-Lotringis kirg kaotatud territooriumite vastu vaibunud Mõjupiirkonnad Balkanil vahetult enne maailmasõda Balkanil 2 sõda Türgi pressitakse Euroopast välja Koloniaalvaldused
II MAAILMASÕDA MIKS? Mis eeldustel? 1- Versailles' süsteem - vigane, ebaõiglane 2- Rahvasteliidu suutmatus suurriike ohjeldada - Saksa astus nt isegi välja... 3- (Saksa rahva pettumus - et ainult neid sõjas süüdistati) 4- Lääneriikide lepituspoliitika + Austria, Tsehhoslovakkia vallutamine lisasid Saksamaale kindlust 5- MRP nii Saksamaa kui NSV Liit said kindla tagala, jagades isegi huvisfäärid 6- Majanduskriis Hitler arendas kriisist väljumiseks sõjatööstust ning vajas edukaid vallutussõdu. NSV Liidu Punaarmee vajas sõjalist rakendust, et õigustada selle olemasolu ja väljaarendamist. 7- Hitleri Suur Saksamaa idee, Stailini maailmakommunismi idee. 8- Hispaania kodusõda hea proov + muud rahv. vah. pinged · MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel.
Koloniaalajastut Aafrikas jagatakse mitmeks perioodiks: 1) vallutusperiood (1880- 1900), mil Euroopa riigid sõlmisid Aafrika valitsejatega vastastikused kokkulepped. Vastutasuks suurriigi vormilisele kaitsele kohustusid viimased mitte astuma lepingulistesse suhetesse teiste Euroopa riikidega. Selles staadiumis olid suhted kõige sõbralikumad; 2) teises staadiumis sõlmisid Euroopa riigid juba omavahel kahepoolsed kokkulepped, millega määrati kindlaks teineteise huvisfäärid ja kolooniate piirid; 3) okupatsiooniperiood (1900- 1919), mil eurooplased viisid läbi territooriumi sõjalise vallutuse. 20. sajandi alguseks oli Aafrika suurriikide poolt vallutatud. Suurimad valdused olid Suurbritannial: Egiptus, Sudaan (oli Inglise-Egiptuse ühisvaldus), Nigeeria, Kullarannik, Sierra Leone, Gambia; osa Somaaliast, Briti Ida-Aafrika, Uganda, Sansibar, Svaasimaa, Basuutomaa (praegune Lesotho), Betsuaanamaa (praegune Botswana), Lõuna-ja Põhja-
See oli lääneriikide lepituspoliitika häbiväärne kulminatsioon. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Mittekallaletungi leping oli avalik dokument, mille osapooled kohustusid hoiduma vastastikusest kallaletungist. Koos avaliku lepinguga sõlmiti salajane lisaprotokoll, millega määrati kindlaks huvisfäärid Soomest Rumeeniani: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. 28. septembril 1939 sõlmitud lisaprotokolliga läks Nõukogude Liidu huvisfääri ka Leedu, välja arvatud Klaipeda. MRP-ga olid saavutanud lepingupooled oma eesmärgid: · Saksamaa 1. Nurjata Saksamaa vastaste Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa koostöö kujunemine. 2
Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba
kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel (vaata näiteks "Ilias" ja "Odüsseia"). Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks. Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada:
järelduseni, et on vaja majanduskoostööd ja lepingut. Saksamaa vajas teravilja, tooraineid, naftat ja Venemaa soovis saada Saksamaalt: moodsat tehnikat, soomused terasest. Jaanuaris 1939 algasid majandus läbirääkimised Berliinis ja Moskvas. Räägiti, et majandus läbirääkimine ei kulge hästi, sest puudub poliitiline koostöö. Tuleb kirjutada alla kahepoolne mittekallaletungi leping ja salaprotokoll, kus kirjutatakse kuidas huvisfäärid jagunevad. 21. augustil kirjutati alla Vene-Saksa majandusleping. NSVL saab endale Soome, Eest, Läti ja Saksamaa saab Poola ja Leedu. Orzeli juhtum: Poola allveelaeva ristleja saabus Tallinnasse ning palus sissepääsu remondiks ja sõdurite raviks, kuid Eesti oli neutraliteedi staatuses- lubatud oli vastu võtta allveelaev ning kõrvaldada probleemid 24 tunniga. 16. septembril pidi Poola allveelaev minema tagasi rindele, kuid nad keeldusid. Seetõttu eemaldati kõik
Eerik XIV oli tegelikult skisofreenik. Algselt oli nõus välja andma , saadikute tulles oli toimunud meelemuutus, saadikuid hoopis alandati. Aadlikud hakkavad hiljem mässama, Eerik kukutatakse troonilt. Ivani jaoks oli selge, et järgnev sõda toimub neil Poolakatega. Seetõttu oli selge, miks sooviti säilitada häid suhteid Taani ja Rootsiga. Teades, et ees seisab õda poolaga, 7 augustil 1562 sõlmiti Taaniga-Venemaa sõpruse ja neutraliteedi leping. Märgitakse maha huvisfäärid. Venemaa väitis, et teda huvitavad kõik Liivimaa alad, va need, mis parajasti Taanile kuuluvad. ( Saared, Kuramaa, Vana-Pärnu ja Padise klooster kuulusid Taanile). Ülejäänud alad kuulusid Venemaale, venelastel oli õigus pretendeerida kogu Venemaale. Lepitakse kokku, et taani kuningas ei takista Narva kaubandust ( takistamine Taani väinades). Poolal ei õnnestunud Venemaaga midagi kokku leppida. 1562 aastani oli neil relvarahu. Kumbki pool sellest relvarahust kinni ei pidanud
annaabi.ee 
