Loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaardikihi alusel on elupaigatüüp soodsas seisundis. Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab vee läbipaistvuse langus (Ott, 2010). Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik
saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine.
Bioome · Tundra · Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi
282) Järvetüübid Ökosüsteemis väikejärvedel on mitmekesised. Põhilisemaid järve tüüpi ja tema ökosüsteemi iseloomu määrav tegur on järve akumulatsiooni tüüp, mis põhineb mineraal-, toite- ja humiinainete omavahelisel suhtel. Nii jaotataksegi järved 8 põhitüübiks, need omakorda alltüüpideks, misa on 27. uuritud järvedest on- 8% vähetoidulised ehk oligotroofsed, 5,8% poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed, 9% huumustoitelised ehk düstroofsed, 36,4% rohketoitelised ehk eutroofsed, 36,6% segatoitelised ehk düseutroofsed, 2,6% lubjatoitelised ehk alkalitroofsed, 1,4% soolatoitelised ehk halotroofsed, 0,2% rauatoitelised ehk siderotroofsed. Pärast mandrijää taandumist oli valdav osa meie järvi oligotroofsed, eriti liivikutel. Merest eralduvad rannajärved on algselt halotroofsed. Nii alkalitroofsed kui halotroofsed järved läbivad tavaliselt eutroofse staadiumi ja muutuvad lõpuks kalgiveeliseks
i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus - 1950 Vähetoitelised e oligotroofsed (8%) - selgeveelised, unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv j) põlevkivi kaevandamise algus - 1918 on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostussõrnad. 38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus
äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited).
Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased, atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja
Kaitseala eesmärgiks on jõe deltasoostiku ja Peipsi järve looduse, maastike ja looduskasutusega seotud kultuuripärandi kaitse, uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo-
* Maakera on kogu aeg soojenenud ja jahtunud. See on normaalne. Enamik organisme ei suuda lämmastiku siduda. Seda aitavad teha mügarbakterid, kiirikseened jne. Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega. Sisaldavad vähe mineraalaineid, orgaanilisi aineid ja biogeenseid aineid. -) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast. -) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas-kollakas vesi. -) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks.
Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks. Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad.
Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved - mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi). Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited).
suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 39. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 40. Järvede liigitus tekke järgi (näited).
32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Vooluhulga sesoonne muutumine. Järsult tõuseb esile maksimaalne vooluhulga periood aprilli lõpul, suurem on vooluhulk ka sügisperioodil. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris 33. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv). Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime. Rabajärved Endla järv. Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed.
· Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. · Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega.
ehk Manni oja. Kaitsealaga piirneb kirdes Eesti suurima läbivooluga Narva jõgi. Puhatu sookaitsealal on 8 järve: Pahasenja järv, Viinamardi järv, Puhatu järv, Korponi järv, Puhatu Martiska järv, Pagari järv ja kaitseala lõunaserval kaks kinnikasvavat Agusalu järve ehk Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [] Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks
Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad)
Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas: Vähetoitelised Huumustoitelised Segatoitelised Rohketoitelised Järvede tüpologiseerimisel on põhiliseks tunnuseks biogeensete ainete sisaldus vees. Geneetiliselt nooremateks peetakse vähetoidulisi järvi (Arktika, kõrgmäed), mis ei tohi olla mõjustatud inimtegevusest ja planktonivetikate arenguks peavad olema mittesobilikud. Seda seepärast, et vetikad paljunema ei hakkaks. Vetikate massilist paljunemist nim veeõitsenguks, mille kordumisel algab pöördumatu protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv
Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi.
Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv). Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised. Segatoitelised e düseutroofsed – 33,7 %. Toit- ja humiinaineterikkad. Jagunevad samuti pehme- ning kalgiveelisteks. Lubjatoitelised e alkalitroofsed – 2,6 %. Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju
ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja humiinainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. Järvede tavaline arengukäik alates nende tekkest kuni hääbumiseni on oligotroofne-mesotroofne-eutroofnedüstroofne. 11.Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad).
sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. ·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised huumusaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja huumusainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. 10. Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi
saadusena ja laguneb alumises (tropolüütilises) kihis bakterite tegevuse tagajärjel. Vee mineraalainete (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid) ja orgaaniliste ainete (peamiselt huumusained) sisalduse ning elustiku koostise järgi eristatakse Eesti järvi: -vähetoitelised e. oligotroofsed -rohketoitelised e. eutroofsed -poolhuumustoitelised e. semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus)
annaabi.ee 
