diislikeskus.ee/images/leppkonteiner.jpg 1)Haab võib kasvada kuni 40 meetri kõrguseks. 2)Haab elab umbes 100 aastaseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/haab.jpg Haab kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid http://tamulataimed.weebly.com/uploads/8/6/6/0/8660854/6076026_orig.jpg Haaba kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. http://images9.fotki.com/v120/photos/8/1389498/9591837/_MG_5884-vi.jpg Haava lehtedest ja koorest tehakse ravimitööstuses glükoosi. Talvine lisasöök metsloomadele.
- Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi.
Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis. Hüpotees: Hariliku tamme kõik lehed on erineva pikkusega. Vaatlus ja mõõtmised: Kogusin 50 ühe ja sama tamme lehte ja mõõtsin pikkused. Tabel: Leht nr. 1 16,4 cm Leht nr
punast värvi lisavad lehtedele antotsüaanid, nende moodustumist lehtedes soodustavad sügisöiste madalate ja päevaste kõrgete õhutemperatuuride vaheldumine, päikesekiirgus, tüve ja okste vigastused, õhusaaste ja põud ÖKOLOOGILISED NÕUDMISED vaher kasvab leht- ja segametsades, enamasti alumises puurindes vaher on külmakindel ja noores eas talub hästi varju mulla suhtes on nõudlik, eelistades viljakaid, niiskeid ja huumusrikkaid liivsavimuldasid PALJUNEMINE peamiselt paljuneb vaher seemnetega seemned levivad tuulega ja idanevad väge kergesti vegetatiivselt võib vaher paljuneda kännuvõsust, samuti maha painutatud ja mullaga kaetud oksast PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu puidu tihedus on 630700 kg/m³ puit on olnud väga hinnatud materjal (tööriistad, pillid), mistõttu
Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Lehised on varapuhkevad (aprillis, mai alguses). Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel, seeme variseb samal sügisel või järgmisel kevadel. On
..2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Värvuselt hallikasrohelised. Paljunemine: Looduses paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt juurevõsust. Paljundatakse ka pistokstest ning pookimise teel. Kasvukoht: Nii kuuse-, sega- kui ka lehtmetsade põõsarindes, salumetsades, loometsades, lammimetsades, harvem puisniitudel. Eelistab viljakaid huumusrikkaid ning niiskemaid muldi. Külmakindel. Varjutaluv. Mürgistusnähud: vaigu sattumisel nahale raske põletus, hiljem haavandid. Marjade allaneelamisel kogu seedetee limaskestade põletus, peapööritus, oksendamine, verine kõhulahtisus. Rasketel juhtudel palavik, pulss kiireneb, hingamishäired, teadvus kaob. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.folklore.ee/~renata/myrk/taimed.html 2. http://bio.edu.ee/taimed 3. Mürgiseid taimi meie umber, 2004, Thea Normet
kollased, hiljem Pungad tume valkjad. Õitseb roosad, rikkalikult avanenud õied Muld Eelistab hea õrnroosad drenaaziga, Muld Leplik mullastiku huumusrikkaid suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja vabakujuliseks vastupidav! hekiks Kasuta üksikult, rühmana, hekina.
niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm. Muldamine 1-3 korda. Saagikus 15..60 t/ha. 5) Söögipeet Suhteliselt soojanõudlik. Talub öökülma. Sobivad huumusrikkad, kiiresti soojendavad parasniisekd mullad. Mulla pH 6,5...7,2. Niiskuse ja valgusnõudlik. Otsekülv avamaale. Külvisügavus 2...3 cm. Umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja tõrje. Saagikus 25..60 t/ha. 6) Kaalikas
Puit tihe, sitke, aromaatne - kasutatakse treimis- ja nikerdustöödel. Kadakamarju kasutatakse alkoholitööstuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised. Koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Viljub rikkalikult, vili punane, munajas, otsast avatud (käbimari, marikäbi). Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra tõttu kasutatakse palju haljastuses. Et jugapuu on hävimisohus, siis on ta Eestis võetud looduskaitse alla. Perekond Lehis Larix Võra laikuhikjas, oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Okkaid on palju. On heitlehised okaspuud. Enamik lehiseliike on väga valgusnõudlikud.
Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtimist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valmivad juuni lõpul, juuli algul. 6. Kasvunõuded: ülmakindel. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat. 7. Kasutus: Haava puit on kergesti lõhestatav ja seetõttu tehakse temast katuselaaste, kastilaudu, tikke, vineeri, aga ka kauneid punutisija kasutatakse paberitööstuses. Kuna haavapuidul ei ole kõrvalmaitset, siis tehti just temast ka puunõusid. Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2
Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku. Lepad saavad valke toota; annavad seentele orgaanilisi aineid 13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett kasutamine: mööblid, vineer, muusikariistad, naha ja lõnga värvimine, Ravimtee, tuletikkude valm., pinnase parandajad, toiduks toiduks: Õietolm: mesilased viljad: leevikesed, tihased vigastatud koht muutub punaseks hübriid: värdlepp lepatriinud -> punanevärv (sai sellest nimest) Harilik toomingas: · tuum, toom, meied
Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks. Haab iseenesest on külmakindel ning valgusnõudlik, kuigi juurestik on pinnalähedane. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad Eestis kasvatanud haava paindetugevus on suurem 20% kui mujal regioonides kasvanuist ja 1,4 korda suurem kuusepuidu paindetugevusest, mis lubab tõdeda, et 20.sajandi alul ja varem, küünide ning rehealuste ehitusel haava kasutamist talade ja sarikate ehitusmaterjalina tuleb lugeda õigustatuks
kergekäeliselt minema. .........................................................................................................20 Peale referaadi kokkupanemist ja kirjutamist saan kindlasti öelda, et see ongi ainuõige tegevus. Kuna puisniidud pakuvad elupaika niivõrd mitmetele taimedele kui ka loomadel, kes rikastavad meie loodust erakordselt palju. Need ökosüsteemid suudavad pakkuda nii varju kui valgust, piisavalt valgust ja soojust ning piisavalt huumusrikkaid muldasid. Kõige selle tõttu moodustub puisniitudel mitmekülgne toiduahel ja ka kaunis looduspilt inimese silmale. .............................................................................................................................................. 21 Siiski on kahju tõdeda, et enamik eesti rahvast ei ole puisniitude olemasolust ning omadustest teadlikki. Samas, et nende eksistents ikkagi püsiks peaks ka väikest informeerimistööd tegema
Mida veel peaksime teadma vahtrast? Leviku alaks on peamiselt Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. Vaher on Eestis levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka ilupuuna ja kasvatakse mitmeid vorme. Teda leidub leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, peamiselt alumises puurindes. Vaher on külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra
Kasvutingimu külmakindel, kuid tundlik külmakindel. Kasvab ka varjus, külmakindel. Kasvab ka sed hiliskülmade suhtes. Noorelt kuid õitsemiseks vajab varjus, kuid õitsemiseks varjutaluv, hiljem täisvalgust. Mullastiku suhtes vajab täisvalgust. Mullastiku valgusnõudlik. Eelistab vähenõudlik, kuid eelistab suhtes vähenõudlik, viljakaid huumusrikkaid muldi. lubjarikast mulda. Annab põuakindel. Hästi arenenud tihe juurestik. rikkalikult juurevõsu. Eluiga kuni 300 aastat. VÕRDLUSTABEL – LIIK harilik hobukastan Aesculus hippocastanum PEREKOND jalakas Ulmus harilik hobukastan perekond jalakas Ladinakeelne Aesculus hippocastanum Ulmus, Ulmus glabra- harilik jalakas nimetus
Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva Levinud haljastuses. Puitu võraga 3540m kõrgune lehtpuu. kasutatakse mööblitööstuses, Eluiga kuni 300 aastat. masinaehituses. Tüvekoor sile, rohekas, hiljam helehall. Õitseb mai keskel. Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris)
jugapuu kõige paremini pehmete talvedega rannikualadel. Kõige sagedamini kohtab jugapuud Eestis saartel, tihti rannaastangute lähedal (Vaher, 2008). 9 3.3. Kasvutingimused Jugapuu on Eestis looduslikult kasvavatest puudest kõige varjutaluvam. Eelistab kasvada metsa varjus, enamasti Lääne-Eestis tiheda kuuse-segametsa all. Mullastiku suhtes on küllaltki nõudlik ja eelistab viljakaid huumusrikkaid muldasid. Kui all on lubjarikkamad kihid, siis kasvab ka värsketel leetunud liivsavikatel muldadel (Vaher, 2008). Ei armasta kuiva ja liivast pinnast (Harilik jugapuu, 2011). 3.4. Koht ökosüsteemis Jugapuu marjad on toiduks lindudele (nt rästastele, siidisabadele ja tihastele). Kuna lindude seedetrakti läbivad seemned kiiresti, siis ei ole need lindudele ohtlikud (Vaher, 2008). Loomadele on jugapuu võrsed mürgised. Sellest hoolimata võivad metskitsed
· Kasvu temperatuur on 12-18 C · Tõusmed taluvad -3- -4 C külma · Vajab kobedaid muldi · Ei talu värsket sõnnikut · Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul) Rõigas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime · Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast · Toiteväärtus kõrgem kui redisel · Säilitatakse jahedas keldris · Vajab huumusrikkaid muldi Porgand: · Kuulub sarikaliste sugukonda · Sööme juurt · 2. A taim · Seeme hakkab idanema 4-5 C · Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad -3...-4 C · Optimaalne kasvutemp. 18-21 C · Säilitatakse jahedas keldris. Või liiva sees · Parimad mullad liivakad Söögipeet: · Kuulub maltsaliste sugukonda · 2.a köögivili · Sööme juurikaid · Seeme hakkab idanema 5-6 C · Optimaalne idanemistemp 20-25C
Okkad pealt tumerohelised, 1.8-3.5 cm pikad, püsivad puul 4-8 a. Koor on pruunikashall ja sile, vaemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Vili on punane ja munajas. Seemned, võrsed, okkad ja koor on mürgised. Looduslikult kasvab Euroopas, Põhja- Aafrikast Rootsini, Eestis leidub peamiselt Saaremaal. On väga aeglase kasvuga, juurdekasv 2-3 cm aastas. Võib elada 2000-4000 a vanuseks. Elistab viljakaid huumusrikkaid muldi. On Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam. Puit on väärtuslik, pruunikaspunane, tihe ja hästi töödeldav. Ainuke vaiguta puuliik(okaspuudest). Kasutatakse palju ka haljastuses. Jugapuu on hävimisohus, seega on ta looduskaitse alla võetud. Lehised nende perekonda kuuluvad suvihaljad ühekojalised kõrged puud. Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses
õitsemisaeg küllalt erinev. Ühekojalised. Õied sümmeetrilised, Lehed laimunajad südaja või viltuse kollakasvaöged, lõhnavad, Puit hajulisooneline, valkjas, pehme, Sügavaid alusega, saagjaservased, sügisel meenäärmetega, tolmukaid rohkesti, hästi lõhestatav, lõhnata tihedus 0,46- huumusrikkaid kollased. putuktolmlejad. Õisi kasutatakse 0,56 g/cm3. muldasid vajavad. parfümeerias ja meditsiinis. Puit on keskmise raskusega, tihedus Ühekojalised
10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga kõrge eani. Erinevatel andmetel võib hariliku tamme vanus ulatuda kuni 2000 aastani. Mullastiku suhtes on harilik tamm küllalt nõudlik, eelistades huumusrikkaid liivsavimuldi. Liigniiskeid muldi ei talu, kuid võib taluda lühiaegseid üleujutusi, eriti puhkeperioodil. Põhjaveest olenevalt ulatuvad juured orgudes ja lammidel 1-1,7 m sügavusele. Põhiline juurtemass asub maapinna lähedal, mitte sügavamal kui 60 cm. Tänu hästi arenenud juurestikule ei esine tavaliselt tormiheidet, välja arvatud kõrge põhjavee korral ning ei ohusta teda ka veepuudus. 7 4. Ravimtaim
vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega, 12-20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate Lehed karvadega Õied õied valged, väheõielistes õisikutes Viljad viljad valminult punased, valmivad augustis Õitsemisaeg juuni Kasvukoht: valgus poolvarjutaluv niiskus muld eelistab viljakamaid huumusrikkaid muldi Kasutamine levinud alusmetsaliik. Kasvatatakse viljade saamiseks, aretatud väga palju kultuursorte Sordid Märkused paljuneb väga hästi vegetatiivselt LÕHNAV VAARIKAS Päritolu Põhja-Ameerika idaosa Kõrgus 1-2 m Kasvukuju laiuv hõre põõsas Võrsed võrsed tavaliselt kaheaastased, kestendava koorega, esimesel aastal kaetud näärmekate hatuseliste karvadega Pungad vahelduvad 3-5 hõlmalised lihtlehed
Vili on tünjas ning koosneb seemnest ja seda ümbritsevast seemnerüüst, mis algul on õhuke ja roheline, valminult punane, mahlakas ja magusamaitseline. Seemnerüü on otsast avatud. Vili on umbes 1 cm pikkune, valmib septembris. Seeme on munajas, 6-7 mm pikk pähklike. KASVU- Mõõdukalt külmakindel, eelistab merelist kliimat. Mullastiku suhtes nõudlik, tahab viljakaid TINGIMUSED huumusrikkaid muldi. Väga varjutaluv. Pikaealine, saab kuni 4000 aastaseks. KASUTAMINE Puit on hinnatud, kuid areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus kasvukohti on kaitse all. Talub hästi kärpimist, kasutatakse väga laialdaselt haljastuses. Harilik jugapuu Taxus baccata Areaal Harilik jugapuu Taxus baccata Harilik jugapuu Taxus baccata Talub kenasti lõikust Hiibapuu Thujopsis dolabrata AREAAL Jaapan SUURUS 15-35 m
Peamiselt lihtõieline. Vajab toitaineterikas t ja vett läbilaskvat mulda. Varjus kasvades taim venib ja ei õitse nii palju. CELOSIA ARGENTEA - MÄTASHARI • Taim on kõrgusega mitte üle 35 cm, varred tugevad, lehed lailantsentsed. Väikesed õied koondunud harjataolisesse õisikusse, mis meenutab kuke harja • sooja- ja valgustarmastavad, seepärast arenevad eriti hästi soojas, päikeselises, tuulte eest varjatud kasvukohas. Eelistavad mitte hapusid, huumusrikkaid, vett läbilaskvaid, kobedaid muldi. PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab
puud on enamasti 120-150 aastased. Samas soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb seovad õhulämmastikku. seetõttu on lepad aga väga pikaealine 2000-(4000) a. peamiselt seemnetest, noored puud võivad tuntud mullaparandajad. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu Kiirekasvulise, kuid lühiealised. huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete Puit pehme, esineb ainult maltspuit, värvuselt kasvab edukalt teiste liikide turbe all. heale idanevusele on arukask tuntud valge, õhu käes muutub Eestis kasvavatest puuliikidest kõige vitaalse pioneerliigina. pruunikaspunaseks. varjutaluvam
..3 meetrit, küll aga esineb rohkesti päris kääbusja kasvuga sorte. Jugapuud on maailma pikaealisemaid taimi, saades isegi kuni 4000 aastat vanaks. Kaukaasias on üle 1000 aastaseid jugapuid. Sealses kliimas ning nii kõrges vanuses esineb seal jugapuid (geograafiline teisend T. baccata var. caucasica), mille kõrgus ületab 30 meetrit ning tüve läbimõõt on üle 1,5 meetri. Mullaviljakuse suhtes on jugapuud küllalt nõudlikud, eelistades viljakamaid huumusrikkaid muldi, kuid lepivad ka veidi kehvemate muldadega, kui all asuvad lubjarikkad kihid. Ei talu liig kuivi ega ka püsivalt liigniiskeid muldi. Kui valida jugapuid haljastusse, ei ole liigil kuigi olulist tähtsust, peaasi, et sordi parameetrid sobivad. Jugapuud teeb väga väärtuslikuks nende suur varjutaluvus. On väga vähe liike, mis suudaksid kasvada üksnes hajutatud valguse käes. See võimaldab kasutada jugapuud hoonete põhjapoolsete seinte ääres
Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm.
Kultuuris (haljastuses) aga kasvab kogu Eestis. Maailma suurimate jugapuude kõrgus ulatub 32,5 m, kasvavad Kaukaasias, vanus 1500 aastat. Väga aeglase kasvuga, eriti noores eas (juurdekasv vaid 2-3 cm aastas). 10-15 m kõrgused puud on enamasti 120-150 aastased. Samas aga väga pikaealine 2000-(4000) a. Mullastiku suhtes on nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi varju taluv, kasvab edukalt teiste liikide turbe all. Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam. Soojalembene (-20 ... - 25 C). Seepärast ei kasva looduslikult mandri Eestis, kus talved on karmimad. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Tumerohelise tiheda võra tõttu kasutatakse palju haljastuses
Punane sõstar sõstralised mulda. Poolvarjutaluv 1-1,5 m Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Eelistab niiskemaid Must sõstar sõstralised viljakaid alasid. 1-1,5 m Valge sõstar sõstralised kuivem ja kergem 1-1,5 m poolvarjutaluv. Eelistab viljakamaid Harilik vaarikas roosõielised huumusrikkaid muldi 1,5-2 m päikeseline ja parajalt niiske Aedmaasikas roosõielised kasvukoht, u. 20 cm eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm sobib viljakas, turbasegune (hapu)
sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus)
sibirica) On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Kõrgus 20...25 m. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ning saviliivmuldi, ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid. · Okkad on kolmetahulised, karedad (okaste servas võib näha hõredaid hambakesi), 5- kaupa kimbus, kinnituvad võrsele tihedalt, 5...14 cm pikad, püsivad puul 3...6 aastat. (Vaigukäigud (3) asuvad okka parenhüümis.) Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm · Käbid on 5..
annaabi.ee 
