Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud ...
asd Jakob Hurt Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andm...
vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) Tänavu möödus meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda sünnist 169 aastat. Tema pärandi talletamiseks loodi Eesti Rahva muuseum ja tänu Jakob Hurdale võib Kirjandusmuuseum uhkeldada maailma suurima rahvaluule koguga. Eesti rahvusliku liikumise ühest silmapaistvamast juhist ning ideoloogist Jakob Hurdast on kirjutatud monograafiate ja üksikartiklite tasemel nii ulatuslikke uurimusi, et uut võib lisanduda paremal juhul vaid üksikute detailide osas. Mees on teinud Eesti ühiskonnale piisavalt teeneid ja see kõik väljendub meie praeguses 21. sajandis, kus meil on võimalik lugeda erinevaid jutte, luuletusi, ajalehti jne. Valik on suur. Hurt on Eesti ühiskonnale nii palju olulisi teeneid teinud, et tema portree on näha iga 10 EEK`i peal
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi
Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Mõned pildid Jakob Hurdast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve
See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värska kultuurimajas koos Pariisi greogooriuse kooriga. Võõrustajaks kohalik leelokoor. (Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197). Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi
Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. aastal korraldatud esimene üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunesligi tuhat pillimeest ja lauljat. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Sel ajal l kerkivad esile ka rahvusliku liikumise tunnustatud juhid : Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetast ka oma kaastööde saatmise Sakalale. Lisaks pingestusid Hurdal suhted ka oma saksalastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. 1880. aastal lahkuski ta Eestist ja võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös saksalastega
raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5.Lahkhelid Rahvusliku liikumise juhtide vahel? 1870. aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakopsonist said poliitilised vaenlased kuna Hurdale oli vastuvõetamatu Jakopsoni kirikuvastasus, pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega. Jakopson pöördus tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 6.Venestamine (Millal? Kus? Mis oli? Muutused hariduses, valitsemises, kirikuelus?) ? Sai alguse 1880. Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega
· 1881 a. sai Kirjameeste seltsi juhiks · Suri 1882 aastal. JAKOB HURT · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee · 1878 aastal astus avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Aatemeeste e mõõdukate juht; kultuurihariduslik suund · 1880 a. lahkus Peterburgi Jaani koguduse õpetajaks. SUUR LÕHE 1870 aasta teisel poolel hakkas rahvuslik liikumine murenema, kuna seni üksmeelselt tegutsenud Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu 1878 aastal astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" koostööliste hulgast välja. 1880 aastal lahkus Hurt Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburis Jaani kirikus. Jakobsoni positsioon tugevnes ning ta sai Kirjameeste seltsi presidendiks, misjärel enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist.
põhjendamiseks. Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on tõeline eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud. Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja Hurdast, Jannsenist ja Jakobsonist; läbi venestamiste, okupatsioonide, sõdade, iseseisvusaegade ja paguluste - kogu aeg on käinud lakkamatu vaidlus, seletamine, tülitsemine ja õiendamine omavahel. Metsavendade laulus lubatakse kord lõplikult selgitada, kes on meist tõeline eestlane. Miks ometi? Kas on meie rahvuslus siis kuidagi tabuteema, millest asjalikult ei tohigi rääkida? Kas seda ei saagi selgelt näha ja analüüsida? Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii
Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust
liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel. Miks rahvuslik liikumine vaibus? *Hurdast&Jakobsonist said poliitilised vastased *Jakobsoni surm *Keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele | pinged->lõhenemine->venestamine Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | *koolides venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse
täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm raamatut: Rudolf Põldmäe ,,Noor Jakob Hurt" (1988), Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre ,,Jakob Hurt 1839-1907" (album,1989) ja Mart Laar ,,Raamat Jakob Hurdast" (1995). Jakob Hurt suri aastal 1907 13. jaanuaril Peterburis. 25 krooni-Anton Hansen Tammsaare sündis aastal 1878 30. jaanuaril Albu vallas. Tammsaare alustas õpinguid Sääsküla koolis,ning hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli ei avanenud tal võimalust edasi õppida,tehes aasta tööd kodus sai ta lõpuks isalt loa,et minna õppima Hugo Treffneri Gümnaasiumi.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav tunnustus. See määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988, “Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995. Jakob Hurda tuba mis asub Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja
" Uued tuuled(1988) Kraavi pervel peatus troika, tehti väike perestroika: kutsar säeti hobuseks, sõitja jäeti kutsariks, ruunad müüdi vorstiks. Misasja teab naine Misasja teab naine absurdist, mis teab tema komparteist niisama ehk tumm teab kurdist või metadoor meiereist; ta ilusaid pilte teab ,,Burdast", teab moode, mis toob ,,Siluett", foksterjerist räägib ja hurdast ning kõigest, mis noobel ja nett; ta rõõmu saab kuulust ja klatsist, ta vaimustub vasikast, ei hooli ta hokimatsist, ei riigimasinast; ta mõnikord mõistmatult kurb on, maailmast ei tule siis see, tas endas siis miski absurd on, kuid see pole see, pole see! Keldrikakand Keldrikakand kena kakand, keldris sõõnd ja keldris kakand. Pole keldrist väljas käinud pole välisilma näinud. Kõik, mis kehtib keldri õhus,
laulukooride asutamine, juurdus orkestriharrastus. 1970. asutati tartus Eesti Põllumeeste Selts, mis sai eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest, eesti keele edendamine.Mindi üle uuele kirjaviisile. Seltsi liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad taluperemehed. Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale. Pingestusid ka Hurda suhted sakslastest ametikaaslastega. 1880 lahkuski Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Vastuolud ei piirdunud ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid kandusid teistelegi tasanditele
rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks, Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise pintsiibi alusel. Matthias Johann Eisen (18571934) Kogus teistsugust ainestikku, teda pakkusid huvi rahvajutud, mõistatused jne. Erinevalt Hurdast hakkast ta kohe rahvale tagasi andma väljaandeid väikeste väljaannete kaupa. Jakob Hurda lähenemine oli väga teaduslik. Eisen kogus kokku, jutustas ümber, pani kokku ja andis välja õhukesed rahvaraamatud. Eiseni väljaanded on suulist pärimust hiljem mõjutanud. 1879-1885 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas. Oskar Kallas (1868-1946) korraldas rahvaviiside kogumise aktsiooni (1904- 1921), üks AM’i asutatajatest.
Jakobson sündis Tartus, kuid enamus aja veetis ta siiski Tormas, kus ta püüdis hiljem ka õpetajana töötada. Mõisnike sunnil pidi ta aga lahkuma ja asus Peterburi, kus ta sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. 1868 pidas ta oma esimese isamaalise kõne, kokku oli tal neid 3. 1878 alustas tööd tema ajaleht Sakala, kus ta kritiseeris baltisakslasi ja nõudis ka eestlastele ,,poliitika õigust". 1870 aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, kui Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vaenlased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, lisaks pingestasid Hurta tema sakslastest töökaaslased, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid. Seega lahkus ta peterburi. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga. Kui 1881 sai Jakobsonist Eesti Kirjameeste Seltsi president, lahkusid sealt Hurda pooldajad. Samal aastal tapeti ka Aleksander II, üha enam hakati nõudma lõppu eestlaste poliitilises mõjutamises. 1882 suri Carl Robert
V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" algataja. Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, ning ka mitmesuguste seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Lahkhelid tekkisid 1870. aastate II poolel. Algas asi sellega, et Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased, Eesti Kirjameeste Seltsi lõhenes, J. Hurt tagandati Aleksandrikooli eesotsast ning tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. 2. Saksa okupatsioon 1940. aastate alguses 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude võimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid kui vabastajaid ning olid valmis neid igatpidi aitama. Eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas aga kiirest
Loob mõned romantilised kunstmuistendid Eesti mütoloogia kohta (Koit ja Hämarik). Alustab „Kalevipoja“ kirjutamisega, mida jätkab Kreutzwald, kes põimib sinna pseudomütoloogiat. Ilmub 1861. Kalevipoeg on rahvusliku ärkamisaja üks nurgakive. Ärkamisaja rahvusromantism Rahvuslik pseudomütoloogia (Ilmarine, Murueit ja tütred) Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd
koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, komunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Eesmärgid: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. · Juhid: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema ja Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Lõpuks Hurt lahkus ning Jakobson läks ka Jannseniga tülli. 1881.aastal sai Jakobsonist Eesti Kirjameeste Seltsi president(asutati 1872.aastal). · Venestamine: 1881.a asus Vene troonile tsaar Aleksander III, kes seadis oma eesmärgiks kõige venepärase rõhutamise ning keisri- ja isamaa-armastuse süvendamise. Balti aadlike privileegid (eesõigused) ei sobinud sellesse skeemi ja tsaar jättis need troonile asudes kinnitamata
päritolu ja ajaloo ning traditsiooni ja keele ja kombega. Hurda jaoks polnud rahvus poliitiline vaid etnograafiline mõiste. See tähendab seda, et riiklust ei pidanud oluliseks. See ei muutvat rahvuse olemust. Hurt kardab sakslasi, ei julge kõik väga välja öelda. Väikerahva teeb suureks tema vaim. Rahva teevad vaimult suureks haritlaskond. 17 C.R.Jakobson- ta erineb Hurdast selle poolest, et ta jaoks oli oluliseks majanduslikud ja poliitilised küsimused ja nõudmised. J arust pole kultuurilisel vaatel tulevikku. Rahvuslik mõte jaguneb majandusmeesteks ja kultuurimeesteks. Alles Eestist kaugel olles saadakse aru, mida see Eesti rahva hulka kuulumine tähendab. 23. L. Koidula isamaaluule Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku
Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed põhjendused, mis viisid usuvahetuseni (statistilist analüüsi kasutas). Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, pühendus rahvusliku liikumise tegevusele ja probleemidele, rakendas oma üliõpilasi neile vastavaid uurimisteemasid andes. Tema teine oluline monograafia Eesti Aleksandrikooli liikumisest 1939. Pluss hulk lühemaid artikleid Balti rüütelkonna vastuliikumisest rahvuslikule liikumisele. 1930. aastate II poolel huvitus Jakob Hurdast ja Robert Jakobsonist. Pluss juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo osakonda, mis kogus ajaloolist traditsiooni, rahvamälestusi. Tema poolt väljatöötatud küsitluskava. Pidas oluliseks lokaalajaloo uurimist kuni küla tasandini. Kodulugu. Ka ülikooli juhtkonnas, Akadeemilises Seltsis, Ajaloolises Ajakirjas peatoimetajaks, ÕES-is. Prorektor ülikoolis J. Kõpu kõrval. 1938 ülikooli juhtimise ümberkorraldamine, Kruus sattus tagasitõrjutute hulka. Mis edutas üles kunagisi
24 2) soonetasujateks; 3) homöopaatideks; 4) ravimtaimedega ravitsejaks jne. KATKUPÄRIMUS EESTIS Vt: Reet Hiiemäe. Eesti katkupärimus. Tartu, 1998 ja Katkujutud (Koost. R. Hiiemäe, Tln 1997). Jakob Hurt avaldas 1888. a üleskutse "Paar palvid...", milles avaldas soovi rahvaluule kogumiseks. Rahvaluule kogumisel kasutatakse küsimustikke ning alates Hurdast on enamus rahvaluulet nö laial rindel koguda püüdvaid küsimustikke andnud ette ühe teemana ka katku teema. Katkumuistendeid on Eestist korjatud ebaühtlaselt väga palju sõltub kirjasaatjate tegevusest (teinekord kipuvad need oma lugusid kusagilt loetuga ilustama täiendus rahvameditsiinile seegi... ning eks jutustajadki olid nt 19. sajandil saanud lugeda juba kõikvõimalikku populaarset- ning õpetlikku kirjandust.). 20. sajandi jooksul on antud pärimus rahva hulgast taandumas.
"Sellepärast soovin sule sõudma panna ja kõigile lendva lehekese läbi sõnumid viia ja tervisid saata. Trükitud sõnal on meie ajal suur vägi ja võimus. Aidaku tema ka meie laiali pillatud Eesti kogudust koguda, ühendada, ehitada, äratada, elustada ja pühitseda Jeesuse Kristuse nimel..." See viimane on ka üks ja ainus kord, kui lehes taevaisa nimi ette tuleb. Sisu poolest ei olegi Kirikliku Lehe näol tegemist religioosse väljaandega. Hurdast-vaimulikust on tugevam soov inimesi ilmalike teadmistega varustada, samuti tema huvi eestlaste mineviku vastu ka kodumaalt kaugemal. Nii võtabki üle poole numbrist enda alla ülevaade sellest, kuidas tekkisid Peterburis eesti kogudus, kirik ja kirikukool. See ülevaade hõlmab ajavahemikku Katariina II valitsemisest kuni 1849. aastani ning jääb pooleli. Veel antakse lehes kirikuraamatu põhjal koostatud tabel sündide, surmade, leerilaste ja laulatatud paaride arvu kohta aastail 1803-33.
annaabi.ee 
