....................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik, sest loodusele ja endile me ilma järelmaksuta kahju teha ei saa. Arukamad ei soovi enam igal juhul odavaimat varianti, vaid panustavad kvaliteedile tehtud vigade eest tuleb reeglina hiljem hakata maksma palju hullemat hingehinda. Pealegi, öko ei ole vaid tare- tareke, vaid võib sobida ka linnakeskkonda. Täitsa palk ja põhumaja Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat ja sooja hoiab põhumaja hästi.
Petmise tagajärjel kaotab üldiselt inimene täieliku usalduse teise poole suhtes, kuid on ka näputäis selliseid inimesi, kes suudaksid andestada. Oleneb kui suur see vale on. Petmine võib muuta inimese elu väga palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Inimese käitumine muutub ja ka väljavaade. Kuid millele inimesed ei mõtle on, et väike tühine vale, kas näiteks selleks et kellegi tuju paremaks teha või et ,,kõige hullemat" ära hoida või hoopis et kellegi elu põrguks teha on väga lihtne ja arvatakse, et kõik laheneb ise ära, kuid tegelikult võib sellest tulla lõpuks midagi palju suuremat, mida ei tahtnud keegi. TAGAJÄRJED! Aususe ja petmise vahe on suur (lõppmatusest-lõppmatuseni). Kuigi ausus ei pruugi teistele meeldida, ei pruugi endale petmine meeldida ja et ühist kompromissi leida, tuleb natuke petmist ja natuke ausust. Minu jaoks on petmine lubamatu, kui inimene julgeb vaadata teisele
ELUTARKUSED CRUSOELT 1) Mehed mõtlevad rohkem kui naised . 2) Õpin oma vigadest . 3) Et mitte kunagi me ei näe oma olukorda õiges valguses , enne kui me oma nahal veel hullemat tunda saame , ja kunagi me ei oska hinnata neid hüvesid , mis meil on , enne kui neist ilma oleme jäänud . 4) Häda teeb leidlikuks . 5) Tähendab ,kõiges halvas võib ka midagi head leida , tarvitseb ainult mõelda sellele , et oleks võinud ka hullemini minna . 6) Oh , kui hirmsaid asju inimesed hirmuga teevad . 7) Säilitades ratsionaalne mõtlemine päästab see sind . 8) Kui sul pole aega siis sa ei mõtle meeleheitele . 9) Rahune ja otsusta siis mõistuse abil .
Põrand märg, libastumisoht suur Ravimid ja tabletid hoida kättesaamatus kohas Ilma julgestuseta rõdu, suure tuule korral kukkumisoht suur Alkoholijoobes ja kehva enesetunde korral mitte ronida üles kuna puudub igasugune julgestus Laste mänguasjad koristada ära ning panna mängukasti Kodumasinate uksed hoida suletult Puhastusvahendid hoida lastele kättesaamatus kohas või siis uks lukus Vältimaks kõige hullemat tegeleda lastega pistikutest kaugemal Tänan vaatamast!
Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei julgenud vanematele öelda, et ta ühte meest armastab ning kohtus temaga salaja enda toas. Nad jäid vanematele vahele, kuid nood ei olnud pahased ja tahtsid, et noorpaar abielluks. Minu meelest seisnes loo mõte selles, et ei tasu varjata asju eelarvamuste tõttu, et keegi selle hukka võib mõista, sest see ei pruugi üldse nii olla. Novelli tunnuseks oli püant, kus vanematele vahele jäädes ja kõige hullemat oodates juhtus aga hoopis vastupidine – vanemad aktsepteerisid seda suhet rõõmuga. See novell oli minu meelest natuke naljakas ja suhteliselt põnev.
Pigem neid inimesi, kes kannatavad mõne vaimse haiguse kallal ning ei mõista piiri unedemaa ja reaalsuse vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tõesti kõige sobivam koht olla, kuid ka Eestis võib kohata juba nii mõndagi vaimuhaiglat, kus töötavad koolitatud proffessionaalid, kes tagavad valve ning haigete ohutuse. Esineb ka mitmeid juhtumeid, kus kurjategija on tarvitanud alkoholi või muid mõnuaineid ning seetõttu esitleb kohtus end kui süütut. Ometigi on alkohoolsete jookide ning narkootilisete ainete
Agatha Christie ,,On kurjust päikese all" Tähtsamad tegelased: Hercule Poirot Arlena Marshall Linda Marshall Kenneth Marshall Patrick Redfern Emily Brewster Poirot`l tekib tervisega probleeme ja miss Lemon organiseerib talle puhkuse väikesel saarel Devoni ranniku ääres. Aga niipea, kui Poirot jala maale saab tajub ta õhus pinget. Vestelnud teiste puhkajatega, saab talle selgeks, et oodata võib kõige hullemat... Ja tõepoolest, õige pea leitakse rannalt näitlejanna Arlena Marshall´i laip ning Poirot`l tuleb taas välja selgitada, kes naise tappis. Arlena Marshall oli ilus , võluv, ta oli naine kellesse mehed kergesti ära armuvad ja kellest nad ka kiiresti tüdinevad. Arlena Marshall oli abielus Kenneth Marshall´ga, kuid neil ei olnud õnnelik abielu. Pr.Marshall´il oli salasuhe Partrick Redfern´ga, kes olid samal saarel koos, kuid ka Mr.Redfern oli abielus Christine Redfern´iga.
Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine. Kui midagi juhtus, arvas ta kohe kõige hullemat. Näiteks kui Don Jose oli ära tapnud inimsese, oli Carmen kindel et ei saa ega taha Josed enam kunagi näha. Hiljem, kui ta enam Josed ei armastanud, oli ta valmis pigem surema, kui koos Josega elama hakkama. Don Jose on noor mees, keda tuntakse teoses kui suurt röövlit, keda kõik kardavad. Enne kuritegevusega seotud elu elamist oli Don Jose hea mees ning ega ta nüüdki tahtnud röövlielu elada, kuid ta pidi sellega leppima, kuna talle tundus see ainus viis Carmeniga koos olla
,,Maarjamäe kägu" Ettekanne Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. MarjaLiis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk laeb Internetti endast lühikese kuulutuse. Seetõttu tekib tal üks südamesõber
trahvi või teda vallandama, kindlasti peaks ta ka vabandama inimeste eest, kes kannatasid tema vea pärast. Näiteks hiljuti ilmus erinevates ajakirjandusväljaannetes lugu perest, kus peksti väga väikest last ja selle tagajärjel oli imik kaua aega haiglas väga raskes seisundis. Ma tõesti loodan, et need inimesed, kes seda tegid, said õiglase karistuse. Minu arvates oleks õiglane karistus eluaegne vangistus, sest ei ole laste väärkohtlmisest hullemat kuritegu. Mul on kahju, et Eestis on inimesi, kes on nii julmad ja õelad. Kui kohtus ei karistatud neid inimesi piisavalt karmilt, siis on suur tõenäosus, et nad ei õppinud olukorrast midagi ja kordavad sama teguviisi oma edaspidises elus. Sellisel juhul on see osaliselt kohtu viga, kui mõne aasta pärast kordub sama viga samade inimestega. Samas tuleb tõdeda, et kohus langetab otsuse neile hetkel teadaoleva info põhjal.
Nimelt üks osa arvab, et võib taha või külgedele vaatamiseks kasutada vaid peegleid, teine osa arvab, et võib vaid üleõla vaadata ja peeglite kasutamine on täitsa välistatud, kuid vaid vähesed teavad, et tegelikult ka Maanteeametis B-kategooria sõidueksamil on taha või külgedele lubatud vaadata nii üleõla kui ka peegleid kasutades ja mingeid piiranguid selles osas seatud ei ole. Minu arust on kaks kõige hullemat asja seoses sõnavabadusega see, et esiteks usutakse seda, kes esimesena räägib ja teiseks internetis saab vabalt väljendada oma mõtteid ja arvamusi anonüümselt nii, et keegi ei saa iial teada, kes seda või teist kirjutanud on. Just anonüümsus ongi see, mis õhutab inimesi avaldama mitte tõeseid fakte ja negatiivseid mõtteid. Anonüümsust on hakatud kuritarvitama.
Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3. Kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab neli tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.
seda valesti teha. Nt. kui sul on kõrge vererõhk ja sa jooksed väga kõrgel pulsi sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled otsustanud et tahad kaalust alla võtta, ja hakkad sel eesmärgil jooksmas käima, aga kuna sa ei tea kuidas seda õigesti teha ja tahad tulemust näha väga lühikese aja jooksul siis jooksed liiga kiiresti ja tihedalt algaja kohta. Ning sellega võib kaasned valud põlvedes või midagi hoopis hullemat. Et teha tervisesporti õigesti ja ohutult, selleks on olemas personaal treenerid kes sind aitavad ja sulle treening kavad koostavad, ja muidugi on ka väga palju infot internetis ja raamatutes, mille abiga saad sa ise endale treening kava koostada. Nüüd kindlasti arvad sa, et see on nii keeruline ja ei hakka asja uurimagi, aga tegelikult on see äärmiselt lihtne, lihtsalt sa pead selgeks tegema endale mõned põhi tõed. Palju ja mida teha võid ja mida mitte. Nt. südame
Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann aru, et ema
graafikut? Niisiis - Väidetavalt on kõige tõsisem kliima soojenemise põhjustaja CO2. Atmosfääris on CO2te koos teiste kasvuhoonegaasidega umbes 3%. 96% sellest on veeaur, lisaks veel teised gaasid. Seega jääb statistikute jutu järgi CO2ele umbes 0.035%. Tõsi, kasvuhoonegaasid, nagu nimigi ütlevad, on sooja kinni hoidmiseks paremad kui teised. Samas ei ole eriti tõenäoline ja ka loogiline, et 0.035% CO2te tekitab hullemat kasvuhooneefekti kui 2.9 % veeauru. Siinkohal lõpetaksin väikese loogilise arutluskäiguga. Ütleme, et kliima siiski soojeneb, hoolimata kõikidest loogilistest vastuväidetest. Mis meil sellest? Eesti paikneb täpselt sellises kohas maailmakaardril, kus kliima soojenemine eriti suurt ohtu ei kujuta. Vee alla jäävad parimal juhul merepoolselel rannajoonele illegaalselt ehitatud suvilad. Hiinat aga, kellel on tunduvalt suurem rannajoon ja kes asub ohtlikumas kohas, sellised pisiasjad ei
mul suhtlemisel raskused, kui olen sunnitud rääkima mõne kutsekooli õpilasega. Loodetavasti ajapikk see muutub. Kogu meie ühiskonda pärsivad venelaste ja eestalste omavahelised suhted. Nimelt on paljudel eestlastel hirm nahavahel, kui tänaval jalutab talle vastu vene keelt kõnelevate noorte grupp. Eestlased suhtuvad pea igasse venelasse kui suurde agressorisse. Tihtipeale ei taheta nendega suhelda ja kardetakse alati kõigi hullemat, kuigi tegelikult ei pruugi inimene vägivaldnegi olla. Selline arvamus võib-olla kujunenud seoses eesti ning venemaa ajaloolise taustaga ja suurt rolli eelarvamuse kujunemiosel mängib ka kodune kasvatus. Eelarvamused kujundavad tänapäeval inimeste omavahelist suhtlemis. Tihtipeale võib see, aga suhtlust takistaga, aga mõningatel juhtudel ka kaasa aidata. Leian, et inimesed peaksid olema vabad eelarvamustest, ning kujundama oma arvamust alles peale inimesega pikemat kokkupuutumist
Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima. Ka kõige rikkam inimene ei pruugi alati õnnelik olla. On palju rikkureid, kellel on ilus suur maja, lapsed ja armastav naine, kuid ikkagi pole ta õnnelik. Raha siiski ei tee inimest õnnelikuks. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad endale lubada asju mida tahavad, kuid kas need asjad teevad meid õnnelikuks, kui meil ei pruugi olla sõpru, peret? Vaimne haritus ning lai silmaring on samuti tähtsad meie elus. Ei ole hullemat, kui rikas ja rumal inimene. Just see kombinatsioon viib halvale teele, kui ei osata rahaga midagi pealehakata või seda liiga palju on. Nii mitmedki artistid on oma elu kaotanud just selle tõttu, et on raha valesti paigutanud. Raha eest saavad inimesed osta endale võib-olla uue välimuse, muuta oma nime, lubada endal hinnalisi asju, millest tavainimesed unistadagi ei oska, kuid kas see teeb neid ka õnnelikuks ning kas see ongi elumõte?
. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta muudaks oma elu paremaks ning palvetaks koos Basiliga. Üha rohkem muutub Basil meeleheitele ning segaduses ning närvis Dorian lööb Basilile noa selga, tappes sellega inimese, kes tegi temast maali, mis muutis kogu tema elu ... Kuid kogu selle loo keskel hakkas Lord Henry Wotton Dorianile õpetama ebamoraalset elu.
Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või aeg-ajalt maha teeb. Inimene võib tunda, et isegi omas kodus ei saa ta elada, sest peab nii palju kannatama. Vaimse vägivalla liike on palju: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, terroriseerimine, manipuleerimine jne. Kõik need võivad lapsele nii palju haiget teha, et vahest tahab laps isegi omalt elu võtta. Selliseid juhtumeid on küll ja küll. Kui inimesed ei oska last kasvatada
Arenenud riikide käes on ju siiski pea kõik ABC relvad. Probleemiks võib osutuda ka liigne teadmishimu, mida väljendavad kõige paremini riskantsed teaduslikud katsed. Alles see oli, kui selle 2008. aasta sügisel käivitati Prantsuse-Sveitsi piiril maa-aluses laboratooriumis projekt, millega taheti luua samasugused tingimused ja efekt, mis võisid olla ka Suurel Paugul. Kardetakse, et projekt võib minna ,,nihu", avaneb uus must auk, või juhtub midagi oodatust veelgi hullemat. Tooksin veel välja, et inkade kalender lõpeb aastas 2012 ning selle põhjal peaks just see olema aasta, mil lõpeb nii meie, inimkonna, kui ka kõige muu eksistents. Tõsiseks probleemiks on ülerahvastatus. Kõigist inimestest üle kolmveerandi elab lõunapoolkeral. Kohas, kus haridus ja tervishoid on raskesti kättesaadavad ning majandus mahajäänum. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Tootmiseks on vaja tooraineid ning vähenema hakkavad maavarad
Leletit tabas see lause otse südamesse ja ta otsustas ära kolida vanaema juurde Tartusse. Kolimine näis ainukese võimalusena pääseda eemale Alexist. Ta elas Tartus kuni põhikooli lõpuni. Põhikooli lõpp peaks olema iga inimesele tore meenutus. Kuid seda ta kahjuks ei olnud Leletile. Sel päeval helistati talle kiirabist ja öeldi, et ta vanaema, ema ja ema uus mees Andres ning Leleti poolvend Hendrik said kõik autoõnnetuses surma. Midagi hullemat ei oleks Lelet osanud oodata sellest telefonikõnest. Pärast seda sündmust muutus kõik veel hullemaks. Ainukesed kes olid nii Leletile kui ka Alexile perekonnast alles jäänud olid nende enda poolvennad Karel ja Karol, keda nad hakkasid üheskoos kasvatama. Lelet oli kohutavas masenduses ja ainukene pääs karmist reaalsusest oli narkootikum ja alkohol. Iga päev möödus sõpradega pidutsedes kuni asi jõudis selleni, et Alexilt
See kõik viib lõpuks selleni, et mitmed looma- ja linnuliigid surevad välja, metsad ja looduskaunid kohad kaovad, puhtast õhust ja joogiveest saab unustus, ning lõpuks jäävad alles vaid haiged ja vaevatud tarbimishullud inimesed, kes võivad öelda, et nad valitsevad maailma, seda aga vaid seetõttu, et midagi muud selles maailmas enam polegi inimesed on kõik ära raisanud või hävitanud. Mida saaksime siiski oma keskkonna hoidmiseks teha, et ei juhtuks seda kõige hullemat? Esimene võimalus oleks hakata tarbima üha enam kodumaist kaupa, sest see vähendaks transpordist tulenevat saastet ja ressursikulu infrastruktuurile. Samuti peaksime igati toetama alternatiivset energiatootmist ning Eesti riik peaks veel ja veel suurendama tuule- ja vee-energia tootmisosakaalu põlevkivi tootmise kõrval. Vaja oleks vähendada ka teiste fossiilsete kütuste ületarbimist, sest on teada, et praeguse tarbimistempo juures ei leia me
küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi. Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu.
J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
Ivan Julm saatis korda väga palju veretöid, mis on tänapäeva maailmapildis mõeldamatud. Minu jaoks on tema üks kõige shokeerivamaid tapatöid tema ja tema poja kaklus.1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Oma perekonna liikme tapmisest ei kujuta ma ette hullemat mõrvatööd. Kuidas on võimalik tappa inimest, kes koosneb sinu enda verest ja on sinu järeltulija? Mitte miski ei heasta sellist tegu ja sellist tegu iseloomustada ainult sõnaga "julm" on liiga vähe. Opritsnina (opritsnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad) raames korraldati mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi
väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedaid asju, et lõpuks sellest õudusest pääseda. Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära tegema, kui ei soovita veel hullemaid ühiskonna karistusi.
J. Kruusvalli novellis ,,Berta T. mees" kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule, et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.
reklaami müüa. Viimastel aastatel on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Uudiseid reklaamitakse ning kirjutatakse hoolimata kirjutatavate heaolust. Alles hiljuti tõusis suur skandaal selle üle, et Õhtulehe ajakirjanik kirjutas loo, kuidas Lähte Ühisgümnaasiumis rebaste ristimisel ,,kooriti" noored (16-17aastased) pesu väele. Mõtlemata ise, et nende piltide tõttu ei pruugi üks või teine nooruk tulevikus tööd saada või juhtub midagi hullemat nagu juhtus Kanadas elava Amanda Toddiga, kelle pilte (mitte küll ajakirjanike poolt) veebis avaldati. Tundub, et tänapäeva ajakirjanikud on keskendunudki just negatiivsele, nagu oleks see meie (inimeste) loomuses. Kirjutatakse uudis, mis on küll tõene, aga pole olulise edastaja. Vaadatakse vaid, et oleks provokatiivne. Selle tõestuseks, et eelistatakse kõmulisi ja negatiivseid uudised, räägib fakt, et Eesti ajalehtedest töötas eelmisel aastal kõige suurema
Sophokles on tuntuim 5.sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid: • Keegi ei armasta halva sõnumi toojat • Mu loomuses ei ole liituda vihkamise vaid armastusega • Lootus on see, mis toetab enamikku inimesi • Sellest, kes tuleb omaenda asjadega hästi toime, saab õiglane valitseja • Pole midagi hullemat kui anarhia Sophoklest kutsuti Melissaks(kõrgelt hinnatud mesilane) Sophokles oli äärmiselt andekas spordis ja muusikas ning kõrge iga ei takistanud tal naistega aega veetmast. Tõesed faktid Sophoklese surma kohta puuduvad, kuid räägitakse, et ta lämbus viinamarja süües. Tuntumad teosed: • Aias • Kuningas Oidipus • Elektra
Kuidas on aeg mõjutanud inimeste väärtusi? Aja möödudes muutuvad ka inimesed. Kontrast 20.sajandi ja 21.sajandi väärtuste vahel on väga suur. Mis muutusi on sajandivahetus kaasa toonud inimeste väärtustes ja väärtushinnangutes? Tänapäeva ühiskonna üheks tunnuseks on majanduskriis. Doris Kareva räägib oma jutustuses ,,Keset keerist", et majanduskriisi üheks haruks on hariduskriis. Varem läksid õppima vaid need, kes seda tõesti tahtsid. Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis. Inimesed ei väärtusta enam omavahelisi suhteid ning ka viisakus on peaaegu kadunud. 21. sajandi inimesed on keskendunud iseendale nagu seda oli ka Dorian Grey Oscar Wilde romaanis. Dorian oli keskendunud rohkem enda ilu peale ning käitus teiste inimestega inetult. Vanasti...
Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann
Jällegi olid möödujad hämmeldunud. Meie naersime. Klassivend Viljari kommentaar sellele loole oli: "Issand jumal! Ma olen debiilikute klassis!" Veidrusel on siiski ka omad piirid. Neid ületades muutub olukord drastiliselt. Kui heatahtlikust vembust saab kellegi vastu suunatud vaimne või füüsiline terror, on asi halb. Siin tuleb mängu juba inimõiguste rikkumine. Kedagi ei tohi lüüa, kättpidi mööda koridori vedada, õhus keerutada, aknast köiega alla visata või midagi veel hullemat teha. Nendele veidrustele juba naljalt õigustust ei leia. Need on juba inimsusevastased kuriteod. Ka väljaspool piire on piirid. Nende rikkujate suhtes pole halvakspanu mitte ainult õigustatud, vaid lausa kohustuslik. Seega on olemas mitut sorti veidrusi. Heatahtlikud veidrused tulevad ainult kasuks, pahatahtlikud aga väärivad avalikku hukkamõistu. Ühiskond näib pahatahtlikke veidrusi rohkem mõistvat kui heatahtlikke. Süütute tempude esitajaid võidakse püüda hullumajas
Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel lasi isegi õpetajatel õppimised paberile kirjutada ja siis peale tööd käis paberil koolis järgi). Alles hiljem saab Ann
emale, öeldes, et ta poeg hukkus silmapilkselt ja valutult, kui tegelikult ei vastanud see tõele. Paul ei tahtnud Franzi emale haiget teha ning otsustas selle asemel valetada. See näitab, et mitte ainult mainitud teoses, vaid ka muudes olukordades elus on mõnikord raske jääda ausaks, sest tuntakse, et aus jutt võib teisele laastavalt mõjuda. Usun ka ise, et säärastes situatsioonides on vale vahel õigustatud. Inimesed teevad seda, mis tundub neile õige. Tahtes kõige hullemat ära hoida võib sellest tulla suur kaos, kuid kui inimene suudab andestada, ei pruugi midagi juhtuda. Mõnikord tundub väikest valet lihtsam öelda kui tõtt rääkida. Siiski, vastastikune usaldus mängib tähtsat rolli inimeste omavahelistes suhetes ning usaldust on väga raske tagasi võita, kui eelnevalt on seda lõhutud. Targem oleks kaalutleda iga enda otsust ning mõelda tagajärgedele.
kompentatsiooniks. Meestel esineb peale karjääriliste ja palgaliste huvide missioonile minekuks ka teistsuguseid motivaatoreid. Operatsioon kaugel maal on ideaalne võimalus erinevate kultuuridega tutvumiseks - moel, mis muidu oleks peaaegu võimatu. Elatakse ju eri rahvustega külg külje kõrval. Järgitakse nende tavasid ja kombeid, nähakse nende muresid ja rõõme. Tänu sellele saadakse aru, et Eesti ei olegi nii halb koht elamiseks, sest elust kriisikoldes ei saa ju olla midagi hullemat. Neid põhjuseid, miks missioonidele minnakse on veelgi. Välisoperatsioon on hea võimalus saada eemale igapäevamuredest ja argirutiinist. Samas sobib missioon ideaalselt uute kogemuste hankimiseks ning ka seikluste jaoks. Ka saab hea keelepraktika, seda just inglise keele osas, kuna NATO riikide esimeseks töökeeleks on inglise keel ja teiseks töökeeleks prantsuse keel. Üldiselt erinevad minekupõhjused üksteisest sama palju kui inimesed ise.
Pärast Basili mõrva muutub Dorian paranoiliseks.Ta on nii teistsugune, et isegi Lord Henry märkab seda, öeldes: ,,Midagi on sinuga juhtunud, Dorian, ütle mulle mis see on. Sa ei ole sina ise täna." Peategelane muutub närviliseks ja ebastabiilseks, ta arvab, et Jamse Vane, Sibyl´i vend, jälitab teda. Dorian kaugeneb endisest rõõmsast elust, teda kummitavad mälestused jubedast mõrvast, mille ta toime pani. Ta hakkab tundma valu, vastutust ja süütunnet, kolm kõige hullemat asja, mida üks hedonist võib tunda. Rahulolu leidmiseks kasutab ta oopiumi, narkootikumi, mis kergendab veidike tema olukorda. Kuid see ei lahenda mehe probleeme, vaid vangistab ta tema halba eluviisi ja muudab sellest pääsemise veelgi raskemaks. Kui tema enesehävitus muutub hullemaks, hakkab ta lunastust otsima. Dorian proovib võluda noore külatüdruku südant, kes teada sügavalt armastab. Võib tunduda, et ta kahetseb oma minevikku, sest
Tere, kui alustasid just pokkeri mängimisega või kaotad tihti juba mängu alguses siis sellest kursusest on Sulle palju kasu. Mõtled milliste algkätega mängida? Ässade paariga? Kindlasti, see on parim alustuskäsi Texas Holdem pokkeris, kuid enne kui vaatame milliste kätega mängida, tuleb teada millistega kindlasti mitte. Järgnevalt top 10 kõige hullemat alustuskätt. Nende käte teadmine ja nendega arvestamine tõstab koheselt sinu pokkerimängu taset. Mõned järgnevatest kätest on sama halvad ning nendega kaotab praktiliselt samatihti, nii et panen need samale kohale: 1.koht Erinevast mastist 2 ja 7 on esikohal seetõttu, et just need on kaks madalaimat kaarti, mida kombineerides ei saa kohe kuidagi moodustada rida ( 4 kaarti on kahe ja seitsme vahel ). Saades
jäävad teiste head ja huvitavad küljed nägemata. Samal ajal, kui ühed, kes on mitmetse erinevates tegevustes osalised, saavad nad teisi paremini tundma ja kui nad sobivad oma vahel, siis nad suhtlevad ka edaspidi. Ülejäänud, kes aga ei tegele millegagi, kasvavad teistest mööda ning nad tunnevad ennast kõrvalejäätuna. Kristel Leola 9.klass Pole midagi hullemat kui taluda igapäevaselt halba ja ebameeldivat keskkonda, mis võib pika aja jooksul hakata halvasti mõjuma ka meie enda närvidele. Selleks, et koolides oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel parem koos olla, tuleks mõelda rohkem asjadele, mis üksteist lähendaksid, teha kõik võimalik, et koolis valitseks üksteise sallimine ja abistamine. Samamoodi nagu peavad õpetajad peavad õpilastesse hästi suhtma, peavad ka õpilased arvestama õpetajatega, kuid samas ka kaasõpilastega.
mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerida just nagu seda tegi Peetrus, kuulutades valeks väiteid, et teda olevat nähtud koos Jeesusega. Kartus oli muidugi põhjendatud. Tunnistades seotust oma õpetajaga, oleks ta arvatavasti jaganud tema saatust ning kolme risti asemel võinuks olla neli. Seega on täiesti mõistetav, et ka muidu vankumatu usumees teatud olukorras, kas siis kartes taunimist või midagi hullemat, lükkab tagasi väited oma usu kohta. Läbi aegade üks tõsisemaid pahesid on rassism. Kui valge nahavärviga inimene näeb, kuidas tumeda rassi esindajale tekitatakse kehavigastusi või vastupidi, kas ta käitub humanistlikult ning astub vahele või ignoreerib toimuvat ja jalutab rahulikult edasi? Oletame, et ta tõepoolest astub vahele ning saab ka ise keretäie. Siinkohal jääb humanist iseendaks ning hoolimata kolki saamisest, teab ta, et toimis õigesti
Maarjamäe kägu- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7,b Raamatu kokkuvõte (raamatu pealt) Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi õigel kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. Marja-Liis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk tutvub kena ja asjaliku Martiniga
,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890. aastal Inglismaal, Murnau aga kujutab filmis tegevuspaigana 1838. aasta Saksamaad. Murnau ei kasutata filmis sõna ,,vampiir", vaid isikunimi Nosferatu tähendabki filmis
valesti. Kui inimene on lapsepõlvest saadik saanud valu ja kannatust, siis ta ootabki valu elult aga kuidas ta hakkab suhtuma elusse ja ümbritsevatesse, see oleneb inimese iseloomust. Mõni hakkab elu vihkama ja teeb kõik, et teised saaks sellest aru ja mõistaks, teine jällegi hakkab kartma ja väldib kõike, kolmas valib kõige viimase ja lõpliku variandi ja toob tahestahtmatult inimestele hullemat valu ja isegi provotseerib neid, et näidates, et see on väljapääs aga neljas võtab kätte ja teeb enda elu õnnelikuks ja täisväärtuslikuks, inimeste iseloomud nii erinevad ja seepärast on võimalused erinevad. Südametunnistus hakkab kujunema sellest hetkest saadik, kui tuleme siia ilma ja tunneme enda ümber armastust, kui me hakkame suuremaks kasvama, siis saame aru, mis on vale ja mis õige.
Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust.
nägi ta küll ainult inimest pilke, kuid nendest piisas, et ennast alatiseks kirikusse sulgeda. Niisiis leidis ta kirikus peidupaiga inimeste ees. Ta nautis üksi olemist. Ta turnis kiriku võlvidel, tihti ajas juttu kirikus olevate kujudega ning helistas kirikukelli igal võimalusel. Kirikukellad oli tema tõeline kirg ning nii sai ta ennast vabaks lasta. Quasimodo oskas rõõmu tunda lihtsatest asjadest nagu kellahelistamine. Tänu Quasimodole mõistavad lugejad, et maailmas on palju hullemat kui kole näolapp. Ainus inimene kellega ta vestles, ning sedagi märkide keeles, oli Claude Frollo. Kuid ka Claude Frollo oli ennast kirikusse sulgenud justnagu Quasimodo. Alguses veetis ta palju aega kirikus lihtsalt sellepärast, et tahtis üksi olla, et tegeleda oma uurimustega. Kuid ühel päeval armus ta Esmeraldasse. Ning peale seda otsis ta kirikus eelkõige varjupaika Esmeralda eest, ta tahtis pääseda sellest armastusest,
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Järgnevalt ma kirjutan sellest kas lubada või keelata samasooliste abielu või mitte. Minu meelest erilist vahet pole selles,kuna iga inimene teab ise mida ta teeb ja kellega koos ta olla tahab.Aga see on küll natuke imelik vaadata kuidas samasoolised kuskil jalutavad ringi.Eriti jube oleks vaadata seda kuidas samasoolised kuskil keset tänavat näiteks suudleksid või teeksid midagi veel hullemat. Väiksed lapsed võivad sellest saada tõsise trauma või midagi taolist.Aga jh paljudes euroopa riikides on samasooliste abielu lubatud. Ja ma arvan seda et see seadus võetakse ka millalgi Eestis vastu,kuna see võib euroopa riikides kohustuslik olla. Ja teised riigid arvavad siis et eestlastel on midagi samasooliste vastu.Aga tegelt on vägagi paljud erinevates maades ja kohtades samasooliste suhete ja abielu vastu.Aga kui seda keelata
teiselpool ekraani kirjutada nagu teismeline. Samuti kahjustab see neid nii nende õpingute kui ka kirjakeele suhtes. Üks kõige suurem, kuid ka kõige levinuim suhtlusportaal on Facebook, kus inimesed saavad üksteisega jagada erinevate piltide, linkide, videote avastusi ning suhelda. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha vabadust suhtlusportaalides. Inimesed ei karda jagada midagi vägivaldsemat või ebasobilikku, sest ega midagi hullemat juhtuda ei saa kui, et moderaator selle pildi lihtsalt ära keelab või kustutab. Samas on tal võimalik endale koheselt uus konto teha. Facebook on ise samuti täis reklaame ning mänge, milles võib näha vägivalda või valet kirjakeelt. Ainuke allikas, mis on veel säilitanud normaalse, ilusa eesti keele võib olla ainult raamat. Kuid kui me nii jätkame, siis tekib küsimus, kui kauaks? Mida ette võtta?
Tihti on seda toredam töö, mida rohkem saab teha head teistele. Et aidata inimesi, kellel on vähem vedanud, on vaja suurt südant ning siit tuleb mängu iseloom. Igas inimeses on midagi head ning ta on kellelegi sümpaatne. Samas on vähe neid, kes on läbi ja lõhki ainult head ning pole kunagi midagi halba teinud. Tihti lähevad inimesed kergema vastupanu teed ning hakkavad kas varastama või teevad hoopis midagi hullemat. Kindlasti ei ole see õige valik. Tuleb endas üles leida head omadused ning osata neid ka ise hinnata. Inimesed, kes on otsustanud, et nemad tõesti enam ei jaksa ega taha elada otsustavad tihtipeale teha enesetapu. See aga on loomuvastane. Kui oled kord siia sündinud, siis järelikult on nii pidanud minema ning inimene ise ei tohiks teha midagi, et saatusele vastu astuda. Enesetapp lööb segamini väga palju, mis meile on loomulik ning selge. Kui
Samas on ajateenistus nagu mingisugune eluetapp iga noormehe elus. Selle võiks ikkagi läbi teha, aga kui see mõjub halvasti inimesele ja ta tõesti ei taha siis ei tea, kas oleks seda just talle peale sundida. Olema peaks siiski tõesti mõjuv põhjus. Algul võib asja ära hirmutada see, et asi on kohustuslik ja kindel on see, et kõrvale hiilimise teadasaamisel või mittereageerimisel kutsele on kohe trahvid kaelas või siis midagi veel hullemat, kuid ma arvan , et iga inimene võiks asja ikkagi ära proovida. Kokkuvõtteks arvan, et üleliia ei saa just ajateenistus peale suruda, kuigi mina ise oleksin mineja. Tõsi on küll , et ajateenistus jääb oma professionaalsuselt alla ja oskused võivad ununeda, kuid kindlasti on see suuremale osale väga positiivne elukogemus. Henri Käo 10.B
seisukohast mitte just alati paremuse poole. Loomulikult iseloomustab e-posti kiirus, millega ei saa võistelda ükski muu kirjaliku suhtluse vorm. Ning see on ka väga odav võimalus suhtlemaks klientide ja kolleegidega üle kogu maailma. Kuid hoolimata kiirusest ja taskukohasusest ei pruugi e-kirjad kanda endas vajalikul määral lugupidamist. See aga võib endaga kaasa tuua müügivõimalustest ilmajäämise, vihased kliendid või isegi midagi hullemat. Kahjuks jääb meilisuhtluses sageli vajaka pigem just stiilist kui sisust. Teie saadetav sõnum võib sisaldada adressaadile olulist teavet, kuid see võib muude probleemide taha varju jääda. Näiteks leiti Euroopa kontoritöötajaid puudutavas uuringus, et kirjavigu sisaldavaid e-kirju saatvad inimesed tekitavad adressaatides negatiivset suhtumist. E-post tekitab hulgaliselt probleeme: · Kiirustades lähetatud ja kirjavigadest kubisevad kirjad rikuvad suhteid;
Võib- olla on neil ka õigus. Kõik usuvad ju millessegi. Ühed nimetavad seda Jumalaks, teised saatuseks. Kolmandad on veendunud, et on olemas mingid kõrgemad jõud. Ka ateistid usuvad. Nemad usuvad sellesse, et Jumalat pole olemas ja seegi on usk. Pole oluline, kuidas oma usku nimetada. Oluline on see, et ta olemas oleks. Ometi pole kõigi sündmuste tagajärjed positiivsed. Mõnikord ei tunne inimene peale negatiivseid juhtumeid, et ta on õppinud või tänulik, et midagi hullemat ei juhtunud. Vahel on ainsaks mõtteks ta peas kättemaks. Andrus Kiviräha raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli ühe vana jalutu mehe kinnisideeks kättemaks. Tal polnud jalgu, ent vanamees ehitas endale tiivad, et süüdlasteni jõuda ja neile kätte maksta. See pole muidugi lahendus. Viha närib inimese hinge ja mürgitab tema meeli. Vahel on vihast pulbitsevaid kohtumõistjaid selles raske veenda, et targem oleks kättemaks unustada. Kes on inimene, et olla kaaskodaniku
annaabi.ee 
