100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Brixuuh
Õppematerjali autor
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad ja altimad internetis varitsetavate
loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab;
Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga.54 Kirjandusteoste piraatlus Ajakirjade ja eriti ajalehtede toimetused käivad autorite artiklitega ümber nagu just heaks arvavad: lühendavad, muudavad teksti ja pealkirju, paigutavad ümber lõike ja nõnda edasi. Seda valdavalt autoritele isegi teatamata. Autorikaitse seisukohalt on artiklis isegi kahe sõna 50 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus- kas pahe või kuritegu? Ärileht.ee, 17.04.1996, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/5344 (20.10.2009) 51 Samas 52 Samas 53 Samas 54 Samas 19 mahatõmbamine autoriga kooskõlastamata seaduse rikkumine, kuivõrd mis tahes muudatus tekstis muudab selle algset mõtet. Arvo Valton võib omaenda praktikast öelda, et loobus artiklite
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja
Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad.
Isikuteenused. Lihtsad, korduvad rutiinsed ülesanded, mis ei nõua vb palju väljaõpet, aga oluline on, et nad paikneks seal, kus on klient (nt juuksur, ettekandjad). Isikuteenuste osutajate heaolu sõltub palju kliendi rikkusest. Sümboolne-analüütilised teenused. Nõuavad tegijalt probleemilahenduse oskust; tippspetsialistid, teadlased, arhitektid, insenerid. Võin olla nt Kanadas ja projekteerida Taisse maju. Töötaja on vaba paiknemaks seal, kus talle sobib. See grupp saab majanduse õitsengust kõige rohkem kasu. Tulevikustsenaariumid: 1) Nulltulemusega natsionalism mõned riigid ei taha globaliseerumisega kaasa minna, kaitsevad oma turgu ja inimesi. Riik toetab oma majandust. See meeldib liinitöölistele, vb ka isikuteenindajatele. Kasumit on aga vähe ja pikas perspektiivis ei ole selline süsteem jätkusuutlik. 2) Kosmopoliitsus väga rahvusvaheline, täiesti vaba turu idee
seostamiseks, teooriatel puudub tõeväärtus. Füüsikalised jõud ja väljad, aatomid ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. 29. Filosoofia ja religiooni ühisjooni Kohati otsivad ja pakuvad vastuseid samadele või sarnastele küsimustele: Kuidas või miks üldse on tekkinud maailm? Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus.
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid