Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatati laienenud linnuse muud hooneid .
Theophanes Kreeklane suurimaid ikooni- ja seinamaailijaid Bütsantsist San Vitale Ravennas asuv kiriku kompleks,mis on üks väärtuslikumaid varakristliku kunsti mälestisi maailmas Ladina rist rist,mille üks haru on teisest tunduvalt pikem Ravenna linn Itaalias,milles on säilinud palju varakristlikku kunsti Aatrium laes asuva valgusavaga pearuum Tambuur silinder või hulktahukaline osa,mis kannab kuplit Ikonoduul pühapiltide pooldaja Tsestraalehitis ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel
Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi. Radiaaltänavad läbisid seesmise ringtänava, iga teine tänav oli ka laevatatav kanal. Ümber linna keskuses asuva peaväljaku olid planeeritud täisnurkse põhiplaaniga hooned, sinna kavandati ka haldushooned ja katedraal. Pietro Cataneo ja Cataneo linn - lähtusid uue linna loomisel inimfiguurist
1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse
kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o külglöövidest üle kahe korra laiem. Pikkihoone idaosas asub kesklöövi laiune hulknurkse lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb
50cm*70m. Puuvillane, tikkitud. Kujutab William Vallutaja kuningaks saamise lugu. Valminud 1 saj MÕISTED: · Rooma betoon-koosnes vulkaanituhast. Veest ja killustikust · Akvedukt-kinnine veejuhe millega saadi linna vett · Triumfikaar-võidukaared(laes kassettlagi ja sõjareljeefid) · Term-saunad(Caracalla kuulsaim) · Katakombid-maa alused käigud kuhu mateti inimesi · Vikkel-kolmnurga taoline ehitis mis kannab keskel hiigelkupplit · Tsentaalehitis-ringi, hulknurkse või risti kujuliselt ehitatud ehitis kus on keskel torn(äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) · Sibulkuppel-usupüha leek. Keskine suurem kui teised Paaritu arv · Oreool, mandoria-pühakute pea ümber maalitud aupaiste. Mandoria on aupaiste on kogu keha ümber ovaalsel kujul. · Ikonostaas-ikooni seinkirikus · Book of Kells-kuulus raamat kus rahvakunst seguneb kristliku sisuga(tekstiga) · Pärgamnet-vasikanahast paber
17. RUUT 5. KOLMNURK 18. RÖÖPKÜLIK 6. KOONUS 19. RÖÖPTAHUKAS 7. KORRAPÄRANE HULKNURK 20. SEKTOR 8. KORRAPÄRASE HULKNURKSE PÕHJAGA PÜRAMIID 21. SILINDER 9. KUMERTIPNE RUUT 10. KUMERÄÄRNE KUUP 22. ,,STAADION" 23. TOROID 11. KUUP 24. TORU 12. RING / RINGJOON
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. Nelitistorn - nelitise kohale jääv torn; vt ka nelitis. Lansettkaar - üliterav kaar Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkera või muu pöördkera kujuline kivist, puidust või metallist kandekonstruktsioon. Kupliga kaetakse kas ümmarguse, ruudukujulise või hulknurkse põhiplaaniga ehitisi või nende osi. Palestik - müüriava külgmine sein. Konsool - väike seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab või toetab ehitiseosa, vahelage, ärklit, vööndkaart, roiet, frontooni või skulptuuri. Kapiteel - samba või pilastri ülemine, plastilise kujundusega osa, millele toetub talastik, võlv või kaar. Tiibaltar - altar, mille keskosa ja küljed kaunistati polükroomsete (kirev) skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega.
aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist
sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7. Püha Peetri basiilika plaan 8 BÜTSANTS Ehitati peamiselt basiilikaid ja kodakirikuid, kabeleid ristimiskodasid ja riskuppelkirikuid. Kasutati kivi ja tellkivi ning esile kerkis marmori kasutus. Roomlased oskasid katta kupliga ümmargust ruumi, bütsantsi ehitusmeistrid aga leiutasid uue võimaluse, kuidas siseruumis kerajate siilude ehk viklite kandiliselt ruumilt ümmargusele üle minna
fotolibra.com krüogeensed - külmumise tagajärjel M Polügonaalpinnas: on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. T Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. E A D U S krüogeensed M
Algidee pärines samuti Kreekast. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Eest vaade Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus. Teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Portikus ja apsiid Portikus Apsiid Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum
näsajas, koraljas. Soreed - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; väike (läbimõõdus 0,01-0,1 mm) ümmargune kehake, mis sisaldab mõnda vetikarakku ja neid ümbritsevaid seenehüüfe; soreedidel puudub koorkiht ja nad paiknevad talluse pinnal vabalt, kinnitumata. Soraal soreedide kogumik matseedium nööpnõelakujuline apotseetium, milles eoskotid on varakult purnunenud ning eosed paiknevad vabalt apotseetiumi pinnal lürell hulknurkse või kriipsja kujuga apoteetsium fakultatiivne samblik lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku atranoriin tuntud koorkihi aine usniinhape samblikuaine, mille tõttu on samblike tallus kahvatukollane. Tugeva antibiootilise toimega. lihhenomeetria - substraadi ligikaudse vanuse määramine samblike suuruse põhjal
Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist. Katus kaeti katusekividega
Bütsantslike kirikute põhiplaanid olid äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning kasutati kõiki võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline kirikutüüp oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan kujutab endast lühikeste võrdsete harudega risti, mille keskosas, vahel ka ristharude kohal, kerkivad kuplid. Üldiselt koondusid bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Selliseks näiteks on ka Hagia Sophia kirik. Ristikujulise, ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga pühakodasid nimetataksegi tsentraalehitisteks. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Nii Hagia Sophia kui ka San Vitale kirikus, mis asub Itaalias, kaovad siseseinad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvatest värvidest klaasisegu ehk smaldi
Kasutati peamiselt keskajal enne õlivärvide kasutuseletulekut. tooga - vanarooma meeste pealis-rõivas, volditud suurest ovaalsest riidetükist. tornikiiver - järsult tõusev tornikatus triumfi- e. võidukaar — algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal. trofeekimp — arhitektuurikaunistus mitmesugustest kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast, eriti levinud klassitsistlikel hoonetel. tsentraalehitis — ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis; paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal. tugikaar — gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine.
Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid aga pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Ka Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii
ühise katuse all. kesklööv - külglööv - pikihoone - Altari ristteljel paiknev kiriku suurim ruum ilmalike (koguduse) jaoks, iseloomulik basiilikale, 1- 5-lööviline. transept - Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. koor - Transepti ja apsiidi vahel olev nelinurkne ruum. kooriümbriskäik - Külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. apsiid - Poolringja või hulknurkse põhiplaaniga eenduv hooneosa. nelitis - Pikihoone ja transepti lõikmiskohta nim. nelitiseks. nelitistorn - Nelitise kohale ehitatud torn. kabelitepärg - Mitmest radiaalselt ümber kooriümbriskäigu paiknevast koorikabelist koosnev ruumikompositsioon krüpt - Koori all olev kabel. läänetornid - kampaniil - Peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. arkaad - Kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
Linnuse tüübid · eellinnus eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused · feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus · vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus · kastell-linnus · ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus · piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus · puitlinnus · tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on
Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega. 60. Krüogeensed pinnavormid (külmumise tagajärjel) Polügonaalpinnas igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku
munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster". Kaevukelder (ruum 6) ehk "veevärk" asus otse elutorni (ruum 8) kõrval (ilmikvendade läänetiib). Kaevumajake (hulknurkse põhiplaaniga) oli ka Kärkna kloostri klausuuris. /Tamm, lk 39/ Padise kloostri suure nelinurga mõõdud on umbes 70*50 meetrit, Kärkna kloostril 120*100 meetrit. /Tamm, lk 38/ Majanduskeskused koosnesid mujal Euroopas tavaliselt hajusalt paiknenud puuhoonetest, millede hulka kuulus enamasti ka kabel, seda nii Lääne-Euroopas kui ka Skandinaavias. Puuhoonete tõttu 4
Basiilika algidee pärines samuti Kreekast – seal nimetati basiilikaks valitseja e basileuse elupaika. Roomas saavutas see oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Antiikbasiilika ühes otsas oli sammaskoda e portikus, teises otsas apsiid (poolringi või hulknurkse põhiplaaniga Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 8 eendehitis), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge.
7. sajandil satub riik araablaste rünnaku alla ja kaotab suuri territooriumeid. Uus tõusuaeg algab 9. sajandil ja kestab kuni 11. sajandini, kuni võimul püsib nn. Makedoonia dünastia. Lõpuks saadakse lüüa türklastelt. Bütsants kutsus välisvaenlasega võitlemiseks appi ka Lääne-Euroopa ristisõdijaid, toimunud oli aga kirikulõhe ja nad ei olnud usaldusväärsed, vallutasid vahepeal isegi Konstantinoopoli. * Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga) * Üks silmapaistvamaid ehitisi bütsantsis / kaasaja suurim kirik Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis. *Algselt basiilika, hiljem mosee *ristkülikukujuline *Hoonet hoiab kuplitesüsteem viklid (sfäärilised kolmnurksed arhitektuurilised vormid) hoidsid üleval peakuplit. Kahel pool toetasid poolkuplid. * peakupli viklid tekitavad 4 suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile
Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks nimetati basileuse elupaika, Roomas saavutab ta aga oma täiuslikkuse. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist ( seda nimetatakse valgnikuks ). Antiikbasiilika ühes otsas oli portikus, teises otsas apsiid ( poolringi või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis ), kus paiknes kohtuniku iste või jumala kuju. Roomas olid basiilikad tavaliselt turu või kohtuhooned. Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, kiskjate ajujahte, merelahinguid jm. vaatemänge. Tsirkusemängude jaoks ehitati ka spetsiaalseid ellipsikujulisi areene, kus peeti kaarikute võiduajamisi.
Krüogeensed – külmumise tagajärjel tekkinud pinnavormid: 1. polügonaalpinnas: igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmisel 0,6-3 m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik 2. termokarst e. pseudokarst e. glatsiokarst e. ebakarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide e. alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle
muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. LIUSTIKE GEOGRAAFILINE TÄHTSUS Põhjustab iseloomulike geograafiliste maastike esinemise jääkõrbed, kõrgmäestike glatsiaalsed maastikud, igikeltsaalade maastikud; Muudavad kliimat; Annab
annaabi.ee 
