Hotell Olüpmia 26-korruselise Olümpia hotelli karkassi rajamisega tehti algust 1976. aastal. Hotell ehitati Tallinna kesklinna aadressile Liivalaia 33. Maja projekteerisid A. Andressoo, Toivo Kallas ja Rein Kersten. Esialgu oli mõttes luua kaksiktornid, sest rahastajaidki oli kaks: Inturist ja Tallinna Hotellikoondis. Teiseks põhjuseks oli olnud ka soov, et hotellikülastajad ja välismaalased puutuksid võimalikult vähe kokku. Sellest on hiljem ka tulnud torni jagamine kaheks osaks. Olümpia hotelli rajamine 1976. Olümpia hotelli ehitamine aastal 1978. aastal Hotelli Olümpia avamine 17. Suveolümpia Purjeregati puhuks oli N. Liidu tippsündmus. 6. aprillil 1980. aastal toimunud tolle aja moodsaima hotelli avamisüritusel
Miikaeli kirik ja raekoda. 15.00-... Ülejäänud päeva võite sisustada ise( kaupluses sisseoste teha, erinevaid restorane külastada jms). Majutus Mukatseve hotellis. Läbisõit: umbes 100 km 7. Päev/ Uzgorod 07.30 Hommikusöök hotellis. Vabastame toad. 08.15 Jätkame sõitu Uzgorodisse ja kohale jõuame umbes tunni pärast. 09.30 Linnaekskursioon : kindlus, kreeks-katoliku kirik, vanalinn, linna vanim maja Goranska Rotonda. 13.00-14.00 Lõunasöök hotellis Inturist Zakarpatje. 15.00-...Soovijaile veinide degusteerimine hubases linna veinikeldris. Majutus hotellis Inturist Zakarpatje. Läbisõit: umbes 250 km 8. Päev/ Ivano-Frankivsk 07.30 Hommikusöök hotellis.Vabastame toad. 08.30 Liigume Ivano-Franskivskisse. Naudime ees- karpaatide ilu. 12.00-13.00 Lõunasöök Ivano-Frankivski spaas. 13.15-17.00 Külastame nn. Iseseisvuse tänavat. Külastame ka kunsti muuseumit, mis kunagi oli kirik. 17.00-... Lõõgastumine Franskivski spaas
1937 Tallinnas avati hotell Palace (1935.a. lammutatud Peetri asemele) ja Pärnus Rannahotell 1938 Anti välja määrus võõrastemajade, pansionide ja turismikodude liigitamise kohta vastavalt nende mugavusele ja tegelikule olukorrale. Tegutses 86 pansioni, 81 I. ja II. järgu võõrastemaja (hotelli) ja 25 turismikodu. 1940 Natsionaliseeriti kõik hotellid 1963 Avati hotell Tallinn ja allutati kuni 1991.a. Üleliidulisele Agentuurile Inturist. 1972 Avati hotell Viru (samuti allus ÜA Inturistile) 1979 Avati hotell Sport (praegune Pirita TOP Spa) 1980 Avati hotell Olümpia 1989 Avati renoveeritud hotell Palace 1997 Fra Mare Haapsalus 1998 Promenaadi 3* 2001 Radisson SAS 4* 2003 5' hotell Kolm õde Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus. Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide)
Pärast Teist maailmasõda, 1950.aastatel, kui osa sõjapurustusi oli likvideeritud, toimusid esimesed ühe-kahepäevased ekskursioonid Eesti linnadesse ja looduskaunitesse paikadesse, kaugemad reisisihid oli Läti ja Leningrad. Nõukogude perioodil välisturism Eestis peaaegu puudus, kuna selleaegne riigikorraldus piiras inimeste liikumist üle piiri nii sisse- kui ka väljapoole. 1959.aastal alustas Tallinnas tööd üleliidulise riikliku aktsiaseltsi inturist Eesti osakond, mis tegeles peamiselt välisturistide ja diplomaatide reiside korraldamisega. 1972.avati Tallinna esimeses kõrghoones hotell Viru. 1970.-1980.aastatel avanesid vähehaaval peale Tallinna ka teised Eestimaa linnad ja asulad, kuid kuni nõukogude perioodi lõpuni ei tohtinud väliskülalised siiski paljudes kohtades ööbida. 1980.aasta Moskva olümpiamängude puhuks ehitati Hotell Olümpia ja Pirita Purjespordikeskus. 1988.aastal tekkisid esimesed iseseisvad turismifirmad
välismaalastega on ohtlik suhelda. Kuna paljud riigid, eriti kapitalistlikud, olid ohuks Nõukogude Liidu sotsialismile, siis oli iga välisturist samuti ohuks. Sedasi kahtlustavad Berlioz ning Bezdomnõi peatükis Wolandit spionaais ning küsivad temalt dokumente. Nende majutamiseks olid eraldi hotellid (romaanis mainitakse Moskvas asuvat Metropoli), NKVDs oli eraldi osakond nende liikumise jälgmiseks: välismaalaste büroo ehk Inturist, kuhu tõttas helistama Berlioz. Samuti puudutatakse välisvaluuta teemat: mitmed tegelased satuvad pahandustesse, kui avastatakse, et nad valuutat omavad. Nõugokode Liidus olid erlised valuutapoed kuni 80nendate lõpuni, seal sai osta asju ainult valuuta eest ning kaubad olid eksklusiivsed. Raamatu 28. peatükis satuvad Korovjev ja Peemot ühte sellisse kauplusesse, kus ilmneb hästi seal valitsenud mentaliteet ""Meil müüakse ainult valuuta eest," kähistas ta,