käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed
kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust. Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus, alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE! 2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS. Pankreas produtseerib lisaks seedenõrele ka glükagooni ja insuliini. Suur osa kõhun. Toodab seedenõret. Näärmes paiknevad endokriinse aktiivsusega rakud e. LANGERHANSI saarekesed . - Alfa rakud produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni
Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili. Rääkimata juba selle mõjust mehe tervisele ning tema eluea pikkusele. Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Kõrge testosteroonitasemega mehed püüavad initsiatiivi haarata ning teisi oma tahtele allutada. Nad väljendavad otsustavalt oma arvamust ja ka viha, nad on energilised ja küllaltki edukad. Taimetoidus puudub kolesterool, ilma milleta ei saa hormooni toota. pikaajaline range taimetoit alandab agressiivsust, samas ka sugutungi. Üheaegselt alkoholitaseme tõusuga veres alaneb testosterooni hulk. Alkoholi tarbimine
14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ansüümid. 16. DNA molekulide ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb N-alusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid N-aluste poolest.
Testosteroon Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka.Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Teadlaste kinnitusel hävitab kehas olev liiga suur testosterooni hulk ajurakke. Testosteroon mängib rakkude arengus ja kasvamises tähtsat rolli ning seda hormooni leidub nii naiste kui ka meeste kehades, meestel on seda 20 protsenti rohkem ja naistel 10 protsenti vähem. Testosteroon tekib meestel munandites, naistel maunasarjades ja neerupealsetes. Mõjutab mehe suguelundite arenemist, stimuleerib sighting, suurendab karvakasvu, teeb hääle madalamaks ja kasvatab
• RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool Vitamiini defitsiit • Võib tekkida: – kroonilise alkoholismi korral – taimetoitluse korral – peensoole haiguse korral – maksa puudulikkuse korral – pankreatiidi korral • Tagajärjed, riskid: – imikud, väikelapsed – rahhiit (luu ainevahetushaigus): luude pehmenemine ja kerge murdumine – täiskasvanud – osteomalaatsia: luude pehmenemine – seostatakse paljude vähitüüpidega (rinnavähk)
LH (luteiniseeriv hormoon). Nim. ka Stimuleerib ovulatsiooni, kollakeha moodustumist ning östrogeeni ja luteotropiiniks (naistel) või ICSH progesterooni sekretsiooni selles. Koos östrogeeni ja progesterooniga Hüpofüüs (eessagar) interstitsiaalrakke stimustimuleerivaks stimuleerib emaka limaskesta paksenemist. Meestel põhjustab hormooniks (meestel) androgeenide moodustumist. Koos LHga põhjustab kollakeha hormoonide sekretsiooni. Stimuleerib Laktogeenne hormoon e. PR prolaktiin == Hüpofüüs (eessagar) piima teket pärast sünnitust. Hüpotaalamus.
väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja metabolism. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi. Lastel tekib D vitamiini puudusel Rahhiit, täiskasvanutel Osteoporoos. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol.
§ Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. q Reguleerib adaptatsioonivõimet. q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida unisus ja energiapuudus. q Noores eas pidurdab epifüüs gonaadide arengut. KILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on: · Türoksiin · Trijoodtüroniin kilpnääre
on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle
Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesanded 1) Mineraalkortikoidid a. Reguleerivad K ja Na ainevahetust b. Osaleb vererõhu säilitamisel c. Säilitavad elektrolüütide ja vee tasakaalu 2) Glükokortikoidid a. Glükogenees b. Reguleerivad põletikuprotsesse c. Kohanemisreaktsioonid d. Reguleerivad ainevahetusprotsesse 6. Neerupealiste säsi hormoon, selle ülesanded Neerupealiste säsi hormooniks on adrenaliin, mille ülesannete hulka kuuluvad: 1) Glükogeneesi stimuleerimine lihastes ja maksas 2) Soodustab rasvade lõhustumist 3) Kutsub organismis esile muutused, mis on vajalikud ohusituatsioonis 7. Kilpnäärme hormoonid, nende ülesanded Kilpnääre on organismis üks suuremaid sisenõrenäärmeid. Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab ainevahetusprotsesse
PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3 vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka
seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek)
Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL
Fenüülketonuuria Mutatsioon fenüülalaniin hüdroksülaasi geenis, mis takistab fenüülalaniini konverteerimist türosiiniks Homosügootne retsessiivne tõbi:: ~1 12,000 sünni kohta kaukaaslastel 12 kromosoom. PKU haigetel fenüülalaniin koguneb muutub fenüülpüruvaadiks. See ei lase närvisüsteemil korralikult välja areneda ja surevad varakult (raseduse ajal kompenseerivad ema ensüümid Pleiotropne efekt: türosiin vajalik kilpnäärme hormooniks ja adrenaliini sünteesiks, samuti melaniini moodustumisel Võimalik interventsioon on fenüülalaniini vaba dieet kohe sünni järgselt kuni 10 eluaastani PKU rasedad peavad olema raseduse ajal dieedil, muidu lapsed alaarenud sõltumata genotüübist I tüüpi Albinism Mutatsioon türosinaasi geenis, mis konverteerib türosiini melaniini prekursoriks dihüdroksüfenüülalaniinika (DOPA). Albiinod ei tooda melaniini.
Rikkaimad allikad on kibuvitsamari ja osad kirsisordid. Üledoos: väga suured kogused või valel moel tarbimine võib põhjustada kõhuhädasid. Neerukivid. D- VITAMIIN Hädavajalik organismi kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D- vitamiin toimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga. (D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme; D1, D2, D3 ja D4. Siin mõtleme D-vitamiini all vorme D1 ja D2.) Osa teadlasi peab D-vitamiini pigem hormooniks kui vitamiiniks. Saadakse kalaõlist, munakollastest, siseelunditest valmistatud toitudest, piimast ja kondijahust. See tekib organismis loomulikul teel ka päikesevalguse mõjul. Toidulisades on ta tavaliselt 7- dehüdrokolesterooli kujul, mis on D-vitamiini looduslik provitamiin. E- VITAMIIN Hädavajalik valguainevahetusele, lihaste tööle. E-vitamiin on antioksüdant. Ta kaitseb rakke näiteks õhusaaste ja vabade happeradikaalide eest. Tokoferoole on erinevaid, muu hulgas beeta ja gamma
Hüpotaalamuse hormoon somatu lideriini mõjul. 2. Kilpnäärme hormoon 3. Toitumine 4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool . Oranismis endal tekib kolles. Päikese mõjul nahas. 2. Saab toiduga kalaga. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine. Mille mõjul see toimub? 1. Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab aset kaasvueas, tekib hiidhasv ( gigantism) TA on proportsionaalselt arenenud. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon hakkab
vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust GLÜKOKORTIKOIDID: reguleerivad või osalevad kõikides ainevah.protsessides. ANDROGEENSED KORTIKOIDID: on suguhormoonide analoogid 13. KILPNÄÄRE; HORMOONID; ÜL:
kõhulahtisus, verekaotus. Organism ise püüab seda kompenseerida väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest.
geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid. Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks uut rakku. Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks. Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad pooldunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks. Neljandaks-viiendaks päevaks tekib rakukera sisse õõnsus ning embrüot nimetatakse nüüd blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid.
5) psüühika ja käitumis omapära. Suguhormoonid mõjutavad ajus erinevalt naiste ja meeste psüühikat ja käitumist. Kuidas reguleeritakse suguhormoonide väljutust? · meestel toimib see suguhormoonide taseme järgi veres. See toimub negatiivse tagasisisde teel. Testasterooni langus veres stimuleerib hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahendusel rohkem testosterooni. Hüpotalamuses on suguhormoonide produktsiooni mõjutavaks hormooniks gonadoliberiin. Gonaadid on sugunäärmed. Meestel stimuleeritakse gonadoliberiini eessagaras produtseeritakse hormooni mille nimetud on ICSH e interstitsiaalrakke stimuleeriv hormoon. Aga see hormoon on identne naise organismi LH'ga. · naise organism reguleerib hormoonide väljutust hüptalamuse ja hüpofüüsi eessagaras. Hüpofüüsi eessagara hormoon FSH stimuleerib östrogeenide hormoone ja LH naisel produtseerib
eritavad verre hormoone, liberiine ja statiine. Mitmeid eessagara hormoone nimetatakse tropiinideks, mis edendavad teiste organite tööd ja kasvu(somatotropiin, kortikotropiin, follitropiin) Hüpofüüsi tagasagar koosneb hüpotalamuse paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid
ja liigne alkohol. Imendunud vitamiin D transporditakse külomikronitega maksa. Siia toob vitamiin D siduv valk DBP (vitamin D binding protein) ka nahas UV- kiirguse toimel tekkiva kolekaltsiferooli. Maksarakkudes oksüdeeritakse kolekaltsiferool 25- hüdroksükaltsiferooliks. See on vitamiin D põhiline salvestusvorm maksas, rasvkoes ja lihastes ning ringlusvorm veres. DHP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli põhiliselt neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool ehk 1,25- dihüdroksükaltsiferooliks. Teatud osa kaltsitriooli väljutub organismist muutumatult, osa konjugaatidena. Vitamiini D saab vaid loomsetest toiduainetest: kalaõli, maks, munakollane, või, pärm. Biofunktsioonid Luud on kaltsiumi ja fosfori reserv inimorganismis. Luude ja vere vahel toimuv kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab nende vajaliku homeostaasi luudes, veres ja kogu organismis.
Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero-pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed:
sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi kinnitab ja osa eitab seda. Kindlalt võib omistada glükoneogeneesi reguleerivat toimet noorloomadel. · Ketoosi põhjustavad kõik tegurid, mis *pärsivad glükoneogeneesi või energia varustamist, järsk söödavahetus, maksahaigused, *suurendavad glükoosi tarvet, *soodustavad ketokehade teket Haiguse kestus (näited)- ÄGEDAD e. AKUUTSED HAIGUSED (ACUTUS,-a,-um) äge, ootamatult algav ja kiirelt kulgev (max. 2 3 nädalat), haigustunnused selgelt väljakujunenud
• ANDROGALOON – sugunäärmete funktsiooni pidurdamine • ANTIKORTIKOTROPIIN - pidurdab aldosterooni ja kortisooli produktsioon --- 4. Neerupealised jagunevad a).......säsi......b).......koor..... --- Neerupealised paiknevad neerude koha rasvkoes. Säsi moodustab 10-20% kogu näärme kaalust. Koore eemaldamine põhjustab surma (Addisoni tõbi – organismi ärritusele vastupanuvõime nõrgenemine) --- 5. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim..........alarmi hormooniks........, selle ülesanded: • stimuleerivad glükogenolüüsi maksas ja lihastes (suurendades glükoosi kontsentratsiooni veres) • intensiivistab lipolüüsi rasvkoes, soodustades rasvhapete vabanemist verre • suurendavad südame löögisagedust • ahendab veresooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis • laiendab veresooni lihastes, südames ja ajus • lõõgastab bronhide ja soolestiku silelihaseid
intensiivselt kasvueas ning saavutab oma suurima kaalu sugulise küpsemise perioodil (13-15 aastaselt). Mõjutab organismi kasvu ja arengut, tema juuresolek on vajalik teiste hormoonide mõju realiseerimiseks, tõstab organismi vastupanuvõimet. Avaldab pidurdavat mõju sugunäärmete arenemisele. Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju neliküngastiku peal. Funktsioneerib eriti intensiivselt 7-8 eluaasta vältel, hoiab ära enneaegset sugulist küpsemist. Hormooniks on melatoniin arvatakse, et omab tähtsust ,,bioloogilise kella" kujunemisel. 47. Hüpofüüsi sisesekretoorne funktsioon. Hüpofüüs e. alumien ajuripats, paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatut hüpotaalamusega. Hüpofüüs koosneb kolmest sagarast: ees-, kesk- ja tagasagarast. 1. Eessagar e. adenohüpofüüs (dirigent): · adenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste talitlust · türeotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme talitlust
sensorid on mao limaskestas. Refleksikaare täidesaatev osa lõpeb pankreasenäärme rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero- pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: 1
Fenüülketonuuria: Mutatsioon fenüülalaniin hüdroksülaasi geenis, mis takistab fenüülalaniini konverteerimist türosiiniks. Homosügootne retsessiivne tõbi:: ~1 - 12,000 sünni kohta kaukaaslastel 12 kromosoom. PKU haigetel fenüülalaniin koguneb ja muutub fenüülpüruvaadiks. See ei lase närvisüsteemil korralikult välja areneda ja surevad varakult (raseduse ajal kompenseerivad ema ensüümid. Pleiotropne efekt: türosiin vajalik kilpnäärme hormooniks ja adrenaliini sünteesiks, samuti melaniini moodustumisel. Võimalik interventsioon on fenüülalaniinivaba dieet kohe sünnijärgselt kuni 10 eluaastani. PKU rasedad peavad olema raseduse ajal dieedil, muidu lapsed alaarenud sõltumata genotüübist. I tüüpi Albinism: Mutatsioon türosinaasi geenis, mis konverteerib türosiini melaniini prekursoriks dihüdroksüfenüülalaniinika (DOPA). Albiinod ei tooda melaniini. Homosügoodid retsessiivid:
ajuripatsiks. FSH põhjustab munaraku küpsemist munasarjas. Munarakku ümbritseb kest, mida nimetatakse folliikuliks. Östrogeeni toodavad põhiliselt munasarjad. See hormoon stimuleerib emaka limaskesta (endomeetriumi) paksenemist, et valmistuda raseduseks. Östrogeeni sisaldus suureneb munaraku küpsemise faasis. Kui selle sisaldus saavutab maksimumi, stimuleerib see ühte teist hüpofüüsi hormooni, mida nimetatakse luteiniseerivaks hormooniks. Luteaalfaas: Kollakeha hakkab järjest enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka östrogeeni teke. Luteiniseeriv hormoon (LH) kutsub esile folliikuli küpsemise ja ovulatsiooni. See viib folliikuli lõhkemise ja munaraku vabanemiseni munasarjast. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole. Progesterooni toodetakse pärast ovulatsiooni rakkude poolt, mis asuvad nüüd tühjas munaraku folliikulis. See
annaabi.ee 
