Tammepalk kuulunud tütarettevõtja aktsiad Bahama saarel registreeritud äriühingule Boss Agency Inc. Viimane kohustus tasuma aktsiate eest 25000 eurot krooni 10 päeva pärast, 100000 eurot 3 kuu pärast ja ülejäänud 10000 eurot kuue kuu pärast. Viimase osa tasumiseks väljastas Nauru saarel registreeritud pank Banelux Bank Corporation garantii. Ostja Boss Agency Inc tasus ainult esimese makse. Kas juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsuskohustust ja mis võib olla tekkinud kahjuks? Selgita? P.307 Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kirjas pole, kas antud tehing on vastavuses aktsiaseltsi põhikirjaga ning kas juhatuse liikmel A oli õigus sellist müügitehingut üldse läbi viia. Hoolsuskohustust on rikutud, kui tehing ei ole tehtud heast tavast ning kui tehingu tegemisel
Ta peab suutma tegutseda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (võlaõigusseadus § 620 lg 2). See on hoolsuskohustuse nn objektiivne standard. Hoolsuskohustuse täitmist hinnatakse nimetatud objektiivse standardi alusel: kas juhatuse liige on täitnud oma kohustusi viisil, mis vastab üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Kui ta on küll teinud kõik endast oleneva, kuid tema tegevus ei vasta siiski üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele, on ta hoolsuskohustust rikkunud. o Siit tuleneb omakorda kohustus näiteks äriühingu nõukogu liikmetele, kes valivad juhatuse, leida juhatuse liikmeks inimene, kes on oma võimetelt suuteline vastama ülalnimetatud objektiivsetele standarditele. Juhul kui nõukogu on valinud juhatuse liikmeks inimese, kes ei ole suuteline hoolsuskohustust objektiivses mõttes täitma vaatamata sellele, et ta on subjektiivselt väga hoolas ja püüdlik , on nõukogu liikmed rikkunud omakorda oma hoolsuskohustust
kahtlustatava kohustus anda kirjalikult seletusi isikule, kes leiab, et teda on diskrimineeritud ning tööandja kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning teavitada töötajat sobival viisil VõrdKS sätestatud õigustest ja kohustustest. Olukorras, kus diskrimineerimine või selle kahtlus siiski aset leiab, peab seega tööandja täitma oma hoolsuskohustust ja tagama, et selliseid olukordi märgatakse ja lahendatakse, mitte ei eirata. Kui tööandja ei ole loonud piisavaid meetmeid, mis välistaksid diskrimineerimise töökohal, töötajaid informeerinud ja taganud võrdset kohtlemist, lasub tööandjal kohustus töötajat kaitsta ning diskrimineeriv olukord võimalikult kiiresti lahendada. Selleks peab tööandja koguma informatsiooni, tuvastama diskrimineerimise ning looma ja rakendama meetmeid, et diskrimineerimine lõpetada ja
Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega. Kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Vara hindamist korraldas osaühingus ainsa raamatupidajana töötav B, kellel küll veel puudus majanduslik kõrgharidus, kuid kes oli majandusteaduse bakalaureuseõppes läbinud kursuse ,,Finantsarvestuse alused". B oli varasemalt soovinud täiendõpet - juhatuse liige A nõustus sellega põhimõtteliselt, kuid soovitas B-l kõigepealt ülikoolis teatud loenguid külastada. A vaidles osaühingu hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole
Kuna seaduses on subjektiivne koosseis olema, siis tuleb lihtsalt määratleda seal millise ettevaatamtuse vormiga on tegemist- kas siis kergemeelsus või hooletus. Lisaks tuleb ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Süü kategooria puhul on lisaks süüvõimele ja muudele asjaoludele veel üks spetsiifiline ainult tegevusdeliktile omane süüd välistavad võid kategooria: isiklik võime hoolsuskohustust täita. Põhimõtteliselt on ettevaatamatusdelikt nii teo kui ka tagajärjedeliktide puhul. Aga üldjuhul tegevusedeliktist räägitakse tagajärjedeliktide kontekstis. Et nö ettevaatamtusest toime pandud teodelikte on väga vähe. Mõned üksikud: riigisaladuse avaldamine ettevaatamtusest. Reeglina ilmneb neid materiaalsete deliktide puhul. Ettevaatamatusdelikt on võimalik tegevuse kui tegevusetusega. On võimalik kombinatsioon, et inimene jätab oma grandikohustuse
ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR
ülevaatlusel (st varjatud puudused), isegi kui lepingus on punkt, et ostja kinnitab, et asjal pole puudusi ja asi vastab lepingutingimustele. Kui hiljem selgub, et asjal on puudused, millest müüja teadis või pidi teadma, kuid millest ostjale ei rääkinud või mida ostja ei saanud ise tuvastada, siis vastutab müüja. Müüja peab ostjat teavitama kõigist puudustest, millest ta on teadlik- siin tuleks vaadata kas müüja on hoolsuskohustust täitnud st kas 5 korraldas asja ülevaatluse enne müüki eksperdi poolt ja mida on kinnitanud lepingus (nt rikub lepingut, kui kirjas et maja vastab lepingutingimustele elamiseks, ülendmis-vastuvõtmis akt on puhas, kuid majas on vamm). Müüja võib nõuda kahjusumma vähendamist §139 lg 1 alusel kui ka ostja on süüdi. Kahjusumma määratakse kohase ja mittekohase täitmise vahe järgi st tuleb
kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda, et kaebaja on tegelenud ebaseadusliku äritegevusega. EIK-ile esitatud teabe kohaselt puudus igasugune alus väita, et kaebajale kuulus taksofirma, millest lähtuvalt ületas ajakirjanik selgelt ajakirjanikult eeldavat hoolsuskohustust. EIK rõhutas ühtlasi, et kaebajale ei antud võimalust artiklis väidetele vastata. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot ja kulude katteks 740 eurot. (43912/10) Kaks viimast näidet illustreerivad asjaolu, et EIÕK artiklit 8 “Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu” võib tõlgendada ja käsitleda erinevat moodi ning iga kohtuotsust peab EIK vaatama eraldiseisvalt. Kui eelmised näited olid paberväljaandest, siis eraldi
esitada selleks pädevalde haldusorganile taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mille rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Kui kahju on tekkinud ja seda ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Järgitakse kannatanud isiku enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju eespool nimetatud nõuete abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. See põhimõte annab kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab
septembril. Vastav äriregistri kanne tehti 3. septembril, tagasikutsutud juhatajale anti nõukogu otsus kätte 5. septembril. 4. septembril oli juhatuse liige ostnud aktsiaseltsile 6000 euro eest arvuteid, mille turuhind oli asjatundja arvamuse kohaselt 5000 eurot. Lisaks sellele selgus, et arvuteid ei ole aktsiaseltsi tegevuses vaja. Aktsiaselts esitas juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude summas 6000 eurot leides, et juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust ostes mittevajalikke arvuteid makstes nende eest põhjendamatult kõrget hinda. Juhatuse liige esitas vastuväite, et tema ei vastuta juhatuse liikmena, kuna ta oli tehingu tegemise ajaks tagasi kutsutud ning kuna ka äriregistri kanne oli selleks ajaks muudetud, siis ei saanud müüja kandele tugineda, seega oli tehing esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 7
bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse osaühingu võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 150 000 eurot ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega. Kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Vara hindamist korraldas osaühingus ainsa raamatupidajana töötav B, kellel küll veel puudus majanduslik kõrgharidus, kuid kes oli majandusteaduse bakalaureuseõppes läbinud kursuse ,,Finantsarvestuse alused". B oli varasemalt soovinud täiendõpet - juhatuse liige A nõustus sellega põhimõtteliselt, kuid soovitas B-l kõigepealt ülikoolis teatud loenguid külastada. A vaidles osaühingu hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole
mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta oma keskmisest väiksemate võimete tõttu ei suutnud aru sada, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist adekvaatselt juhtida. Isiku süü on välistatud ka vältimatu keelueksimuse korral ( KarS prg 39). Siin peetakse silmas tahtlikku tegu, mida toime panev isik peab ekslikult lubavaks. Põhjus, miks ta ei tea
kaudse tahtluse 3.aste. Kaudsest tahtlusest eristab kergemeelsust voluntatiivse elemendi puudumine.mõlema ettevaatamatuse ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine süüteo koosseisule vastavatesse asjaoludesse hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse rikkumise sisuks on isiku poolt süüteo koosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine.Otsustus kas isik rikkus hoolsuskohustust või mitte tuleb alati seostada toimepania tegutsema hakkamise hetkega.See nõue seostab hoolsuskohustuse rikkumise hetkega tuleneb asjaolust et käitumise hoolsusvastasus on ettevaatamatuse delikti karistatavuse kõige olulisem eeldus. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks tuleb kohtul end seada mõtteliselt teo toimeaega ja olukorda ning küsida kas sel hetkel oli võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolsid tunnetada ja ühtlasi jätta
asjaoludel mille esinemisel rik on otsustanud näidata üles suuremeelsust ning vabastada isiku vastutusest viitega süü puudumisele. Esimesel juhul on tegu süü puudumises ettevaatamatuse korral. Antud juhul on tegu kahe keelueksimusega, nimelt ettevaatamatuse ja tahtlusega. Teatavasti vastutab isik ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje eest siis, kui oht õigushüvele oli ettenähtav ning situatsioonis tuli tavapärasest kõrgema ohu fooni tõttu näidata üles hoolsuskohustust. Kars prg 38 (süü puudumine ettevaatamatuse tõttu) alusel on aga isiku süü välistatud, kui ta oma keskmisest väiksemate võimete tõttu ei suutnud aru sada, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist adekvaatselt juhtida. 47 Juridica / II 2002 87 Isiku süü on välistatud ka vältimatu keelueksimuse korral ( KarS prg 39). Siin peetakse silmas tahtlikku tegu, mida toime panev isik peab ekslikult lubavaks. Põhjus, miks ta ei tea
Kokkulepe piiraks C vastutust ja selle kaudu ka § 291 lg 4 alusel solidaarselt B vastutust (antud juhul ei eksisteeri). Järelikult saab A nõuda B-lt 62 500 euro hüvitamist § 323 lg 2 alusel (iseseisev nõude alus, ei puutu lepingusse). Teenuse osutamise lepingud Kaasus nr 2 10.11.16 1. Kehtiv leping: käsundusleping § 619, § 24 lg 3 p 4, 5 (ei saa 100%-lt tagada tulemust). 2. Rikkumine: rikkumine sõltub poolte kohustusest. V ei täitnud hoolsuskohustust olulisel määral § 620 lg 1, 2 mõttes, kuna jättis testi tegemata, kuigi see osutus vajalikuks. St tekkis A-le varaline kahju. Täitis kohustuse mittekohaselt § 100 mõttes. Lg 2 l 2 üldine kutseoskuse tase tuleb kaasusest, kus „tavapäraselt selgitatakse testiga välja“. ALATI tuleb kontrollida standardit. 3. Vastutus: garantiivastutus § 103 lg 1 alusel, vabandatavaid asjaolusid ei esine. Piirang piirab üksnes kahju hüvitamist, mitte vastutust
Kui nõuete kasutamine poleks kahju kõrvaldanud, siis saab ikkagi hüvitist. Ehk ei eelda alati aktiivset tegutsemist. 5. Määratle RVS-e, kohtupraktika alusel esmaste ÕKV-te kasutamise kohustuse kohaldamisala. Liis Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Need on suunatud kahju põhjustava avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Järgitakse kannatanu enda hoolsuskohustust, et kannatanul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on jätnud kasutamata võimaluse kõrvaldada kahju esmaste ÕKV-de abil. Seega peab kannatanu võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist. Esmased ÕKV-d annavad kannatanutele rohkem vahendeid oma õiguste kaitseks, teiselt poolt aitab vältida olukorda, kus riigil tekiks kohustus maksta kannatanule rahalisi hüvitisi iga asja eest.
kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 2 miljonit krooni ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega, kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Lisaks sellele leidis pankrotihaldur, et juhatuse liige oleks pidanud tulenevalt tegelikust varalisest olukorrast esitama pankrotiavalduse vähemalt aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Juhatuse liige vaidles hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole raamatupidamise spetsialist ning seega on ka alusetu eeldada, et tal on eriteadmised, mis oleks vajalikud pankrotihalduri poolt kirjeldatud olukorra lahendamiseks
kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse aktsiaseltsi võlausaldajad, kelle nõuete suurus oli kokku 2 miljonit krooni ning neid võlgu saab käsitleda kui juhatuse liikme poolt tekitatud kahju, kuna võlausaldajad arvestasid neile antud teabe õigsusega, kui majandusaasta aruanne oleks sisaldanud õiget teavet, oleksid võlausaldajad saanud vältida võlgade tekkimist ning seega on juhatuse liige vara väärtuse ebaõige kajastamisega rikkunud hoolsuskohustust. Lisaks sellele leidis pankrotihaldur, et juhatuse liige oleks pidanud tulenevalt tegelikust varalisest olukorrast esitama pankrotiavalduse vähemalt aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Juhatuse liige vaidles hagile vastu ja väitis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud, kuna tema ei ole raamatupidamise spetsialist ning seega on ka alusetu eeldada, et tal on eriteadmised, mis oleks vajalikud pankrotihalduri poolt kirjeldatud olukorra lahendamiseks
nõutab tegu ning vähemalt võimalikuks pidama, et ta on võimeline temalt nõutavaks teoks. Tagajärjeaktide puhul peab isik ette nägema ka tagajärje ja põhjuslikku seost. Lisaks peab tahtluse tuvastamiseks mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul isik olema teadlik ka tema garandiseisundi tingivates asjaoludes. 22 Ettevaatamatuse korral rikub isik tahtmatult hoolsuskohustust. Näiteks ei taju ta tekkinud olukorda, mis võib olla koosseisutunnus, või ei taju oma garandiseisundit tingivaid asjaolusid. Ettevaatamatusega on teegmist ka siis, kui isikul on objektiivselt võimalik abistada, kuid oma tähelepanematuse tõttu ei märka ta päästmisvõimalust. 8. Süüteokatse 8.1. Katse karistatavuse teoreetilised eeldused KarS vaatleb süüteokatset, kui eraldi deliktitüüpi, käsitades teda lõpuleviidud süüteo kui põhidelikti tuletisena
lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab sisesuhtes üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest. Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Rikkuda saab hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust või mõnda konkreetset kohustust. Kahju tekkimine. Saab nõuda vaid varalise kahju hüvitamist. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (conditio sine qua non). Kui juhtorgani liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja käitumine oli mõistlik, siis ei saa kahju nõuda. RKTKo otsus nr 3-3-1-2-04. Rikkumise mittevabandatavus (VÕS § 103 ?)
olulistest asjaoludest. 10. Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus? Hoolsuskohustus- otsused ja tehingud peavad olema süvenenult läbi mõeldud ja riske tuleb uurida, kaalutleda. · tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2); Juhtorgani liikme hoolsuskohustust on äriseadustikus (näiteks § 315 lg 1, § 327 lg 1 ja § 187 lg 1) täpsustatudväljendiga ,,korraliku ettevõtja hoolsus". Korraliku ettevõtja hoolsus tähendab juhatuse puhul seda, et juhatuson kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (§ 306 lg 2). Majanduslikult otstarbekalviisil tegutsemise kohustus on äriseadustikus sätestatud küll üksnes aktsiaseltsi juhatuse kohta, kuid Riigikohus on viidanud, et see põhimõte kohaldub ka osaühingu puhul46
Kkõiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku neg mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele. Normatiivse e otsese evp all mõeldakse otse ja autonoomselt rakenduvat ettevaatuskohustust (üldist kkalast hoolsuskohustust). Normatiivne ettevaatus toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sh kklubades) sätestatud kknõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: ,,arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid").
) Välise hooletuse tuvastamise tuleb arvestada, kas mõistlik isik oleks sarnases olukorras, kus kahju tekkis, ette näinud kahju tekkimise võimalust ja kas ta oleks pidanud teadma kannatanu huvides hoolika tegutsemise kohustusest või õigusvastasust välistavate asjaolude mitteesinemisest. (Juhul kui kahju põhjustanud isik oleks kahju ärahoidmiseks pidanud tegema ebamõistlikke kulutusi, võib kohus leida, et hoolsuskohustust pole siiski rikutud.) (See, kui isik on täitnud avalik-õiguslikke ohutuseeskirju, ei tähenda iseenesest veel seda, et ta ei võiks vastu- tada deliktiõiguse alusel.) Oluline on see, et väline hooletus on objektiivne kategooria. Siit tuleneb, et teatud kokkupuutepunkte kahju ettenähtavusega omab ka deliktiõigus. 72. Mida tähendab sisemine hooletus, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse?
Kuna juhatuse liikme kohustused on ette nähtud seadusega, aga ka lepinguga (s.o kui juhatuse liikme lepinguga on ette nähtud kokkuleppeliselt täiendavaid kohustusi), siis võib juhatuse liige rikkuda nii oma seadusest kui ka juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi. Sellisel juhul on juhatuse liikme vastu nõuete esitamisel erinevad materiaalõiguslikud alused. Kui juhatuse liige rikub oma seadusest tulenevaid kohustusi, näiteks hoolsuskohustust või majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustust, siis on tema vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete aluseks eelkõige TsÜS § 37 ja ÄS § 315. Juhatuse liikme vastutus Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma käitumisega tekitanud äriühingule kahju vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Samas
auto kindlustaja E AS (edaspidi kindlustusandja) taastusremondi kulud. Kindlustusandja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel nõude hoone omanike vastu solidaarselt, kuid valis vastutavateks isikuteks korteriühistu juhatuse liikmed. VÕS § 65 lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Majaomanikud osutasid, et 1) elamu hooldusleping on sõlmitud OÜ-ga R, kes rikkus hoolsuskohustust ; 2) vihmarenni allakukkumine tulenes erakordsest lumesajust, mis oli vääramatu jõud; 3) auto oli pargitud majale oluliselt lähemale, kui tuleohutuse üldnõuded lubavad ning seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada. Kas VÕS § 1059 alusel vastutusest vabanemiseks ehitisest tuleneva kahju puhul peab ehitusaluse maa omanik tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus? Kohtud kohaldasid vaidluse lahendamisel õigesti VÕS § 1059 ja § 139 lõiget 1. VÕS § 1059
teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid tead- misi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lõige 2). Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tema ametikohal eeldatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud või mitte. Kui töötaja on tööülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töö- kohustuste rikkumises süüdi. Vastasel juhul ehk hoolsuskohustuse rikkumisel on tegemist süülise käitumisega. 6. Erijuhtudel ei ole töötaja süü tuvastamine vajalik. Erandi töötaja süülise vastutuse põhimõttest teeb TLS § 75, millega antakse tööandjale võimalus sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe sisuks on töötaja süüst
annaabi.ee 
