Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel (sissesopistumise teel või ristvaheseina sissekasvamise teel), mis algab sellest, et mikroob kasvab oma pärilikult määratud pikkuseni. Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk, mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda
DNAst) Alu-elemendid paiknevad eelistatult intronites, geenide vahel ja geenide 3' UTR regioonides mittekodeerivates alades geenitihedates regioonides on olemuselt retrotransposoonid DNA segmendid, mis amplifitseeruvad ensüüm pöördtranskriptaasi vahendusel ja liiguvad iseseisvalt genoomi ühest piirkonnast teise 18. Pseudogeeni mõiste, tekkimisest ja mõni näide? Ekspresseeruva geeniga homoloogne (sarnane) geen, mis ei ekspresseeru. Funktsiooni kadumise põhjuseks on üks või mitu inaktiveerivat mutatsiooni, mis: termineerivad translatsiooni, blokeerivad mRNA protsessingu. Pseudogeenid EI OLE kahjulikud, seetõttu säilivad genoomis. Pseudogeenide arv inimese genoomis ~ 14 427. Ühel geenil võib olla mitmeid pseudogeene. Tõenäoliselt on pseudogeen tekkinud duplikatsiooni teel (geen duplitseerub kord 100 milj. aasta jooksul) ja
2) DNA-ahelate katkemiskohtade parandamine DNA kahjustuste kõrvaldamise mehhanismid: 1) Otsesed keemilised pöördreaktsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja algse oleku taastamine, näitek T-T dimeeri kõrvaldamine) 2) Kahjustuste kõrvaldamine väljalõikega (ingl.k. excision repair) a) lämmastikaluste väljalõige b) nukleotiidide väljalõige c) valepaardumise parandamine 3) Rekombinatsioonist sõltuv parandamine a) homoloogne rekombinatsioon b) mittehomoloogne DNA otste ühendamine 3. Kaks viisi kuidas parandada mõlema DNA ahela samaaegseid katkeid * Mittehomoloogne- ja homoloogne DNA otste ühendamine' Mittehomoloogne DNA otse ühendamine toimub enne DNA replikatsiooni. Kui heterodimeerid unnevad DNA katkised otsad ära. Katkised otsad liidetakse, kuid esineb deletsioon, osa geneetilist materjali läheb kaduma. Homoloogne rekombinatsioon toimub vahetult peale DNA replikatsiooni ja enne raku jagunemist
RNA alusel sünteesib telomeraas 5’-˃3’ suunas kordusjärjestusi, pikendades nii kromosoomi otsa. DNA polümeraas kasutab seda järjestust oma tööks. DNA reparatsioon DNA polümeraasid teevad replikatsioonil vigu (kuigi vähe) ja neid parandatakse DNA reparatsiooni mehhanismide abil. ilma DNA reparatsiooni mehhanismideta raku funktsioon häirub DNA reparatsiooni mehhanisme on mitmeid replikatsiooni käigus on kõige olulisemad: homoloogne rekombinatsioon (HR) mittehomoloogsete DNA otste ühendamine (NHEJ) reparatsioon on oluline kasvajate vältimiseks TRANSKRIPTSIOON Transkriptsiooni käigus kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le. Transkriptsioonil kasutatakse ühte DNA ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel. Sünteesitud RNA-d nimetatakse vahel transkriptiks. Valkudeks transleeritavad RNA-d nimetatakse reeglina informatsiooni RNA-ks ehk mRNA-ks (messenger RNA).
ümber keerelda) pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule c. NUKLESOONID 8 histooni + DNA biheeliks d. Kromosoomistik kariogramm d.i. Homoloogilised kormosoomid on (paarilised) ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid mis sisaldavad samu tunnuseid ja ülesannedeid Rakus võib olla... 1. Kahekordne kromosoomistik homoloogne. Kromos. Paarid a. DIPLODINE 2n a.i. Nt in: närvirakk 2*23 kromos a.ii. Naharakk 2. Ühekordne kromosoomistik üksikud kromosoomid a. HAPLOIDNE (n) a.i. Inimese munarakk 1*23 kromos a.ii. Sperm 1*23 kromos Ehitus. 1. Fosfolipiidid 2 kihti 2. Valgud 3. Kolesterool 4. Oligosahhariid Ülesanne 1. Ainete valguline tp. Rakku välja a. Passiivne a.i. Nt
miRNA- vahendatud mRNA lõikamine ja translatsiooni takistamine. Reguleerivad taimedes arengut ja füsioloogilisi protsesse Arenenud siRNAdest Põhjustavad mRNA osadeks lõikamise ja takistavad translatsiooni (RNA vaigistamise fenomeni avastamiseks tehti katseid petuuniatega.) Sir. David Baulcombe Väikeste RNA molekulide rakendus: Nt allergeenide eemaldamine maapählitest Väike RNA molekul, mis on homoloogne viiruse RNA-ga on olemas nii inokuleeritud lehtedes kui ka uutes lehtedes. Väikseid RNA molekule ei ole kontroll-lehtedes (platseebo Viiruse infektsioon tekitab süsteemset siRNA kogunemist. Taime rakkude vahel on poorid, miskaudu toimub reguleeritud ainete transport. Vaigistamine levib süsteemselt niinerakkude (floeem) kaudu. Viirustel on valgud, mis suruvad alla RNA vaigistamise. RNA vaigistamise häirimisega saab viirus häirida taime viiruskaitse mehhanismi. Häirijad-valgud
analoogilised: nt tiivad). a) Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid. b) Lootelise arengu võrdlus organismid kordavad oma evolutsooniliste eellaste loodete vorme. 3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus 4) Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades. Kui võimalik kindlaks teha kuidas loomad rändasid, see määrab ära kuidas tänapäevased liigid on levinud. Peenem anatoomiline võrdlemine- ehitus on analoogne mitte homoloogne. 5) Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika. Aretuspraktika näitab muutuste võimalikkust. Teoloogia paneb paika ajaskaala 23. Evolutsioonilised muutused populatsioonis 24. Liikide teke - geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus), väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv), isendite küllaldane paljunemine 25. Ülevaade Maal toimunud evolutsioonist üks aegkond kestab jämedalt öeldes 50-70 milj aastat.
kovalentse sideme teke (DNA ahelasiseselt või vaheliselt) DNA kahjustuste kõrvaldamise viisid ja mehhanismid. Viisid: kahjustatud või valede lämmastikaluste asendamine, DNA ahelate katkemiskohtade parandamine Mehhanismid: Otsesed keemilised pöördrekatsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja algse oleku taastamine, kahjustuse kõrvaldamine väljalõikega (lämmastikaluste, nukleotiidi väjalõige või valepaardumise parandamine), rekombinatsioonist sõltuv parandamine (homoloogne rekombinatsioon, mittehomoloogne DNA otste ühendamine) Nukleotiidide muutused, mis nõuavad DNA parandamist. Oksüdatiivne kahjustus- lämmastikaluse kaksiksidemetele, suhkru sturktuurile Hüdrolüüs- fosfaatrühmle, riboosi ja lämmastikaluse sidemele, lämmastikaluse aminorühma sidemele Metülatsioon- lämmastikaluse aminorühmale DNA iseeneslik kahjustus. Depuriinimine ja desamiinimine hüdrolüüsi teel. Depuriinimine-lämmastikaluse eemaldumine suhkru küljest
2) DNA ahelate katkemiskohtade parandamine Mehhanismid: Otsesed keemilised pöördreaktsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja algse oleku taastamine (nt T-T dimeeri kõrvaldamine) Kahjustuste kõrvaldamine väljalõikega (excision repair) a. Lämmastikaluste väljalõige b. Nukleotiidide väljalõige c. Valepaardumise parandamine Rekombinatsioonist sõltuv parandamine a. Homoloogne rekombinatsioon b. Mittehomoloogne DNA otste ühendamine 27. Mittehomoloogne- ja homoloogne DNA otste ühendamine Mittehomoloogne DNA otste ühendamine: Toimub enne DNA replikatsiooni Keskne roll on Ku valgul → haarab katkise kromosoomi, hoiab neid koos, kuni katkised otsad on uuesti kovalentselt ühendatud. Homoloogne DNA otste ühendamine: toimub vahetult peale DNA repl. ja enne rakujagunemist; säilitatakse DNA esialgne
territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel. Aatomituum aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest. Elektron negatiivse laenguga aatomituuma osa. Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa.
Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen). Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga. Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel.
rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Kladistika seisukohalt on polüfüleetilised rühmad kunstlikud, nende selgudes rühm klassifitseeritakse ümber. Polüfüleetilised rühmad on näiteks lendavad selgroogsed ja vetikad . Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma liitumisel (näiteks hübridiseerumise või sümbiogeneesi teel). 73. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused. Kui homoloogne tunnus, sama TS liige esineb ainult siserühmas, on see ilmselt hilisema tekkega ja on järelikult apomorfne (ning välisja siserühmale ühine tunnus on plesiomorfne). PS:(On oletatud, et sageli esinev tunnus peaks olema plesiomorfne, haruldasem aga apomorfne. Teatakse aga hulgimalt vastupidiseid näiteid.) 74. Geoloogiline ajaskaala, põhilised aegkonnad, nende suhteline kestus. Vanaaegkond 500 miljonit-250miljonit keskaegkond 250miljonit -65 miljonit Uusaegkond 65 miljonit- tänaseni 75
Evolutsioon Maal on unikaalne protsess ja seda kirjeldab ainult üks puu. Enamasti pole see teada. Konstrueeritud puu on tegeliku puu hinnang, fülogeneesi mudel, hüpotees. Konstrueeritakse olemasolevate andmete põhjal. Võib, kuid ei pruugi olla identne tegeliku puuga. Enamasti saab andmetest tuletada mitu puud. 10. Mis on homoloogia, mis homoplaasia (Tooge näiteid!). Homoloogia – tunnus on kahes Homoplaasia – tunnus on kahes vaadeldavas liigis homoloogne, vaadeldavas liigis homoplaasne, kui see on päritud ühiselt kui see on neil liikidel tekkinud eellaselt. sõltumatult. Nt lüsosüüm – erinevaid Nt paralleelse evolutsiooni lüsosüüme esineb mitmetes käigus tekkinud lendorav, erinevates organismides, lendleemur ja liugurkuskus – bakteriofaagidest imetajateni. sarnane tunnus
see, et sünteesitavasse mRNA-sse lisatav G-jääk paardub nii U- kui C- jääkidega). Membraanvalgud Antiretseptor valgul on erinev nimi vastavalt viirusele: o HN valk seondab neuramiinhaper ja on respiro- ja rubulaviirustel aktiivne ensüüm (eemaldab raku pinnalt siaalhappe ja väldib punguvate virionide taaskleepumist nakatatud rakule) o H- valk on HN-valguga homoloogne kuid ei oma neuraminidaasset aktiivsust. o G-valk Fusion valgu (F-valk) peamine funktsioon on viiruse ja raku membraanide liitumine. F-valk iseenesest on väheaktiivne ja selle aktiveerimine on seotud HN- ja F- valkude omavahelise interaktsiooniga peale HN- valgu ja raku retseptori interakteerumist. Sugukond Bunyaviridae Sugukonda Bunyaviridae kuuluvaid viiruseid iseloomustab:
pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise (näiteks E. coli) teel Pooldumine võib toimuda ka ristvaheseina sissekasvamise teel (näiteks B. subtilis). Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ, mida on leitud nii bakteritel kui ka arhedel, aga näiteks ka taimede kloroplastides. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk (ürgne tubuliin?), mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. FtsZ rõngas moodustub siis, kui kromosoomi replikatsioon on juba toimunud. Pooldumine toimub enamasti ühes tasapinnas, aga näiteks kokkidel võib järjestikune jagunemine toimuda erinevates tasapindades ja see viib agregaatide tekkele.
mitoosi kääviniidistiku. Anafaas - Tütarkromatiidid liiguvad poolustele ja algab tsütokinees ehk raku tsütoplasma jagunemine. Telofaas - Tuumaümbris taastub , kromosoomid despiraliseeruvad ja rakud eralduvad teineteisest. Oleme saanud kaks identset rakku . Meioos (sugurakud): Esineb vaid teatud organismi elutsükli ajal. Meioosis on alati kaks raku jagunemist järjestiku (n. I meiootiline jagunemine ja II meiootiline jagunemine) mille käigus alul tekib kaks rakku, milles on kummaski üks homoloogne kromatiidide paar), kuid enne teist jagunemist ei toimu kromosoomid dupliktsiooni. Selle tulemusena tekib algsest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Loomadel protsess gametogenees -> gameedid. Taimedel sporogeneees -> spoorid. I meioos: Kromosoomide arv läheb haploidseks (1N). Neli analoogset mitoosiga faasi, kuid põhimõttelised erinevused: Profaas I Sarnane mitoosiga, kuid homoloogsed kromosoomid paarduvad ja toimub ristsiire.
oletusel, et üldine sarnasus, eriti morfoloogiline, kajastab piisavalt hästi uuritavate organismide seoseid. Reaalsuses tähendab see konvergentsi mitteküllaldast arvestamist: organismide sarnasuse peamine põhjus on tõesti nende ühine päritolu, aga sarnasusest ei tulene alati nende ühine päritolu. 16. Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused Plesiomorfne tunnus - varem esinenud, evolutsiooniliselt vanem tunnus (tunnuse seisund) Apomorfne tunnus – hiljem kujunenud homoloogne, noorem tunnus 17. Homoloogid, analoogid, konvergents Homoloogia – organismide rühmas esinev struktuuri sarnasus, mis piiritleb selle rühma ja mis esines juba nende ühisel eellasel. Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. Konvergents - erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine.
22. Mis on telomeerid ja kuidas töötab telomeraas? Telomeerid asuvad kordusjärjestustena kromosoomide otstel ja lühenevad iga kord, kui rakk jaguneb. Kaitsevad kromosoome lühenemise eest (ilmselt üks vananemise põhjustest). Telomeraas aitab sünteesida kromosoomide otsasid ehk telomeere. RNA alusel sünteesib telomeraas 5’3’ suunas kordusjärjestusi, pikendades nii kromosoomi kui ka DNA ahela otsa. 23. DNA reparatsiooni kaks peamist mehhanismi. 1) Homoloogne rekombinatsioon (HR) - tütarkromatiidilt saadud info järgi parandatakse viga. Puuduv DNA osa kopeeritakse vigastamata kromosoomi pealt. Taastatakse mutatsioonideta. 2) Mittehomoloogsete DNA otse ühendamine (NHEJ) - selle puhul pole vaja tütarkromatiidi, mille järgi parandust teha. DNA ligaas ühendab katkenud ahelad, tekivad reeglina mutatsioonid. 24. Kirjelda transkriptsiooni tsükli osasid ja RNA polümeraasi tööd Transkriptsioonitsükkel 1
Pikemaajalisel stimulatsioonil toimub retseptorite desentsitiseerimine (positivne tagasiside): · Homoloogne desentsitiseerimne: retseptori tsütosoolse osa forforüülimine spetsiifiliste kinaasidega (BARK adrenergic receptor kinase) · Heteroloogne desentsitiseerimine: Retseptori tsütosoolse osa fosforüülimine PKA poolt, fosforüülib kõik sobivad retseptorid
kõigil klass 1 süntetaasidel. Seda konseveerunud järjestust kutsutakse ka allkirjajärjestuseks (signature sequence). Nukleotiidi siduva domääni tertsiaar-struktuur on sarnane pea kõigil nukleotiidi siduvatel valkudel ja see koosneb tavaliselt 4-6 antiparalleelsest -ahelast ja 2-4 -heeliksist, mis on kihiga risti. Ülejäänud osas on klass 1 süntetaaside nii primaar- kui tertsiaar-struktuur varieeruv. Ka klass 2 süntetaasidel on katalüütilises domäänis homoloogne osa, aga see on varieeruvam kui 19 klass 1 ensüümidel. Nukleotiidi siduvate domäänide ruumiline struktuur on mõlemal klassil sarnane, aga järjestuse homoloogia nende vahel puudub. Ka tRNA'ga seondumine toimub kahel klassil erinevalt (vt. joon. 9.10 ja 9.11). Kahe süntetaaside klassi struktuurielementide jaotus ja võrdlus on toodud joonisel 9.8. Kuna kahe
inhibeerivad oma koed. Lahuses C3i hüdrolüüsub. Aktivatsiooni järjekord: C3 Faktor B Faktor D , mis viib nn C3 konvertaasi tekkele. Konvertaas lõhub C3. Aktivatsioon on Ca ja Mg-ioon-sõltuv. Kontrollvalgud (CR1-I tüüpi komplemendi retseptor, DAF-lagunemist kiirendav faktor ja Faktor H) dissotseerivad C3bB2, mille järgselt Faktor I fragmenteerib vaba C3b.(2) MBL (mannoosi siduv lektiin). Lektiini rada on väga homoloogne klassikalise rajaga kui seda aktiveeritakse antikeha sõltuval moel. C1q kuulub lektiinide perekonda, tuntakse kui kollektiide (kollageensed lektiinid). Sellesse valkude perekonda kuuluvad mannaan-seostuv lektiin (MBL), mida tuntakse ka kui mannaan-seostuv valk (MBP), sinna kuuluvad ka kopsude pinna valgud A ja D. Seerumis esinev MBL on võimeline seostuma bakterite pinnal olevate terminaalsete mannoosi
organismide rühm (näiteks ligidaseks peetava teise perekonna liigid, või see perekond ühise tunnuste kirjeldusega iseloomustatuna). Kui välisrühm kujutab endast kõige lähedasemat taksonit (välis- ja siserühm on kujunenud otseselt ühiseellasest), nimetame seda sõsarrühmaks (sister group). Kui mingi tunnus esineb nii välis- kui ka siserühmas, võime oletada selle pärinemist nende ühiselt (hüpoteetiliselt) eellaselt. Kui homoloogne tunnus, sama TS liige esineb ainult siserühmas, on see ilmselt hilisema tekkega ja on järelikult apomorfne (ning välis- ja siserühmale ühine tunnus on plesiomorfne). Kasutades ainul ühte välisrühma võib meetodi kasutamisel tekkida eksi- tus: võib-olla oli tunnus ka ühiseellasel olemas, kuid välisrühma kujunemi- sel taandarenes? Järelikult on parem kasutada kahte või kolme välisrühma, 21
homoloogilised organid asetsevad teiste organite suhtes sarnastes kohtades; homoloogseid organeid ei saa organismil olla mitmes korduses √ Arengu- e. ontogeneesikriteerium – homoloogilised organid on sageli ühesuguse või sarnase ontogeneetilise arenguga √ Konvergentsitest (kaudne krit.) – tuleks uurida paljusid erinevaid tunnuseid; kui võrreldavatel objektidel on mitmed tunnused homoloogsed, siis on suurem tõenäosus, et ka uuritav tunnus on homoloogne Tunnus Tunnus e. atribuut e. deskriptor e. muutuja – organismi või taksoni omadus, mis võimaldab meil isendeid ja taksone iseloomustada, eristada ja identifitseerida Tunnuse seisund – ühe ja sama tunnuse erinevad võimalikud olekud Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e. arvulised tunnused: ◦ Meetrilised e. mõõdetavad e. pidevad – seisundeid saab väljendada ükskõik millise arvuga; need lähevad sujuvalt üksteiseks üle ◦ Meristilised e. diskreetsed e.
Streptococcus Stafolococcus Batcillus Acinetobacter Teatud Streptococcus'e ja Bacillus'e perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid nn. kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende rakkude pinnale DNA retseptorite (DNA binding protein) tekke. Retseptorile seostub mõni lüüsunud streptokoki ja batsilli DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse üheahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse ja kombinatsiooni teke sõltub sellest kas ta on homoloogne. Heteroloogia korral kombinatsiooni ei teki. Transformatsioon nii nagu ka transduktsioon on võrreldes konjukatsiooniga suhteliselt harv informatsiooni ülekande moodus. 53. Geenide otsese ülekande meetodid. Evolutsioonis kandub geneetilist materjali üle mitte ainult ühe liigi sees (vertikaalne geenisiire), vaid ka ühelt liigilt teisele (horisontaalne geenisiire). Geenide ülekanne erinevat liiki bakterite vahel on üsna tavaline nähtus. Kuid ka kõrgemat järku
Enamus baktereid paljuneb pooldumise teel, tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed (replikatsioonivead võivad siiski olla olemas). Enne pooldumist on kromosoomi replikatsioon, kumbki tütarrakk saab kromosoomist koopia. Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt; kui ei ole selektiivset survet, siis plasmiid võib rakust elimineeruda. Pooldumise viisid: sissesopistumine (E. coli) või ristvaheseina sissekasvamine (B. subtilis). FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib samasugune FtsZ rõngas. Pulkbakteritel on vaja ka aktiinitaolist valku MreB (paikneb spiraalina membraanil), see määrab raku pikenemisel raku diameetri
eksemparis (kaks alleeli) ja paljud ka enamate alleelidena, on võimalik ka rekombineerumine. Siiski märgime, et paljalt koopiate olemasolu ei taga rekombineerumist: nii näiteks on metazoa mtDNA koopiate arv rakus väga suur - keskmiselt 1000 ja munarakus kogunisti vast 100 000, kuid nad ei rekombineeru (vähemasti valdavalt). Samuti ei rekombineeru näiteks suurem osa Y kromosoomist - siin on aga seletus lihtsam - ta on ühes koopias ja pole, millega rekombineeruda (v.a. väike osa, mis on homoloogne X kromosoomiga) Seega, kuigi ka rekombineerumine on mutatsioon, on ta sedavõrd erimoodi mutatsioon ja sedavõrd spetsiifiliste mehhanismidega tagatud, et on kasulikum mitte kasutada tema puhul üldmõistet. Populatsioon varieerub ka vahetult võime alusel anda järglasi: st. isendid erinevad selles aspektis. Ja kuigi evolutsioonilises plaanis ongi see kõige olulisem näitaja, tuleb siinkohal olla analüüsil täpne: reprodukriivsus puhtal
(assotsiatsiooni). eIF6 – seob 60S alaühikut, põhiline antiassotsiatsioonifaktor. elongatsioonifaktorid: eEF1 – 3 alaühikut (51, 48, 35 kDa), seob GTP sõltuvalt aa-tRNA-d, omab ka GDP-GTP vahetusaktiivsust, EF-Tu ja EF-Ts analoog eEF2 – bakteri EF-G analoog, translokatsiooni faktor eEF3 – pärmis, katalüüsib tRNA dissotsiatsiooni ribosoomi E-saidist. Ribosoomist sõltuv GTPaas ja ATPaas. eIF2 A, B, C – homoloogne prokarüoodi IF-2-ga. Koosneb mitmest subühikust. Olulisim A subühik – GTP sait, põhiline regulatsiooni märklaud, fosforüleeritav. B ja C osalevad nukleotiidi vahetusel. Ribosoom seob eIF2A, eIF1, eIF3. Eukarüootides initsiatsiooni tRNA: met-tRNA, mis seostub 40S subühikuga. 60S seostub peale AUG-i. mRNA skaneerimine – põhiline initsiatsioon. Paljude initsiaatorvalkude mRNA-l on initsiaatorpiirkond kaugel 5’ otsast. Siin ei toimu skaneerimine vaid sisemine initsatsioon
rekombinatsiooni läbi viia. S. pneumoniae'l on selliseks valguks DprA (DNA processing protein A). DprA ortoloogid on levinud kõigil loodusliku transformatsioonivõimega bakteritel ning bioinformaatilised uuringud on näidanud, et DprA ja ComEC ortoloogid on evolutsioneerunud koos. RecA polümeriseerub ssDNA-l ning algab homoloogia otsimine bakteri kromosoomist, millele järgneb DNA ahela vahetus. Võõr-DNA võib olla täiesti homoloogne retsipiendi kromosoomiga või mõnes osas erineda. Kui võõr-DNA pole metüleeritud, siis see DNA osa jääb pärast replikatsiooni metüleerimata ning restriktaasid võivad DNA-sse katkeid teha, mis võib bakteri tappa. Sedasi pärsitakse liiga erineva võõr-DNA sisenemist genoomi. 110 13.3. Transformatsiooni tähtsus bakteritele Transformatsiooni käigus ei võeta fülogeneetiliselt väga kaugete liikide DNA-d
annaabi.ee 
