Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Holland". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
holland, lennart, hanni, eliise, saskia, euraasias, jõed, vidÃ, amsterdam, rotterdamTartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu
põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse · Nantes · Le Havre · Dunkerque Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla · majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus (kunst, arhitektuur, mood) · pargid ja aiad Palais du Louvre endisest kuningalossist kunstimuuseum - Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Notre Dame - kirik Sainte Chapelle (Püha kabel) Eiffeli torn:
HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro.
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. Loodusli
Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad...........................................
Midagi sissejuhatuseks · Holland ehk Madalmaad on maa Lääne- Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Rahvaarv: 16 847 000 Pindala: 41 526 km² Rahvastiku tihedus: 406 in/km2 AMSTERDAM · Amsterdam on mitmete kultuuride segasumm, täis fantastilist ajalugu ning erinevaid ja tihti äärmuslikke inimtüüpe. Kaugemalt tulnule seondub linnaga enamasti vabameelsus. Amsterdami minnakse lootuses kogeda, mida tähendab elu ilma piirangute ja reegliteta. Kohalikud on aga mõnusalt ja inimlikult konservatiivsed, armastades mugavust, hubasust, ilu ja hulgaliselt ajaviidet. Ning seda kõike pakub linn piisavalt igale maitsele. Vaatamisväärsused Amsterdamis
Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen)
Räägin ka Hollandi sümbolitest milleks on tulbid, veskid, juust ning puukingad. Lisan ka riietumistavad, ärikombed ning väikese kokkuvõtte Hollandi pealinnast, Amsterdamist. 4 Holland Joonis 1 Hollandi riigilipp Pindala: 42000 km² Rahvaarv: ligikaudu 15,7 miljonit Pealinn: Amsterdam Rahaühik: kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigikeel: hollandi keel 1.1 Asend ja piir Algselt oli riigi nimi Batavia, kuid 1611 aastal muudeti see Hollandiks. Hollandlased ise kutsuvad oma riiki Netherlands, mis tähendab madalmaasid. Holland piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Hollandil on 12 provintsi: · Drenthe (keskus Assen)
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau, Rein, Elbe, Odra , Mosel, Main, Inn, Weser, Saale ,Spree. Majandus Saksamaa SKT on 2498 miljardit USD, ühe elanikukohta kohta on 33 023 USD. Saksamaa põhilised ekspordiallikad on masinad, varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid, toidukaubad, tekstiilid. Tähtsamad ekspordipartnerid on Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid , Holland, Suurbritannia , Itaalia , Austria, Hiina ja Sveits. Saksamaa põhilised impordiallikad on masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid, metallid. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland, Prantsusmaa, Belgia, Hiina, Itaalia, Suurbritannia, Austria , Ameerika Ühendriigid, Sveits. Pilleriin Tamm Saksamaa Pilleriin Tamm Saksamaa Kasutatud kirjandus Pilleriin Tamm Saksamaa · http://de.wikipedia.org/wiki/Berlin(20.10.2012) · http://et
Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad linnad märgitud. Kaart nr 4: Negatiivne joon: Maastik määratlemata. Positiivsed jooned: Maastik, jõed, mered, suuremad linnad ja naaberriigid märgitud. Kaart nr 2: Negatiivsed jooned: Liidumaad puudu. Positiivsed jooned: Mered, jõed, suuremad linnad ja
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.
Saksamaal kasvab rohkelt õistaimi, vähemalt 2500 liiki. Loomastik: Saksamaal pole palju loomaliike. Metsades võib kohata metssigu, hirvi, nirke, mäkrasid, kopraid, põtru, metskitsi, hunte ja rebaseid. Karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad saksamaa metsadest välja surnud. Saared: Põhjamere ranniku lähedal paiknevad väikesed Ida- ja Põhja- Friisi saared, Läänemeres aga suuremad: Fehmarn, Rügen ja Lisedom, mille idaosa kuulub Poolale. Siseveed: Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Ems ja Weser, mis kõik suubuvad põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu. Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Arvatakse, et jõe vee igat liitrit kasutatakse NELI korda. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu)
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga
Tööstus 26,8% Teenindus 72,3% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,4% Tööstus 29,7% Teenindus 67,8% 5 Eksport Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: · masinad ja varuosad · sõidukid · kemikaalid · metallid · toidukaubad · tekstiilid Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on: Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Sveits 4,4% (2009). Import Saksamaa põhilised impordiartiklid on: · masinad · sõidukid · kemikaalid · toidukaubad · tekstiilid · metallid Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on: Holland 12,71%, Prantsusmaa 8,3%, Belgia 7,19%, Hiina 6,89%, Itaalia 5,88%, Suurbritannia 4,76%, Austria 4,55%, Ameerika Ühendriigid 4,25%, Sveits 4,07% (2009). Energiamajandus
Keemiatööstus Energeetika IKT ja nanotehnoloogia Aiandus Tervishoid Logistika Veemajandus Tööhõive Töötusemäär on üks Euroopa madalaimaid Tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5% Palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised) Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal Toodangu poolest 3. kohal Toodetakse ka soola ja naftat Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt Töötlev sektor
· JÕED Mitut Prantsuse jõge tuntakse Euroopas nii nende pikkuse kui ka ajaloo ja neid ääristavate maastike poolest. Suurim jõgi on Rhone, mis suubub Vahemerre ja on ilusa deltaga. Paljude lisajõgedega Seine, Loire ja Garonne viivad oma vee Atlandi ookeani. Piki kirdes voolavat Reini jõe keskjooksu kulgeb Prantsusmaa-Saksa piir. Prantsusmaal pole suuri järvi. Tähtsaim järvedest on Genfi järv, mis asub Sveitsi piiril. Pikimad jõed : · Loire 1006 km · Rhone 812 km · Seine 776 km Rhone jõgi Majandus Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu, Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757
Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km. Saksamaal on 554 lennujaama,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaal on umbes 7300 km siseveetranspordi teid, millest umbes 75% on jõed ja 25% on kanalid. Samuti kasutatakse siseveetranspordiks 23000 ruutkilomeetrit järvi Põhilised laevatatavad jõed on Rein koos oma lisajõgedega, Doonau, Weser ja Elbe. Eestist on kõige mõttekam reisida Saksamaale lennukiga, sest see on kõige kiirem. 7|Page Lennuväljad Sadamad Turism Turism moodustab umbes 8% Saksamaa SKP-st ja annab 2,8 miljonit töökohta(turism on suuruselt teine komponent teenindussektoris)
Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina,
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt.
Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. (1) Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on masinate varuosad autod toornafta lennumasinad plastikatooted kemikaalid Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on masinate ja autode varuosad lennumasinad plastikatooted kemikaalid ravimid raud ja teras Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44%. (1) Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi Bouygues
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja
Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri
Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Kõrgeim mägi on Zugspitze ( 2962m) Veestik Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Suurimad järved : Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) Pikimad jõed: Doonau (2852 km), Rein (1320 km) Doonau Bodeni Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodu-sesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on Saksamaale ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest
ELi astus 1957 ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik Asukoht Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukoht KeskEuroopas Põhjas Taani, kirdes Poola, idas Tsehhi, kagus Austria, lõunas Sveits, edelas Prantsusmaa, läänes Luksemburg ja Belgia, loodes Holland Riigipiir 3757km Suuremad linnad Suurimad linnad Hamburg, München, Köln, Frankfurt, Stuttgart Majanduskeskused Ohtralt Na leiukohti Harzis kaevandatakse pliid, tsinki Kerge ja rasketööstusettevõtted, mis asuvad Ruhri piirkonnas (tooraine ja Reini jõgi) Tööstuslinnad Essen ja Dortmund Kuulsad autotööstuse poolest Volkswagen ja Daimler AG Majanduskeskused Elektroonikatööstus Siemens Gruop Euroopa suurim terastootja ja eksportija Rahvusvahelised veoteed
annaabi.ee 
